1-13-468/259 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, siis juhindudes KrMS §432 lg-st 35 mõistab täitmiskohtunik tulenevalt

1-13-468 karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kriminaalasjas nr 1-13-468 tunnistati Vladimir Šlokun süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ning § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsusega nr 1-11-8120 mõistetud karistusega (1aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust ehk 894 tundi ÜKT) ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt tehtud üldkasulik töö – 193 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7 päeva vangistust) ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat, 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-11-8120 karistati Šlokuni KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi (enne 04.03.2008 toimepandud kuriteo eest) 6-kuulise vangistusega, KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi 2-aastase vangistusega, KarS § 213 lg 1 järgi (enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest) 1-aastase vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1aasta ja 4 kuud vangistust. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.03.2008 kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti Vladimir Šlokunile liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Sama otsusega karistati Šlokuni KarS § 213 lg 1 järgi (peale 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest) 1-aastase vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi (peale 04.03.2008 toimepandud kuriteo eest) 6-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Sama otsusega karistati Šlokuni KarS § 346 järgi rahalise karistusega 60 päevmäära ulatuses ehk summas 192 eurot, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline kartistus 40 päevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.03.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta vangistust) ning Šlokunile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus (1 aasta 4 kuud vangistust) pärast 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega (1 aasta 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot) ja Šlokunile mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvati vangistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 9 kuud ja 8 päeva ning kandmisele kuulus 1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 894 tunni üldkasuliku tööga ning KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Viru Maakohtu 04.03.2008 otsusega nr 1-06-15303 karistati Šlokuni KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1aasta ja 6-kuulise vangistusega ning KarS § 202 lg 2 p 1,2 järgi 9-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 184, 199, 201, 202, 209 ja 213 sätteid. Samuti muutus KarS § 346 sõnastus. Kuivõrd aga viimati nimetatud paragrahvi järgi on Šlokunile mõistetud karistuseks rahaline karistus, siis tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 nimetatud osas jõustunud karistuse ülevaatamist ei toimu.

1-13-468 Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 184 lg 1 põhikoosseis nägi ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Alates 01.01.2015 on KarS § 184 põhikoosseisu sõnastuse kohaselt karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Nimetatud sätete võrdlusest nähtub, et uues redaktsioonis on loobutud üksnes narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise viiside avatud loetelust. Kuid mõlemas redaktsioonis on karistatavad kõik tegevused, mis on käsitletavad suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisena. Lõike 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeritud koosseisu tunnuseid muudetud ei ole. Samuti ei ole muutunud KarS § 184 lg 2 karistuse määrad. Eelnimetatust tulenevalt ei anna KarS § 184 muudatused alust Šlokunile mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 201 põhikoosseisu ei muudetud. § 201 lg 2 p-s 1 sisalduvat kvalifitseerivat tunnust (süüteo toimepanek isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise) laiendati ning kõik senised tunnuseid jäid kehtima. KarS § 201 puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt üldjuhul aluseks otsustamisel, kas omastamine tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui omastamise objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on omastamine, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Sama põhimõte kehtib ka KarS §-des 199, 202, 209 ja 213 sätestatud süütegude puhul. Kuivõrd kriminaalasjas nr 1-13-468 mõisteti Šlokun KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi teos, mille objektiks oli vara väärtuses 100 eurot, ei ole vastav tegu alates 01.01.2015 kriminaalkorras karistatav. Arvestades, et Šlokunile mõisteti nimetatud teo eest karistuseks 1 aasta vangistust ja ta kannab karistust vanglas, on eelnevalt kirjeldatud muudatuse näol tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ja omab seega tagasiulatuvat jõudu ning Šlokun tuleb vastavast karistutsest vabastada. Taolises olukorras tuleb KarS § 5 lg-st 2 ja KrMS § 432 lg-st 35 juhindudes mõista uus liitkaristus arvates välja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus. Samas ei muuda see aga kriminaalasjas nr 1-13-468 mõistetud lõpliku karistusmäära suurust, kuna KarS § 201 järgi mõistetud karistus loeti kaetuks raskema karistusega, mille muutmiseks aga ülaltoodust lähtuvalt alust pole. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. Ülejäänud § 199 lõike 2 punktid (so p 7,8), mille alusel Šlokuni on karistatud, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Kriminaalasjas nr 1-06-15303 karistati Šlokuni varguste eest, mille teoobjektiks oli vara vastavalt 3200 krooni (204,52 eurot) ja 6400 krooni (409,03 eurot). Kriminaalasjas nr 1-11-8120 karistati teda varguste episoodide eest, millega tekitati kahju 3900 krooni (249,26 eurot) ja 3500 krooni (223,69 eurot). Kuivõrd kõikide varguste objektideks on olnud vara, mille väärtus ületab 200 eurot, siis KarS § 199 alusel mõistetud karistuste muutmiseks alust ei ole. Kõik need teod on jätkuvalt kriminaalkorras karistatavad. KarS § 202 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 2 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 202 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Uues sõnastuses on jäetud välja tunnus kuritegelik ühendus. Kuna Šlokunile heideti ette teo toimepanemist grupis mite kuritegeliku ühenduse poolt, siis nimetatud muudatus mõistetud karistust ei mõjuta. KarS § 202 lg 2 p 2 varasem sõnastus nägi kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise vähemalt teist korda. Uues sõnastuses on p 2 kohaselt

1-13-468 kvalifitseerivaks tunnuseks süüteo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega on alates 01.01.2015 kehtiv sõnastus varasemaga võrreldes oluliselt laiem hõlmates korduvuse arvestamisel lisaks süüteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepannud isikutele ka teiste varavastaste kuritegude toimepanijaid. Kuivõrd kehtiva KarS § 202 lg 2 p 2 koosseisulised tunnused hõlmavad ka kuni 31.12.2014 kehtinud tunnuseid, puudub alus Šlokunile nimetatud sätte alusel mõistetud karistuse muutmiseks. Kriminaalasjas nr 1-06-15303 mõisteti Šlokun süüdi viies KarS § 202 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Neist kolmel juhul oli teo objektiks vara, mille väärtus on alla 200 euro. Samas kahel juhul oli esemete väärtus palju suurem (7025 krooni ja 6300 krooni). Arvestades siinkohal asjaolu, et nende tegude kogumi eest mõistetud karistus – 9 kuud vangistust - on oluliselt alla maksimaalse karistusmäära (kolm aastat vangistust), leiab kohus, et kuigi kolme episoodi kriminaalkorras karistatavus on ära langenud, puudub alus kogumi eest mõistetud karistuse muutmiseks. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste raames muudeti ka KarS § 209 sätteid. Samas alates 01.01.2015 kehtivad põhikoosseisu tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Lõike 2 p-s 1 sisalduvat korduvuse tunnust on uues redaktsioonis laiendatud ning varasemalt lg 2 p-s 3 sätestatud tunnus – teo toimepanek grupis, on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseerivaks tunnuseks lg 2 p 4 järgi. KarS § 209 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määra ei muudetud. Kriminaalasjas nr 1-11-8120 karistati Šlokuni üheteistkümne kelmuse episoodi toimepanemise eest ning neist neljal oli teo objektiks vara väärtuses alla 200 euro. Ka antud juhul on kohus seisukohal, et kelmuste kogumi eest mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus, kuigi nelja episoodi kriminaalkorras karistatavus on ära langenud. Arvestades ülejäänud episoodidega tekitatud kahju suurust ning episoodide arvu on Šlokunile mõistetud 2-aastane vangistuse määr jätkuvalt põhjendatud. Seonduvalt KarS § 213 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §s 213 sätestatud arvutikelmuse koosseisulised tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Muutunud on KarS § 213 karistusmäär. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 213 põhikoosseisu võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga ühe- kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustega hõlmatud tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse viieaastane ülemmäär asendatud kolmeaastase ülemmääraga. Juhul, kui isikut on varasemalt karistatud KarS § 213 järgi teo eest, mis alates 01.01.2015 on karistatav KarS § 213 lg 1 järgi, tuleb KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt vähendada mõistetud karistust vaid juhul, kui see ületab uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära so kolmeaastast vangistust. Kriminaalasjas nr 1-11-8120 mõisteti Šlokunile KarS § 213 lg 1 järgi enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest (3 episoodi) karistuseks 1 aasta vangistust ning pärast 04.03.2008 toimepandud kuriteo eest samuti 1 aasta vangistust. Taolised karistuse määrad ei ületa 01.01.2015 jõustunud KarS § 213 lg 1 ülemmäära ning seega ei anna KarS § 213 muudatused alust nimetatud karistuste muutmiseks. Ühe enne 04.03.2008 aset leidnud episoodi teoobjektiks oli alla 200 euro väärtuses vara. Teistel juhtudel oli kahjusumma suurem. Ühe episoodi karistatavuse ära langemine ei anna kohtu hinnangul alust enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse määra vähendamiseks.