Kohtulahend

2.2 Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, kuid ema on valmis poega mõned kuud materiaalselt toetama. Vangla materjalidest nähtub, et ajal mil N. Orlov ei töötanud, pani ta toime kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Tal on tasumata võlanõudeid ligikaudu 803,43 eurot. N. Orlovil töökoha puudumist tuleb pidada uue kuriteo riskifaktoriks. 2.3 Süüdimõistetu elustiil on riske võttev ja teisi ärakasutav. Materjalidest nähtub, et ta on varasemalt oma tahtmise saamiseks teisi vägivallaga ähvardanud ja seda ka kasutanud. Ema arvates pani poeg kuriteod toime kriminaalkorras karistatud isikute mõjutusel. Kui kinnipeetav asub taas nendega suhtlema, võib ta sooritada uusi kuritegusid. N. Orlovil on puudulik probleemide lahendamise oskus ja ta ei arvesta teiste inimeste seisukohtadega. 2.4 N. Orlov on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid. Käesolevalt kantava karistusaja lõpuni on kinnipeetaval ligikaudu 1 aasta 3 kuud. Arvestades kuriteo raskust ja uute kuritegude toimepanemise suurt riski oleks N. Orlovi praegune vabastamine ennatlik. Seda näitab ka asjaolu, et kinnipeetaval on vangistuses seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele järeldub, et ta võib rikkuda tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratavaid kontrollnõudeid. Samuti puudub veendumus, et N. Orlov suudaks läbida katseaja ja täita temale pandavad kohustused. 3.-4. Kohtumääruse peale esitasid kaebused N. Orlov ja tema kaitsja, taotledes lahendi tühistamist ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

N. Orlovi kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus otsustuse tegemisel arvesse järgnevat.

4.1 Määratud karistuse täitmine on otstarbekas vaid niivõrd, kuivõrd see aitab kaasa karistuse eesmärgi saavutamisele. Võimalus, et isik pöördub tagasi normaalse elu juurde, on alati olemas. Oma süü teadvustamine ning paranemine võivad saabuda kindlaksmääratud ajast palju varem. Pikaajaline vabadusekaotus ei too kaasa faktilist paranemist, vaid hukutab inimese füüsiliselt, isiksuse moraalselt ja lõhub perekonna. N. Orlov kinnitas kohtuistungil, et ta teadvustab täiel määral oma süüd ning kahetseb tehtut siiralt. Tingimisi vabastamise aluseks ongi aga ühiskonnaohtlikkuse kadumine ja võimalus lõplikuks paranemiseks karistust lõpuni kandmata. Nende tingimuste täidetust näitavad kohusetundlik suhtumine kohtuotsusest tulenevate kohustuste täitmisesse, soov töötada ja õppida ning isiku aktiivne ellusuhtumine karistuse kandmise ajal. 4.2 Kohus ei võtnud arvesse seda konkreetset positiivset tegevust, mis oli suunatud N. Orlovi parandamisele. Kinnipeetav kasutab vanglaaega otstarbekalt eesti keele õppimiseks ja sooritas eksamid. Samuti läbis ta 2013 detsembris eluviisi treeningu. On teada, et ta palub pidevalt kontaktisikut kaasata teda erinevatesse vanglas toimuvatesse programmidesse. Kohus ei hinnanud süüdimõistetu positiivset dünaamikat, mis on olnud süstemaatiline kogu karistuse ajal. Samuti ei võtnud esimene kohtuaste arvesse vangla ja prokuröri arvamusi. 4.3 Distsiplinaarkaristuste osas andis süüdimõistetu kohtule põhjalikud selgitused, mille eest ja mis põhjusel teda karistati. Viru Vanglas ei karistatud N. Orlovi kordagi. Puuduvad andmed tema

vägivalla kasutamise või väljakutsuva käitumise kohta. Sellepärast tundub, et kohtul ei olnud alust teha järeldust N. Orlovi ohtlikkuse kohta. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et teda on varem kahel korral kohtulikult karistatud. Esimesel korral 16-aastasena. Teisel aga KarS § 391 järgi mõne paki sigarettide salakaubaveo eest, mille eest talle määrati rahaline karistus, mis asendati 2011. aastal 40 tunni üldkasuliku tööga. Sigarettide salakaubaveoga tegeles ta seetõttu, et perekonnal olid suured rahalised raskused ja ta püüdis raha teenida. N. Orlov andis kohtus siiraid ütlusi, et kahetseb tehtut. Kahetsus saabus kohe pärast kinnipidamist, mida ta ausalt kohtus ka tunnistas. Vanglas vaatas kinnipeetav üle oma vaated elule. Ta teab kindlalt, et õpib eksternina edasi ja läheb tööle. Kuivõrd kohus seostab N. Orlovist lähtuvat uue kuriteo toimepanemise riski narkootikumide tarvitamisega, saab siin vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 kohustada süüdimõistetut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume ega alkoholi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Paavo Randma

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.