Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

arvestanud, elades vabaduses põhimõttel üks päev korraga. Vestlusel ei väljenda isik kuritegelikke hoiakuid, on ametiisikutega suheldes salliv. Nikita Orlov on kriminaalhooldusel viibinud 2-l korral. Kinnipeetav on eiranud kriminaalhoolduse nõudeid mitte käies registreerimisel. Isiku puhul seisneb ohtlikkus narkootikumide tarvitamises, ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemises. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Nikita Orlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus otsustab Nikita Orlovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ja 9 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et O O on head suhted kinnipeetavaga. Ema sõnul on ta kursis poja eluga kinnipidamisasutuses. Ema usub, et vangistuse periood on andnud kinnipeetavale võimaluse oma valikute üle järele mõelda ning kriitiliselt suhtuda oma suhtlusringi. Ema on nõus sellega, et Nikita Orlov asub peale vabanemist elama tema juurde aadressile xxxx. Nimetatud korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetavale ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Ema selgitas, et Nikita Orlovil on olemas töökogemus, sest peale põhikooli lõpetamist asus ta tööle Narvas asuvasse ettevõttesse Feksinar lihttöölisena, eriala omandamine Narva Kutseõppekeskuses jäi pooleli seoses vahistamisega. Kui kohus peab otstarbekaks Nikita Orlovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 3 (kolm) kuud. Nikita Orlov avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab vabanemisel esialgu lõpetada 12. klassi, kuid paralleelselt sellega tahab ta leida töökoha ja maksta oma trahve. Kinnipeetava sõnul ema tal töötab. Nikita Orlov oma sõnul suudab vabaduses sõltuvusainetest hoiduda. Inimestega, kellega ta enne suhtles, ta enam ei suhtle. Nikita Orlov lubas, et muudab oma käitumist ja täidab kõiki talle pandud kohustusi. Distsiplinaarkaristuste kohta väitis kinnipeetav, et temal ei olnud ravimite ega traadiga mitte mingit pistmist. Kinnipeetav lubas, et kui kohus rahuldab taotluse, siis ta lõpetab keskkooli, omandab eriala ja ei pane toime uusi kuritegusid. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Nikita Orlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 17.06.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuivõrd varasemad käitumiskontrollile allutamised ei takistanud teda uute tahtlike kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 51%. Kuna vangla on hinnanud uute kuritegude riski kõrgeks ja ei toeta eelnimetatud süüdimõistetu vabastamist, ei saa ka prokuratuur nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo

asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust väljapressimise ja narkokuriteo toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine kui ka väljapressimine ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Käesoleval hetkel välistab N. Orlovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise see, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2) esimesel esinemisel vabastada. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vähemalt üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isikule (lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks) mõistetud karistus on KarS § 214 lg 2 sanktsiooni alammääras ning KarS § 184 lg 2 sanktsiooni veidi üle alammäära, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks põhjendatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Nikita Orlovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul vabastada Nikita Orlov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leidis, et see, et ei ole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega Nikita Orlovi, põhineb vangla ja prokuratuuri puhul formaalsustel. See, et Nikita Orlov pani toime esimese astme kuriteo, mille eest ta praegu karistust kannab, ei takista teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetult on saadud nõusolek, et ta on nõus vabanema elektroonilise valve alla. Nikita Orlov soovib ennast parandada. Sellest räägib see, et ta tunnistas ennast süüdi, aitas kohtueelses menetluses uurijat ja prokurör lubas, et ei ole vastu tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. See, et tal on 2 distsiplinaarkaristust, mõjutasid formaalselt prokuröri arvamust. Nikita Orlov selgitas kohtule, et tablettidega ja traadiga, mis olid kambris, ei olnud tal mingit pistmist. See küsimus, miks need seal olid, tuleb esitada vangla töötajatele. Ei ole alust mitte uskuda Nikita Orlovi. Objektiivseid tõendeid ei ole, et just Nikita Orlov tõi ise kambrisse traadi ja tabletid. Muidugi ta ei vaidlustanud neid karistusi, arvates, et on sellest üle. Kaitsja ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga, et riskid Nikita Orlovi suhtes on kõrged ja et ta on ohtlik ühiskonnale. Selle aja jooksul, mis ta on vangis olnud, pole tal olnud tõsiseid korrarikkumisi ja ei ole mingeid andmeid selle kohta, et ta oleks tarvitanud vägivalda. Kaitsja arvates pole prokuröril ega vanglal alust väita, et Nikita Orlov pärast vabanemist jätkab kuritegude toimepanemist. Kandmata karistus ongi katseaeg. Tingimisi enne tähtaega vabastamine on stiimul, et parandada oma käitumist. Kaitsja hinnangul on kõik tingimused täidetud. Nikita Orlovil on väga head elamistingimused, mis võivad talle positiivselt mõjuda. Nikita Orlov andis lubaduse muuta oma käitumist. Ta on nõus täitma kõiki kohustusi, mis talle pannakse. Nikita Orlov saaks siis võimaluse jätkata õpinguid, leida endale töökoha, muuta oma eluviisi kardinaalselt. Ta kohustub mitte toime panema uusi kuritegusid, mitte suhtlema nende sõpradega, kes on kriminaalkorras karistatud. Kui Nikita Orlov ei täida kontrollnõudeid, siis kohtul on alati võimalus erakorralise ettekande alusel karistus täitmisele pöörata, kuid kaitsja oli kindel selles, et Nikita Orlov täidab kontrollnõudeid ega pane toime uusi kuritegusid. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kaitsja poolt kohtule esitatud dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu Nikita Orlov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Nikita Orlovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesoleval ajal kannab ta Viru Maakohtu 17.09.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2; 214 lg 2 p 1,4 järgi mõistetud 3 (kolme) aasta 11 (üheteist) kuu 28 päeva pikkust liitkaristust alates 18.07.2012. Väärib märkimist, et Nikita Orlov kannab karistust esimese raskusastme kuritegude eest, milleks on rahvatervisevastane narkokuritegu ja varavastane kuritegu väljapressimine. Kuriteod on toime pandud grupi poolt materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eeltoodu näitab seda, et varasemad leebemad karistused, ei avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas uute ja veelgi raskemate tahtlike kuritegude toimepanemist. Sõltuvusainete tarvitamist võib kinnipeetava puhul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis võib uue kuriteo toimepanemise riski veelgi suurendada, sest kuriteod, mille eest ta karistust kannab, on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega ja sõltuvusaineid tarvitades, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Lisaks sellele riivaks süüdimõistetu Nikita Orlovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna ja kannatanu õiglustunnet, samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta ka Viru Vangla kinnipeetava Nikita Orlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Nikita Orlovi näol on tegemist isikuga, kellel on Viru Vangla andmetel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus ei saa tugineda Nikita Orlovi ütlustele, nagu teda oleks alusetult distsiplinaarkorras karistatud, sest Nikita Orlov talle määratud karistusi ei vaidlustanud. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv ema, oli tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid ema ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul ei kaalu Nikita Orlovi positiivselt iseloomustavad asjaolud (riigikeele A2 ja B1 taseme kursuste ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening edukas läbimine, rahalise nõude tasumine vanglas) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Nikita Orlovi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.