Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
27. aprill 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-12470
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Silvi Erro
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Nikita Orlov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
NIKITA ORLOV, isikukood 39010052228, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 18.07.2012 ja lõpp 16.07.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.04.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta NIKITA ORLOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Nikita Orlovile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Orlov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Nikita Orlov on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 17.09.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat ja 3 kuud, KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistatud vangistusega 4 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.07.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vanglas viibib esimest korda. Kuritegu on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivald ja tekitatud kahju on suurem. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise nimel. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Nikita Orlov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik teatas, et vanglas olles hindas ta ümber eluväärtused. Isiku sõnul soovib ta omandada hariduse, eriala ja luua pere. Isik selgitas, et kuritegude toimepanemise ajal mõtles ta ainult sellele, et nii on kergem raha teenida ega arvanud, et tegudel on nii tõsised tagajärjed. Isiku sõnul on ta valmis täitma kõiki nõudeid, mis talle pannakse. Prokurör toetas Nikita Orlovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks isikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 16.07.2016. Kaitsja palus kinnipeetav enne tähtaega vabastada. Kaitsja selgitas, et distsiplinaarkaristused ei ole huligaansuste eest ning sel põhjusel ei tohiks jätta taotlust rahuldamata. Isik on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Samuti teatas kaitsja, et asja arutamisel isik lihtsalt ei kahetsenud tehtud, vaid aitas ka uurimisele kaasa. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, ähvardamises ja narkootikumide levitamises. Ohtlikkus ilmneb majandusliku toimetulematuse korral ja suhtlemisel kuritegeliku ringkonnaga.
Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Isiku ema on valmis teda mõned kuud materiaalselt toetama. Vangla materjalidest nähtub, et ajal kui isik ei töötanud, pani ta toime kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata võlanõudeid ligikaudu 803,43 eurot. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetava ema on valmis teda mõnda aega materiaalselt toetama, siis seda, et isikul puudub töökoht, tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtul puudub veendumus, et kui isik satub majanduslikult raskesse olukorda, ei pane ta toime uusi kuritegusid, et saada kiiret materiaalset kasu. Isiku elustiil on riske võttev ning teisi ärakasutav. Materjalidest nähtub, et isik on varasemalt oma tahtmise saamiseks teisi vägivallaga ähvardanud ning kasutanud ka vägivalda. Isiku ema arvates pani isik toime kuriteod kriminaalkorras karistatud isikute mõjutusel. Kohus leiab, et kui isik asub taas suhtlema kriminaalsete isikutega, võib ta nende mõjutusel panna toime uusi kuritegusid. Isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus ning ta ei arvesta teiste seisukohtadega. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei ole läbinud seda nõuetekohaselt, rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid. Isikule määratud karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud ning kohus leiab, et isiku vabastamine antud hetkel ei ole põhjendatud arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust. Samuti leiab kohus, et isiku poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on sedavõrd kõrge, et isiku ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Samuti on isikul vangistuses seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.