Kohtulahend

korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise, heas korras munitsipaalkorteriga, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja kolm alaealist ülalpeetavat. Isik on lõpetanud xxx 6 klassi. Enne vangistust tegi isik juhutöid, ametlikult pole töötanud. Süüdimõistetul on tasumata nõuded. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Lähedastest on isikul ema, isa, kaks õde, kaks venda, elukaaslane ja kolm alaealist last. Isiku kuriteod on seotud alkoholijoobes vägivaldse käitumisega. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud krooniline haigus. Viru Vangla toetab J.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa, kaks õde, kaks venda, elukaaslane kolme alaealise lapsega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslase juurde aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise, kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud munitsipaalkorteriga. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava elukaaslane koos kolme alaealise lapsega. Kinnipeetava mõlemad vanemad on nõus kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral toetama materiaalselt ja moraalselt Ennetähtaegse vabanemise korral puudub garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja märgib, et isik on neli korda kriminaalkorras karistatud, kahel korral määrati katseaeg, mis ebaõnnestus kuna isik pani toime uued kuriteod ja rikkus süstemaatiliselt kriminaahooldusalaseid nõudeid ja kohustusi. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et kuigi Viru Vangla poolt 13.05.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Tegemist on 4-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistuses on J.O-le määratud seitse distsiplinaarkaristust. Sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. J.O ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 31.03.2009 kohtuotsusega ning sama kohtu 19.05.2010 kohtumäärusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke (sh vägivaldseid) varavastaseid kuritegusid. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 28.09.2015 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki äitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, pannes toime katseajal ajal uusi tahtlikke kuritegusid, ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kuriteo asjaoludest tulenevalt, J.O 13.01.2010, olles alkoholijoobes, võõra vara äravõtmise eesmärgil, lõi rusikate ja jalgadega kannatanule vastu pead ja keha ... Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh korduva röövimise toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja ebaseaduslik ja vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vastavalt 50% ja 35%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas 2(5)

arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi (sh vägivaldseid) kuritegusid toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse KarS § 76 mõttes vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta J.O ennetähtaegset vabastamist. J.O selgitas, et ta palub vabastada ennne tähtaega. Ta on oma vangiostusest järeldusi küll teinud ega hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et J.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust on süüdimõistetu lõpetanud 6 klassi xxx. Läks väidetavalt 14-aastaselt tööle, elatudes juhutöödest. Ametlikult pole töötanud. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud neljal korral, kõik karistused on kehtivad. Varasemalt on süüdimõistetud karistatud varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega; omastamise eest; kehalise väärkohtlemise eest; narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toime pandud grupi poolt ja korduvalt; röövimise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo (röövimine) ning võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud korduvalt, grupis ja sissetungimisega (vargus). Kohtuotsusest (kohtutoimik, tl 17-33) nähtub, et süüdimõistetu, kes oli alkoholijoobes, lõi rusikate ja jalgadega kannatanule vastu pead ja keha ning omastas kannatanu mobiiltelefonid. Lisaks kasutas ära teise isiku tähelepanu puudumist ja võttis ära kannatanu mobiiltelefoni. Ühtlasi pani toime varguseid keldriboksidest koos teise isikuga. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on 11 korda väärteokorras karistatud (kehtivaid karistusi 5): 2-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 2-l korral KarS § 262 alusel (avaliku korra rikkumine) ja 1-l korral KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kuritegude dünaamika muutunud, kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu on tegutsenud mõtlematult, hetkeemotsioonide ajel, andmata endale aru võimalikest tagajärgedest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude, sh ka narkokuriteo eest. Kõik see ilmestab kohtu hinnangul süüdimõistetu 3(5)

käitumismaneeri, mis ei arvesta võimalike tagajärgedega, mis võivad tekkida mõtlematu käitumise tulemusena. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening; Sotsiaalsete oskuste treening; lõpetanud 8. klassi; omandanud riigikeele A1 taseme; osalenud majandustöödel koristajana ja alates 16.01.2013 osaleb majandustöödel köögitöölisena. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 15.11.2015. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx Ida-Virumaa. Tegemist on kahetoalise, heas korras munitsipaalkorteriga, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja kolm alaealist ülalpeetavat. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Lähedastest on isikul ema, isa, kaks õde, kaks venda, elukaaslane ja kolm alaealist last. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teise isikuga toime mitu vargust ja lisaks pani isik üksi toime võõra vallasasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga), korduvaid karistusi (isikul on neli kehtivat kriminaalkaristust, väärteokorras karistatud korduvalt), tema käitumist kriminaalhoolduse ajal (mõlemad katseajad ebaõnnestusid), tema käitumist vangistuses (isikul on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust) ja vabaduses viibides (korduvad väärteokaristused, muuhulgas käitumiskontrollinõuete rikkumine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et neljal korral karistatud isiku puhul, kes on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mis mõlemal korral ebaõnnestusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Isegi vangistuses viibides ei ole isik suutnud käituda õiguskuulekalt ja on rikkunud vangla sise-eeskirju. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kelle mõlemad katseajad on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtuotsustest nähtub, et isik on järjepidevalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, sh ka süüdi tunnistatud narkokuriteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.09.2015, ärakandmiseks on veel natuke alla nelja kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht ja tasumata võlanõudeid peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel.

4(5)

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused kinnipidamisasutuses (sotsiaalprogrammide Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste treening läbimine, 8. klassi lõpetamine, riigikeele A1 taseme omandamine ning majandustöödel osalemine) küll kiiduväärseks ja loeb posiivseks asjaolu, et tal on vabaduses perekonnaliikmete toetus ja kindel elukoht, kuid leiab, et nimetatud asjaolud ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kohus märgib, et arvestab sealjuures asjaolu, et rikkumised on tingitud asjaolust, et kinnipeetav ei ole allunud vanglaametnike korraldustele ja on omanud keelatud esemeid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.O temale Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.