1-10-5883/80 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-10-5883 Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsusega nr 1-10-5883 tunnistati I.L süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.03.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 6 kuud vangistust) ning I.L-ile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaega arvestati alates 28.03.2011. 08.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks I.L-i suhtes. I.L kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 28.03.2011 ja lõpp 28.09.2015. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-10-5883 tunnistati I.L süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust ning § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.03.2009 kohtuotsuse nr 1-091215 järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat ja 6 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-1215 karistati I.L KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi 6-kuulise vangistusega ning KarS § 200 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega. Karistused liideti ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele tingimusel, et I.L ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 183, 199 ja

KarS § 200 lg 1 tunnuseid ei ole uues karistusseadustiku redaktsioonis muudetud. Lõikes 2 muudeti punktide 7 ja 9 sõnastust ning kehtetuks tunnistati p 10. Karistuse määrad jäid samaks. Kuna I.L on kriminaalasjas nr 1-09-1215 mõistetud süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning kriminaalasjas nr 1-10-5883 KarS § 200 lg 2 p 4 alusel ning neid sätteid muudetud ei ole, siis tuleb I.L-ile röövimiste eest mõistetud karistused jätta muutmata. Seonduvalt KarS § 183 muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis on täiendatud KarS § 183 lg 1 sõnastust ning lõige 2 on jäänud samaks. Lõike 1 uus sõnastus hõlmab kõiki seni kehtinud lõikes 1 sätestatud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise koosseisulisi tunnuseid. Muudatused seisnevad täiendavate tunnuste lisamises. Seega tegu, mille toimepanemise eest I.L KarS § 183 lg 2 p 1,2 alusel karistati, on jätkuvalt karistatav. Kuna samaks jäi ka karistuse määr, puudub alus I.L-ile KarS § 183 lg 2 p 1,2 alusel mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades asjaolu, et I.L mõisteti kriminaalasjas nr 1-10-5883 süüdi kahes varguses, mille teoobjektiks oli vara väärtuses vastavalt 1190 krooni (76,05 eurot) ning 2650 krooni (169,37 eurot), siis 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt ei ole tema poolt toimepandud teod käesoleval ajal enam kriminaalkorras karistatavad. Kuivõrd I.L kannab karistust vanglas, on ilmselgelt tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ning omab seega tagasiulatuvat jõudu. Samas tuleb aga arvestada, et I.L-ile varguste eest mõistetud 1-aastane vangistus on liidetud röövimise eest mõistetud 3-aastase vangistusega (kohtuotsus nr 1-10-5883) ning loetud viimasega täielikult kaetuks. Nii nagu eelnevast nähtub, siis röövimise eest mõistetud karistuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. Seega ei too varguste eest mõistetud karistusest vabastamine kaasa I.L-ile mõistetud liitkaristuse lõpliku määra vähendamist. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada I.L-ile kriminaalasjas nr 1-10-5883 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 . (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik