Kohtulahend

1(4)

Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.03.2009 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 6 kuud vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 28.03.2011 ja lõpp 28.09.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.03.2014. Kinnipidamisasutusest I.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, MTÜ Convictus tugugrupis ning omandanud riigikeele algtaseme. Alates 28.11.2011 kuni käesoleva ajani osaleb majandustöödel ning omandab haridust Viru vanglas 7 klassis alates 2013/2014 õ/a. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx, kus omab ka sissekirjutust. Enne vangistust tegi juhutöid, ametlikult pole töötanud, on olnud ka vanemate ülalpidamisel. Isikul on tasumata kohtunõuded, trahvid. Ei näe vajadust neid tasuda. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Isikut on 2005 ja 2007 aastal karistatud NPAS § 15 ́1 alusel ja 2006 aastal AS § 70 alusel trahvidega. Isik ei tunnista alkoholi sõltuvust, alkoholijoobes muutub vägivaldseks. Isik on varasemalt rikkunud süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Viru Vangla toetab I.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda oma ema xx xx korterisse aadressile xxx. Käesoleval ajal elavad korteris xx xxx ja xx xx. Mõlemad vanemad töötavad ning on nõus I.R vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Kinnipeetavat on neli korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikut on varasemalt kaks korda karistatud tingimisi vangistusega, mis mõlemad ebaõnnestusid, kuna isik jätkas katseajal uute kuritegude sooritamist ning rikkus süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. I.R soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on kindel elu- ja töökoht ja ta on motiveeritud elada seadusekuulakalt. Vangistuse ajal on ta töötanud, läbitud on mitu sotsiaalprogrammi, ta omandab praegu haridust. Muutused süüdimõistetu isiksuses on märkimisväärsed. Seega isiku ennetähtaegne vabastamine oleks mõistlik ja põhjendatud seda vaatamata faktidele, et isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud. Prokurör kirjalikult ei toeta I.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on 4-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. I.R ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata 2(4)

temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 31.03.2009 kohtuotsusega ning sama kohtu 19.05.2010 kohtumäärusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke (sh vägivaldseid) varavastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 28.09.2015 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Kuriteo asjaoludest tulenevalt, I.R 13.01.2010, olles alkoholijoobes, võõra vara äravõtmise eesmärgil, lõi rusikate ja jalgadega kannatanule vastu pead ja keha. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh korduva röövimise toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja ebaseaduslik ja vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi (sh vägivaldseid) kuritegusid toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse KarS § 76 mõttes vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et I.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetavat on muuhulgas kahel viimasel korral karistatud varavastase kuriteo- röövimise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo, röövimise vägivallaga. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-8) on näha, et I.R on 11 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral NPAS § 15 ́1 alusel, 1 korral AS § 70 alusel ja 4 korral KarS § 262 alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused I.R-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on määratud ebaviisaka käitumise ja kambris sigarettide valdamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 3(4)

Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, MTÜ Convictus tugugrupis ning omandanud riigikeele algtaseme. Alates 28.11.2011 kuni käesoleva ajani osaleb majandustöödel ning omandab haridust Viru vanglas 8 klassis alates 2013/2014 õ/a. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 15.11.2015. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde aadressile xxx, kuhu omab ka sissekirjutust. Vabenemise korral garanteerib I.R-ile töökoha xxx ametikohale (garantiikiri toimikus). Arvestades I.R-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimased kaks kuritegu röövimine vägivallaga), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine mõlemal katseajal, lisaks katseajal kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume rikkumine), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristused) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ka katseajal) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mõlemal katseajal pani toime uue kuriteoröövimise vägivallaga ja lisaks rikkus süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seega kriminaalhooldus ei osuta I.R-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal jätkas kuritegude toimepanemist ja kohustuste rikkumist, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, muuhulgas viimased kaks kuritegu röövimised vägivallaga, korduvad Alkoholiseaduse ja NPAS rikkumised) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.R-i temale Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.