lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-6404/242

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-6404/242
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-6404/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja30.09.20111-11-6404/69Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.02.20131-11-6404/94Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.01.20141-11-6404/101Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.01.20141-11-6404/225Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-6404

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 8. mai 2015 määrus karistuse täitmisele pööramises Süüdimõistetu Ranner Kaus, määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 8. mai 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ranner Kaus on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-11-6404 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Teda karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 22.09.2010. a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra. R. Kausi liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 26. november 2010.
2.Viru Maakohtu 13.01.2014. a määrusega vabastati R. Kaus karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22. november 2016. Esimeseks 6 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrati ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Samuti kohustati R. Kausi järgima KarS § 75 lg-te 1, 2 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
3.Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 13. novembril 2014 erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning taotles R. Kausi karistuse täitmisele pööramist.
4.Tartu Maakohtu 8. mai 2015 määrusega pöörati R. Kausile Tartu Maakohtu 30. novembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6404 mõistetud liitkaristuse kandmata osa, s.o 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse aja algust arvestakse alates 8. maist 2015.a. 4.1 Maakohus märkis, et käesolevas asjas tuleb R. Kausi karistuse täitmisele pööramise osas lähtuda varasemast, kuni 31. detsembrini 2014. a kehtinud karistusseadustiku redaktsioonist (KarS § 76 lg 5), mille kohaselt ei saanud kohus valida karistuse täitmisele pööramise, täiendavate kohustuste panemise ja katseaja pikendamise vahel. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-9-15 p 19. Riigikohus märkis, et 1. jaanuaril 2015. a jõustunud KarS § 76 lg 7 on kohaldatav üksnes siis, kui enne tähtaega vangistusest vabastatud süüdlane on rikkunud kontrollnõudeid, talle pandud kohustusi või elektroonilise valve tingimusi 01.01.2015. a või hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga enne 2015. a, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel juhinduda vana redaktsiooni KarS § 76 lg 5. Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem. Seega, kui kohtunik tuvastab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatu ei ole järginud kontrollnõudeid või täitnud talle pandud kohustusi, on seadusandja näinud ette karistuse täitmisele pööramise. 4.2 R. Kaus ei ole kontrollnõudeid kohaselt täitnud ning on rikkunud ka talle täiendavalt määratud kohustusi juba 2014. a. Kui esialgselt ei olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ja määratud elukohas elamisega, siis perioodil, kui toimus juba erakorralise ettekande arutelu, ei täitnud R. Kaus enam korrektselt ka nimetatud nõudeid. Korduvalt oli probleeme õigeaegse registreerimiskohustuse täitmisega ning süüdimõistetu vahetas elukoha selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu on rikkumistele leidnud erinevaid põhjendusi ja vabandusi, on ta siiski ka ise neid kinnitanud. Samuti on ta kinnitanud ka narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist korduvalt. Kõnealuse rikkumise toimepanemine on tõendatud ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega, millest nähtub, et kolmel korral on R. Kausil ka narkojoove tuvastatud (28. augustil 2014, 22. septembril 2014 ja 23. jaanuaril 2015). Lisaks on R. Kausi suhtes toimumas ka uus kohtumenetlus narkootilise aine käitlemises. Kuigi R. Kausi ei ole veel nimetatud kuriteos süüdi tunnistatud, on ta ise süüks arvatavate tegude toimepanemist kinnitanud, tuues põhjenduseks vajaduse endale kui sõltlasele vajaliku narkootikumikoguse hankimise. 4.3 Kohus leidis, et R. Kausile mõistetud karistus, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati, tuleb täitmisele pöörata. R. Kaus ei ole täitnud kohustusi, millised talle vabanemise tingimusena määrati. Samuti pole ta suutnud järgida narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu suhtumist kehtestatud reeglitesse iseloomustab ka tema ükskõikne ja ennastõigustav suhtumine õiguskorda laiemalt – ta on süstemaatiliselt rikkunud liikluseeskirjade nõudeid ja põhjendanud seda asjaoluga, et talle lihtsalt meeldib. 4.4 Samuti ei ole R. Kaus ilmselt enesele teadvustanud, et muutus peaks toimuma esmalt temas eneses, tema mõtlemises ja sellest tulenevalt ka käitumises ning alles siis saaksid teised, s.h ka riik aidata teda nende muutuste realiseerimisel (nt rehabilitatsioon ja ravi). Senise käitumisega on R. Kaus näidanud, et eelnev reaalne vangistus ei ole mõjus olnud, isik ei ole valmis kriminaalsetest hoiakutest loobuma ning seaduskuulekalt elama.

MÄÄRUSKAEBUS

5.R. Kaus ei nõustu maakohtu järeldustega ja esitas edasikaebuse, kus ta taotleb vangistuse täitmisele pööramata jätmist. R. Kaus soovib isiklikult osa võtta ringkonnakohtus asja arutamisest. Ringkonnakohtul palub ta arvestada järgmisi asjaolusid. 5.1 R. Kaus selgitab, et vabanes 2014. a jaanuaris elektroonilise valvega. Vangistuses käitus ta eeskujulikult ja läbis kõikvõimalikud programmid, et vabaneda narkootikumidega seotud probleemidest. Lisaks ta õppis ja töötas, uue kuriteo toimepanemise riski hinnati nullilähedaseks. Ta oli kindel, et enam vanglasse ei satu. Jalavõruga kodus olles oli kõik korras. R. Kaus käis tööl, trennis ja tundis elust rõõmu. Peale võru eemaldamist pidi ta pühapäeval Norra tööle minema ja otsustas korraldada väikese peo. Pärast seda selgus, et töökohta ta ei saanud, järgnesid tööotsingud Eestis aga ka järjest sagedasemad peod. Taas tulid R. Kausi ellu narkootikumid, valed valikud ja kadusid prioriteedid. 5.2 R. Kaus selgitab, et vangistuses on lihtne ahvatlustest eemale hoida ja kuritegusid mitte toime panna. Ahvatlused said temast võitu pärast jalavõru eemaldamist. Kui küsida, mis muutub, kui vangistus täitmisele pöörata, siis võib vastata, et mitte midagi. Ka kolme aasta pärast uuesti vabanedes võib R. Kaus murduda. Vanglast ei ole tal midagi positiivset kaasa võtta. 5.3 R. Kaus pakub lahendusena välja elektroonilise valve. Ta märgib, et jalavõru kandes ei olnud tal ühtegi rikkumist ja ka tema tegevust oli võimalik kontrollida. Seadusemuudatust arvestades ei ole kohus enam kohustatud R. Kausi karistust koheselt täitmisele pöörama. R. Kaus palub endale määrata kohustuse võtta osa sõltuvusprogrammist. Samuti soovib ta ise probleemiga tegeleda. Kuna ta omab narkootikumidega kokkupuudet alates 14. eluaastast, on ta tänaseks piisavalt pädev antud teemaga tegelema. 5.4 R. Kaus ei ole nõus kriminaalhooldaja arvamusega täielikult. Ta tunnistab, et on valetanud kriminaalhooldajale narkojoobes olles, aga seda vaid selleks, et kohtumisega kiirelt ühele poole saada. 5.5 R. Kaus märgib sedagi, et 22. aprillil 2015 on temaga arutatud kokkulepet, kuhu oli sisse arvatud ka kandmata karistus. Sellest tekib küsimus, miks pöörati just nüüd kandmata karistus täitmisele, kuigi seda oleks saanud teha koheselt pärast vahistamist. R. Kaus leiab, et põhjuseks võis olla see, et ta eeluurimiskohtunikule märkis, et „võib-olla ei ole kokkuleppemenetlus õige lahend“. Pärast seda sai ta aga kohe kutse kandmata karistuse osas, milles seisneb, et R. Kaus on kolmel korral väärteokorras tarvitamisega vahele jäänud. Kuna viimane ekspertiisiakt tuli 16. märtsil 2015, tekib R. Kausil küsimus, miks koheselt pärast seda kohut ei toimunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
7.Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et R. Kausi määruskaebuse läbivaatamine toimub KrMS § 390 lg 3 alusel kirjalikus menetluses. Seadus ei näe ette süüdimõistetu enda osavõttu kaebuse arutamisest.
8.Edasi väärib märkimist, et maakohus on õigesti kohaldanud R. Kausi suhtes karistusseadustiku vana redaktsiooni (v.r) karistuse täitmisele pööramise küsimuse arutamisel (vt määruse p 4.1 põhjendusi). 8.1 KarS § 76 lg 5 (v.r) sätestas, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 8.2 Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 (v.r) kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega puudub täitmiskohtunikul võimalus nt määrata täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli tähtaega. 8.3 Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu R. Kaus on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Viru Maakohtu 13. jaanuari 2014. a määrusega pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Tal on tuvastatud narkojoove 28. augustil 2014, 22. septembril 2014 ja 23. jaanuaril 2015. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud KarS § 76 lg 5 (v.r) eeldused ja R. Kausi karistuse täitmisele pööramise osas on maakohtu määrus põhjendatud. R. Kaus ei ole eitanud, et rikkus talle tingimisi ennetähtaegse vabastamisega pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume ning antud küsimuses määrust ei vaidlustata. Ka ringkonnakohtule esitatud argumendid kriminaalhoolduse luhtumise põhjenduste osas on ta esitanud varasemates menetlustes maakohtus. 8.4 Kohtukolleegium märgib, et käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantava karistuse täideviimise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5 v.r) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte varasema redaktsiooni kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi mõjuva põhjuseta. 8.5 Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi juhul, kui R. Kausi suhtes kohalduks uus karistusseadustiku redaktsioon, puuduks alus tema karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Maakohtu määrusest nähtub, et R. Kausile anti kohtuistungit edasi lükates korduvalt võimalusi enda käitumise parandamiseks, ent sellele vaatamata jätkas ta kriminaalhooldusnõuete rikkumisi. 15. jaanuaril 2015 kui R. Kausi erakorraline ettekanne oli arutlusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas, lükkas kohus asja arutamise edasi, et R. Kaus saaks esitada töölepingu ja kriminaalhooldusametnik saaks kontrollida hooldusaluse elukoha tingimusi tema poolt antud aadressil. 23. jaanuaril 2015 võeti R. Kaus vahi alla süüdistatuna uutes kuritegudes. R. Kausil tuvastati 23. jaanuaril 2015 amfetamiinijoove. Eeltoodust ning R. Kausi enda määruskaebusest nähtub, et ehkki ta läbis vangistuses olles kõik talle pakutud sotsiaalprogrammid, hakkas ta vabaduses taas

narkootikume tarvitama. Seega ei omaks täiendavate kohustuste panemine mingit resultaati.

9.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.