Kohtulahend

3)mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega 4) osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub 5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 6) alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Ranner Kaus vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Rahuldada kaitsja Irina Gromtsevi taotlus Ranner Kausile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 108 eurot. Välja mõista Ranner Kaus ́ilt kriminaalmenetluse kulud 108 eurot kaitsjatasu. Ranner Kaus ́il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Ranner Kaus 1-11-6404 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ranner Kausi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ranner Kaus tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 30.09.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 22.09.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.11.2010 ja lõpp 22.11.2016. Kinnipidamisasutuses Ranner Kausi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx. Vahetult enne vangistust töötas ametlikult 9 kuud xxx, kust tuli ära seoses vangistusega; on teinud mitteametlikult maalritöid. Vangistuses on töötanud majandustöödel ja käesoleval hetkel osaleb köögitööl. Vabaduses on R. Kausil võimalus asuda tööle xxx, mille kohta on esitanud ka OÜ garantiikiri. R. Kaus ́il on rahuldamata kohtukulud ja rahatrahvid umbes 10 000 euro ulatuses, R.Kaus sõnul on ta motiveeritud neid tööle minnes ka tasuma. Suhtub positiivselt töötamisse ning enesetäiendamisse. R. Kaus on vangistuses omandanud põhihariduse, suhtub positiivselt haridusse ja enesetäiendamisesse. Vabanemise korral sooviks töö kõrvalt asuda õppima kas abikoka või keevitaja erialale. Väidetavalt tarvitas alkoholi harva. On alaealisena karistatud rahatrahviga AS alusel. Isik oli vabaduses amfetamiini kuritarvitaja, vangistuses diagnoositud sõltuvus F15.21. Kinnipeetava sõnul tarvitas amfetamiin al 2007 a-st. Väidab, et on paaril korral süstinud. Koguseid hinnata ei oska. Kinnipeetava sõnul 9 kuud enne vangistust ei tarvitanud (vahetult

enne vangistust ühe korra) Käesolevaks on mõistnud narkootikumide tarvitamise ja ka vahendamise tagajärgi. Soovib edaspidiselt hoiduda narkootikumide tarvitamisest ja vahendamisest. Ajavahemikul 10.02.12-13.04.12. osalenud sõltlastele xxx tugigrupi töös; Ajavahemikul 16.03.2011-10.06.2011 xxx; Ajavahemikul 03.02.2011-31.08.2011 osalenud majandustöödel koristajana, alates töötab 09.04.2012 köögitöölisena; Ajavahemikul 09.08.12-02.11.12 osalenud B- ja T-kategooria juhilubade kursusel (T-kategooria sõidueksam jäi sooritamata); 18.06.2013 lõpetanud põhikooli. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral varguse ja narkootikumide vahendamise eest. Kannab esimest reaalset vangistust. Kuriteo toimepanemise põhjuseks sõltuvusainete tarvitamine Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 13%. Tulenevalt riskiprotsendist Viru Vangla toetab kinnipeetava Ranner Kaus`i vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla asub kinnipeetav elama Põltsamaale emale kuuluvasse 3 toalisse korterisse aadressil xxx. Üks tubadest on Ranneri kasutada. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Kinnipeetava ema Marje Kaus andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks elukohta. Rahvastikuregistri andmetel omab sissekirjutust samasse korterisse ka kinnipeetava õde Rxxx xxx Ema sõnul õpib ja töötab Rxxx Kxxx xxx ning käib kodus väga harva. Vabanemise järgselt on Ranner Kausil võimalik tööle asuda xxx abitöölise ametikohale. Vabanemise järgselt on kinnipeetava ema Mxxxe Kxxx nõus poega majanduslikult toetama seni kuni poeg taastab oma majandusliku toimetuleku. Ema hinnangul puuduvad Ranner Kausil elukohas negatiivset mõju avaldavad asjaolud. Karistusregistri andmetel on Ranner Kaus väärteo korras karistatud 26 korda, sellest 7 korda AS § 71 järgi. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et kinnipeetav on toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega seonduvaid kuritegusid. Seega võib järeldada, et nende tegude eesmärgiks oli isiklike vajaduste rahuldamine ja varalise kasu teenimine. Alkoholi või narkootilise aine tarbimise jätkumine vabanemise järgselt suurendab uue kuriteo sooritamise ohtu. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei ole vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangistuses veedetud aega on R. Kaus kasutanud töötamiseks ja õppimiseks ning sotsiaalprogrammis osalemiseks, mis viitab sellele, ta on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et nimetatud süüdimõistetu puhul on vangistus, kui karistus, täitnud oma eesmärgi ning isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem võrreldes karistuse kandmisega lõpuni vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutamisega ning lisakohustuste panemisega. Ranner Kaus taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et Ranner Kaus on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise järelvalve alla.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ranner Kausi isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ranner Kausi karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on piisava aega viibinud vangistuses ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglas olles lõpetas põhikooli. Osales tööhõives ja sõltlastele suunatud xxx tugigrupi töös ning läbis sotsiaalprogrammi xxxkategooria juhilubade kursusel. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada aadressil xxx, kus elab kinnipeetava ema. Vabanedes on Ranner Kausil võimalus asuda xxx abitöölise ametikohale. Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Ranner Kausi võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Ranner Kaus soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol. Kohus leiab, et Ranner Kausi tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Ranner Kausi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Ranner Kausi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.