Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
15.01.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-11-6404
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Meelis VANAASEME vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Meelis VANAASEME sünd. 02.01.1975, isikukood 37501022753, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.12.2010 ja lõpp 12.06.2015 Jätta Meelis VANAASEME vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 12.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Meelis Vanaaseme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Meelis Vanaaseme on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.09.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud alates 12.12.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine tingituna sõltuvusest narkootikumidest. Kinnipeetav omandab vangistuses B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja töötab väljaspool vanglat. 04.09.2013 oli kinnipeetavale võimaldatud lühiajaline väljasõit koju ning alates 25.07.2013 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas. Tartu Vanglas töötas kinnipeetav majandustöödel, omandas kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala, osales sotsiaalprogrammis xx, läbis xxx, avas endale arvelduskontod erinevates pankades.
Peale 8-ndat klassi arvati kinnipeetav üldhariduskoolist välja ning põhihariduse omandas õhtukoolis. Kinnipeetav on vangistuste vahepeal töötanud ametlikult, kuid vähene sissetulek motiveeris tegelema uimastite käitlemisega, paralleelselt tarvitas ka ise. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3706,84 €, vabanemisfondis on xxx €. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt ema. Kinnipeetava sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad ema ja 3 tütart, ema elab xxx, endine elukaaslane ei soovi kooselu jätkata. Viimane aasta enne vangistust tarvitas kinnipeetav amfetamiini igapäevaselt, ka paar korda päevas. Sagedase tarvitamise tulemusena kujunes välja sõltuvushäire. Varasemalt ei ole kinnipeetav suutnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita ja katseaega läbida. Uue kuriteo toimepanemise oht on tõenäolisem rahaliste raskuste, grupi mõju ja joovastavate aine mõju tulemusel. Ohtlikkust suurendab ka mitmekordne karistatus just varavastastes kuritegudes ning varasem kontrollnõuete mittetäitmine, mis näitab vastutustundetut käitumist. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava elukaaslase sõnade kohaselt suhtles kinnipeetav kriminaalse kontingendiga ja ei osanud õppust võtta eelnevatest karistustest. Lisaks kaasas ta kuritegu sooritama ka oma elukaaslase. Varasemate kriminaalhooldustoimikute andmetest selgub, et kinnipeetav oli ükskõikne nii enda kui teiste suhtes. Elukaaslane lõpetas kooselu ja kolis nende ühiselt elamispinnalt ära, põhjuseks kinnipeetava kuritegelik eluviis, vastutustundetus ja hoolimatus. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse 2-toalisesse mugavustega korterisse, mis hetkel seisab tühjana. Töökoha olemasolu kohta kriminaalhooldusametnikul andmed puuduvad. Nii varem, kui vangistuse ajal on kinnipeetavat rahaliselt toetanud ema, mistõttu kinnipeetav ise ei ole enda ülalpidamisest kuigi motiveeritud olnud. Kinnipeetava keskmisest madalam materiaalne toimetulekuoskus on tingitud vähesest tööhõivest ja uimastite tarvitamisest. Oma eelneva vastutustundetu käitumisega on kinnipeetav näidanud, et tal on olnud probleeme vastutustunde ja motivatsiooniga õiguskuulekalt käituda. Riskid uue süüteo toimepanemise osas on jätkuvalt olemas – need on seotud töö, alkoholi ja narkootikume tarvitamise, suhete ja väärtushinnangutega. Varasemalt ei ole kinnipeetav suutnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita ja katseaega läbida. Ei ole mingit garantiid, et ta nüüd uuesti vanglast vabanedes neid täitma hakkab. Kinnipeetava vastutustundetut käitumist ilmestas ka mitme kohtukutse eiramine eelmise kriminaalhoolduse katseaja jooksul.
Maakohtu istung Kinnipeetav Meelis Vanaaseme taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on piisavalt järeldusi teinud. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab juba neljandat korda. Korduvkaristatus näitab selgelt, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ning jätkanud kuritegude toimepanemist. Seejuures on kinnipeetavat kariststaud nii reaalse kui tingimusliku vangistusega. Samuti on kinnipeetav varasemalt olnud vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata eeltoodule on ta siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske rahvatervisevastase I astme kuriteo toimepanemise eest. Maakohus leiab, et käesolevaks ajaks kantud karistus on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud täita katseaja nõudeid. Samuti eiras ta eelmise katseaja jooksul korduvalt kutseid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist katseajal puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord hakkab katseaja reegleid järgima ning läbib katseaja nõuetekohaselt. Kutsete eiramine teeb kriminaalhoolduse teostamise raskemaks ja võimalik ka, et võimatuks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval välja kujunenud narkootikumidest tingitud sõltuvushäire. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammide läbimise eest, kuid leiab, et nendes programmides omandatud teadmisi on efektiivsem kinnistada karistuse kandmise jätkamisel vangistuses. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse tühja korterisse. Maakohus leiab, et elamine narkosõltlasena üksinda korteris ei soodusta resotsialiseerumist ühiskonda ja võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riske. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puuduvad tal andmed kinnipeetavale vabaduses töökoha garanteerituse kohta. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi. Maakohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske suurendab ka asjaolu, kui kinnipeetaval tekivad legaalse sissetuleku puudumisel majanduslikud raskused. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetav ei ole ka varasemalt olnud huvitatud iseenda ülalpidamisest ja lasknud emal end üleval pidada. Seega ei ole eluliselt usutav
kinnipeetava väide maakohtu istungil selle kohta, et ta asub vabaduses koheselt tööle. Narkokuriteod on selline kuriteo liik, mille vastu võitlemine on enamikes riikides seatud prioriteediks ning narkokuriteo sooritanute ennetähtaegne vabastamine vanglast ei saa üldjuhul olla põhjendatud ja tolereeritud. Eeldada tuleb, et narkokuriteo sooritanud isikud kannavad oma karistuse täielikult ära. Ülaltoodu alusel ei tuvastanud maakohus antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust kalduda kõrvale üldisest reeglist karistuse täieliku ärakandmise osas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.