Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus O.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et haaras XXXsõnavahetusest alanud konflikti käigus kinnipeetav A Hil ühe käega kaelast kinni ja hakkas teda tualettruumi viima, millele A H osutas vastupanu. Sellele vastupanule vaatamata jätkas O.J kannatanu ründamist ning lõi kannatanu pea ühe korra vastu voodit ja kaks korda vastu seina ning rohkem kui ühe korra parema rusikasse surutud käega kannatanule vastu pead kukla piirkonda, tekitades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: vasaku õla tagumisel küljel marrastus pikkusega 20 cm, vasakul õlanukil punetus pikkusega 2 cm, kaela vasakul küljel ja kukla piirkonnas kaks verevalumit pikkustega 10 cm, kaela esiküljel horisontaalselt üle kaela punetav vorp, vasakul silma all turse läbimõõduga 2 cm, vasakul kõrvalestal punetus, seljal paremal pool punetus mõõtmetega 10 x 10 cm, vasakul selja keskosas punetus läbimõõduga 5 cm, tuharate vahel marrastus läbimõõduga 2 cm ja kolm punetust läbimõõtudega 3 cm, rinnakul vasakul pool punetus läbimõõduga 20 cm, vasakul oimu piirkonnas täppverevalum mõõtmetega 2,5 x 1,5 cm. Sellega pani O.J toime teise inimese tervise kahjustamise ja peksmise, s.o. kuriteo KarS §121 järgi. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav O.J ei tunnistanud ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav O.J poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et 24.09.2014 toimus tema ja A Hi vahel arusaamatus, kuid see ei olnud seotud toidunõudega, igaüks sõi oma nõudelt. A H pakkus nimelt süüdistatavale võimaluse teha koostööd vangla julgeolekuga ja anda infot teiste kinnipeetavate kohta. Sellepeale hakkas A H provotseerima ja ähvardama. Süüdistatav tõusis lauast ja tõmbas ka A Hi lauast püsti, seepeale hakkas A H lööma ja süüdistatav hoidis ta käsi kinni. Valvur K xxx Kxxx tegi ukse lahti ja käskis A Hi lahti lasta, süüdistatav lasigi ta lahti, valvur kutsus vanemvalvuri, A H viidi välja ja süüdistatav meditsiiniosakonda. Hiljem viidi süüdistatav üle teise kambrisse. Vigastused A Hile tekitas ilmselt Kxxx Kxxx, kes käis varem nende kambris ning kellel on kombeks A Hki lüüa. Süüdistatav ise mingeid vigastusi A Hil ei näinud ning ei oska seletada, miks kannatanu tema peale räägib. Kannatanu A Hi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta kandis Viru Vanglas karistust ja oli ühes kambris süüdistatavaga. Algul olid nendevahelised suhted normaalsed, hiljem halvenesid, kuna süüdistatav ei pesnud peale tualetis käimist käsi ja kasutas kannatanu toidunõusid. 24.09.2014 algas ka tüli seoses toidunõudega, kuna kannatanu ei tahtnud kasutada süüdistatava taldrikut. Tüli algataja oli süüdistatav, ta haaras kannatanul käest, tõmbas ta püsti ja lõi vastu seina, samuti lõi kaks korda rusikaga pähe. Kannatanu tundis valu ja vigastused fikseeriti meditsiiniosakonnas. Sinna pöördus kannatanu ka järgmisel päeval, kuna tundis tugevat peavalu. Tüli aja vaatas valvur uksesilmast ja avas ukse. Enne seda päeva kannatanul mingeid vigastusi ei olnud.

Tunnistaja Kxxx Kxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 24.09.2014 oli ta valvurina tööl ja teostas järelevalvet toidujagaja üle. Kannatanu ja süüdistatava kambrist kostus mingi mürgel, ta vaatas uksesilma kaudu kambrisse. Näha oli, et kannatanu oli kummargil, süüdistatav oli tema kohal ja hoidis kaelast kinni. Samuti nägi tunnistaja, et süüdistatava käsi liikus. Samas jäi tunnistaja vaateväljale ette uksepiit ning lööki ta lõpuni ei näinud. Süüdistatava käe liikumist nägi ta kaks korda. Tunnistaja kutsus vanemvalvuri ja tegi ukse lahti, siis oli kambris juba kõik lõppenud. Edasi tegeles asjaga vanemvalvur ning tunnistaja jagas toitu edasi. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - kannatanu A Hi 29.09.2014 ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 24.09.2014 tekkis tüli toidunõude pärast, süüdistatav lõi kannatanu pead kaks korda vastu seina ja ühe korra vastu voodit, kõik toimus väga kiiresti - Viru Vangla meditsiiniosakonna 24.09.2014 tõend, mille kohaselt toodi A H meditsiiniosakonda 24.09.2014 kell 17.15, kuna oli kambrikaaslasega kaklema läinud. Välisel vaatlusel fikseeriti süüdistusaktis nimetatud vigastused, meditsiinilist abi kannatanu ei vajanud - Viru Vangla meditsiiniosakonna 25.09.2015 tõend, mille kohaselt toodi A H meditsiiniosakonda 25.09.2014 kell 18.40 tervisekahjustuste fikseerimiseks ja esmaabiks. Välisel vaatlusel tuvastatud oimu piirkonnas juuste sees 2,5 x 1,5 cm täppverevalum, mis jäi fikseerimata 24.09.2014. Kaebuseks oli peavalu ja esmaabiks Sol. Ketonali 100 mg/i/m - Viru Vangla meditsiiniosakonna 24.09.2014 tõend, mille kohaselt toodi O.J meditsiiniosakonda 24.09.2014 kell 17.30 vigastuste fikseerimiseks, kuna olid kambrikaaslasega kaklema läinud. Välisel vaatlusel kaelal vasakul pool 4 punetavat ala mõõtmetega 10 cm, vasakult poolt kõrva juurest kuni kuklani 5 cm laiune punetav ala. Mujal vigastusi ei fikseerunud, meditsiinilist abi ei vajanud.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav O.J pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §121 järgi. Kuni 01.01.2015 kehtinud KarS §121 nägi ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS §121 lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Seega on O.J 01.01.2015.

poolt 24.09.2014 toimepandud tegu kuritegu ka peale

O.J süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises ja peksmises. Maakohus leiab, et O.J-ile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud.

Teise inimese tervise kahjustamine (kuni 01.01.2015 kehtinud KarS §121 redaktsiooni järgi) sisaldab tagajärjena iga tervisekahjustuse, mis ei ole raske tervisekahjustus. Peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine, mille puhul ei ole oluline, mil viisil see toimub. Käesolevas kriminaalasjas nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav lõi teda oimukohaga vastu seina ja vähemalt kaks korda rusikaga vastu pead. Selle tagajärjel tekkinud vigastused on fikseeritud Viru Vangla meditsiiniosakonnas, kuhu pöördumisel teatas kannatanu kohe, et vigastused tekitas talle kambrikaaslane. Sama kinnitas kannatanu ka ülekuulamisel. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et enne 24.09.2014 oli ta terve ja ilma vigastusteta. Kannatanu väiteid kinnitavad ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt oli kannatanu ja süüdistatav kambris kahekesi ja ajal, mil ta ukse avas, kambris kedagi rohkem ei olnud. Samuti nägi tunnistaja läbi kambri ukses asuva silma, kuidas kannatanu oli süüdistatava all kummargil, süüdistatav hoidis kannatanul kaelast ning süüdistatava käsi liikus vähemalt kaks korda selliselt, et tunnistaja oli kindel löögi toimumises. Seega on kannatanu väited kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega ja ühtivad nendega. Süüdistatava väited vigastuste tekitamise kohta kellegi kolmanda poolt on antud alles maakohtu istungil ja eneseõigustamise motiividel, et vabaneda vastutusest. Selliseid süüdistatava ütlusi ei toeta teised kriminaalasja materjalid. Maakohus peab kannatanu väiteid usaldusväärseteks muuhulgas ka kannatanu ja süüdistatava füüsise olulise vahe tõttu. Süüdistatava näol on tegemist pika, tugeva ja turske meesterahvaga, kannatanu on väikest kasvu ja kõhn, ulatudes süüdistatavale vaevalt õlani. Kuigi kannatanu on käesolevaks ajaks vangistusest vabanenud, näitas tema olek maakohtu istungil otseselt ja nähtavalt seda, et ta kardab süüdistatavat endiselt. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §121 järgi. Maakohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja ütlused on usutavad, nad ei varjanud fakte ning need ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav kuriteo toime otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda

üldises mõttes. Oluline on ka see, et süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju.

karistus

ja

karistamine

avaldaksid

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Süüdistatava O.J puhul maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Küll väärib aga märkimist asjaolu, et tegemist on kuriteoga, mis on toime pandud vanglas ja ajal, mil süüdistatav kandis teise kuriteo toimepanemise eest karistust. Lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud (Viru Maakohtu 07.10.2010 ja 16.11.2012 otsustega), lisaks sellele on tal üks kehtiv väärteokaristus. Kuni 01.01.2015 kehtinud KarS §121 kuni kolmeaastase vangistuse.

nägi karistusena ette rahalise karistuse või

Alates 01.01.2015 kehtiva KaS §121 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Lähtudes süüdistatava poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused alused mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus. O.J kannab käesoleval ajal vangistust teise kuriteo toimepanemise eest ja igasugune legaalne regulaarne sissetulek tal puudub. Ka vabaduses viibides ta ei töötanud. Sellises olukorras jääb rahaline karistus ilmselgelt täitmata. Samuti ei ole rahalise karistuse mõistmine kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega, eestkätt seetõttu, et tegemist on vanglas toimepandud kuriteoga. See näitab selgelt, et varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki ja mõjutanud süüdistatavat seaduskuulekalt käituma. Süüdistatav ei suuda ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme täita isegi vangistuses. Asjaolu, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab ka seda, et ta ei ole eelnevatest karistustest mingeid järeldusi teinud. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja süüdistatava isikut, leiab maakohus siiski, et O.J-ile on võimalik karistuseks mõista vangistus, mis jääb

tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra. Maakohus peab põhjendatuks mõista O.J-ile karistuseks 2 kuud vangistust. Maakohus leiab, et KarS §56 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – on võimalik O.J puhul saavutada eelnimetatud karistusega. Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. O.J oli viimane kord süüdi mõistetud Viru Maakohtu 16.11.2012 otsusega ja karistatud vangistusega 3 aastat karistuse kandmise algusega 08.11.2012. Vastavalt KarS §65 lg.2 tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 2 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 16.11.2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat vangistust ja liitkaristuseks tuleb O.J-ile mõista 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.11.2012. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §121 järgi sätestatud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 585 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub O.J-ilt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale vandeadvokaat Arvo Suuban kohtueelses menetluses makstud tasu eest 96 € ja kohtulikus menetluses makstud tasu eest 120 € ning kaitsjale vandeadvokaat Kaido Kooga kohtulikus menetluses makstud tasu eest 384 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Eeltoodu alusel kuulub O.J-ilt riigituludesse väljamõistmisele 1 €.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.