Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Asjaolud Viru Vangla esitas 08.05.2015 Viru Maakohtule materja lid kinnipeetava E.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.M tunnistati süüdi Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 384 lg 1 järgi ja § 65 lg 2, KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud 28 päeva. Viru Maakohtu 02.03 .2015 kohtumäärusega vähendati E.M-ile liitkaristuse osaks oleva Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud karistust 6 kuu ja 2 päeva võrra ning Viru Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsusega mõisteti uueks liitkaristuseks KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, 69 lg 6 järgi 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.07.2014 ja lõpp 04.11.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.05.2015 Kinnipidamisasutusest E.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, käitumine vangistuses on hea. Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: 09.09.2014-08.12.2014 töötas majandustöödel koristajana , alates 06.01.2015 kuni käesoleva ajani töötab köögitöölise toidujagajana; 26.03.2015 alustas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on süüdimõistetu vanematele kuuluva 3 -toalise ahiküttega eramajaga, mis kuulub tema vanematele ja on püsiv eluase. Isik on lõpetanud xxx. Enda sõnul on omandanud Töötukassa abil laomajanduse erialased dokumendid. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Isikul on täitmata rahalisi nõudeid. Varem on töötanud erinevates ettevõtetes ja teinud ka juhutöid. Suhtlusringkonda kuuluvad ema, isa ja õde. Omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Isik on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 56 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45 %. Viru Vangla toetab E.M-i ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa ja õde. Vanemad on nõus kinnipeetavat vabanemise materiaalselt ja moraalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise ahiküttega eramajaga, mis kuulub süüdimõistetu emale. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Isikul on rahalisi nõudeid erinevate kohtutäiturite ees. Kriminaalhooldaja märgib, et isik on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab isiku impulsiivsele ja mõtlematule käitumisele, mis suurenevad täiendavalt alkoholi kuritarvitades. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas uute süütegude toimepanemist, tarvitas sõltuvusaineid katseajal. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et E.M-i vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. E.M -i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 10 korda kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (viimati Viru Maakohtu 14.01.2014 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid (mh alkoholi tarvitamise keeldu) ning pannes katseajal toime uusi süütegusid. Prokurör märgib, et vangla iseloomustuse kohaselt on E.M-i poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja vägivallakomponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 56% ja 45%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral 2(5)

oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör on seisukohal, et eriti väärib märkimist asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-6960 (kohtuotsus jõustus 28.01.2015 – KISi andmed) tühistati osaliselt Viru Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-6960, KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti E.M-ile uus karistus, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust alates 09.07.2014, mistõttu puuduvad käesoleval ajal KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Eeltoodu alusel, ei toeta prokuratuur E.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja selgitas, et isiku ennetähtaegne vabastamine pn põhjendatud. Isikut totatavad tema lähedased. Isikul on olemas kindel elukoht. E.M selgitas, et ta on oma elu üle mõelnud ja leiab, uusi kuritegusid ei hakka ta enam toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et E.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumi st nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on Roela Põhikoolis lõpetanud 8 klassi. Omab väidetavalt läbinud laomajanduse alased kursused. Isik on töötanud ametlikult firmades xxx, xxx, xxx , xxx, xxx . Lisaks töötanud ka mitteametlikult juhutöödel. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas viibib kolmandat korda. Varem on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest; alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest; varguse eest, mis on toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega, isiku poolt, kes on varem varavastase kuriteo eest karistatud; asja omavolilise kasutamise katse eest, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem varavastase kuriteo eest karistatud; sissetungimise eest, mis on toime pandud diplimatilise puutumatusega maa-alale. Isik on viibinud kolmel korral kriminaalhooldusel, katseajal on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja -kohustusi ning pannud toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust omastamise eest, mis on toime pandud omastamise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varavastase kuriteo eest karistatud; kelmuse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varavastase kuriteo eest karistatud ja maksejõuetuse põhjustamise eest. Ringkonnakohtu otsusest (kohtutoimik tl 19-25) ja Maakohtu otsusest (isiklik toimik I osa, tl 35-45) nähtub, et süüdimõistetu, olles teadlik enda poolt juhitava ettevõtte maksejõuetusest (isik oli ainus juhatuse liige), tellis ja võttis vastu 6000 liitrit diislikütust ja 2400 liitrit bensiini, mille pöörase seejärel enda ja kolmandate isikute kas uks. Väärteokorras on süüdimõistetul 5 kehtivat karistust: 3-l korral liiklusalased rikkumised; 1- l korral väheväärtusliku asja vargus (KarS § 218 lg 1 järgi); 1-l korral sõiduõigust tõendava piletita sõit (ÜTS § 547 lg 1 järgi). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod liigiliselt varieeruvad, raskusaste on muutunud kergemaks. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ed ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude 3(5)

toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest – varavastased, isikuvastased, avaliku rahu vastased ja majandusalane süütegu. Isik on viibinud kolmel korral kriminaalhooldusel. Sellest hoolimata on süüdimõistetu jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 05.09.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise eramajaga, kus elavad kinnipeetava vanemad, kes on nõus süüdimõistetut materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikul puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Isiku suhtlusring koosneb perekonnast: ema, isa, õde. Omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik omastas enda poolt juhitud ettevõtte varade arvelt suures mahus mootorikütust), korduvaid karistusi (isik on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, varavastas te, isikuvastase, avaliku rahu vastaste ja majandusalase süüteo eest; väärteokorras karistatud kokku 5-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on käesoleval hetkel seitse kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus keskmisest kõrgem. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on korduvalt karistatud, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam, et isik on ka katseajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Viru Vangla koostatud iselo omustusest nähtub, et isik töötas 09.09.2014-08.12.2014 majandustöödel koristajana ning alates 06.01.2015 kuni käesoleva ajani töötab köögitöölise toidujagajana. Samuti alustas 26.03.2015 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohtul ei ole aga veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Ometigi jätkas isik kuritegelikku eluviisi ja kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Isikule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid ta ei asunud seda tegema ja ei ilmunud korrapäraselt registreerimisele. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.11.2015 , ärakandmiseks on veel natuke alla poole aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Samas on isikul sellel ajal võimalik läbida juba alustatud sotsiaalprogramm. 4(5)

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine sotsiaalprogrammis ja tööhõives, lähedaste toetus ning kindla elukoha olemasolu ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasematele korduvatele kriminaalhooldustele, näitab see, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Eriti ilmestab see asjaolu, kus isik ei ilmu üldkasuliku töö tegemisele ega registreerimisele ning tarvitab katseajal sõltuvusaineid, kui see keelatud on. Kõik see näitab, et ta ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti iseloomustab see asjaolu, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste vara kaitseks ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.M-i temale Viru Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna E.M-i kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.