Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-11101 Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. aprilli 2015 määrus L.H-le mõistetud liitkaristuse muutmata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
L.H, määruskaebus
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
võrra, s.o kestuseni 6 kuud vangistust. Muutmata jäi L.H-le KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt. 3.1 Maakohus märkis, et 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 ja § 266 sätteid. Puudutavalt L.H süüditunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi leidis kohus, et seadusemuudatused tema karistuse vähendamist või isiku karistusest vabastamist kaasa ei too. Küll pidas maakohus vajalikuks vähendada L.H-le KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõistetud karistust. 3.2 KarS § 266 lg 2 p-d 1, 3 nägi kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis ette kriminaalkaristuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku sisenemise eest, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on vastav tegu kriminaalkorras karistatav vaid juhul, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Muudesse ruumidesse või hoonetesse või piirdega alale sissetungi korral on üldjuhul tegemist väärteoga. Taolist tegu tuleb käsitleda kuriteona vaid juhul, kui esineb kvalifitseeritud koosseis. Kohtuotsusega mõisteti L.H KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi süüdi kahes episoodis. Neist üks oli seotud eluruumi tungimisega, mis eeltoodust lähtuvalt on jätkuvalt kriminaalkorras karistatav tegu. Teises episoodis tungis L.H kaupluse ruumidesse. Arvestades, et tegemist ei ole eluruumiga KarS § 266 lg 2 p 1 tähenduses, on vastav tegu alates 01.01.2015 väärtegu. Kuivõrd süüdimõistetu kannab karistust vanglas, on KarS § 266 muudatus KarS § 5 lg 2 tähenduses tema olukorda leevendav ning omab seega tagasiulatuvat jõudu. Arvestades mõlema episoodi tehiolusid ja raskust leidis kohus, et L.H-le KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõistetud karistust tuleb vähendada 1 kuu võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud karistusega (4 aastat vangistust), lugedes see viimasega osaliselt kaetuks ning suurendades raskeimat karistust üksnes kolme kuu võrra. Nimetatud asjaolu tõttu asus kohus seisukohale, et KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõistetud karistuse vähendamine ei anna alust kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse muutmiseks. Määruskaebus
seaduse järgi kvalifitseeritavad väärteona, ent ülejäänud teod (või ka vaid üks tegu) täidavad siiski kuriteokoosseisu ja mõistetud karistus jääb uue seaduse sanktsiooniraamidesse, ei kuulu isikule mõistetud karistus ümbervaatamisele.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.