Kohtulahend

edastada

Viru

Vanglale,

E.I-le

ning

Viru

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

1-13-11101 Asjaolud Viru Maakohtu 26.02.2014 kohtuotsusega nr 1-13-11101 tunnistati E.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat, 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 02.08.2013. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2014 kohtuotsus jõustus 11.07.2014 Riigikohtu määrusega. 02.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks E.I suhtes. E.I kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 02.08.2013 ja lõpp 04.06.2016. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, siis juhindudes KrMS §432 lg-st 35 mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kriminaalasjas nr 1-13-11101 mõisteti E.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ning § 266 lg 2 p 1,3 järgi 7 kuud vangistust. Karistused liideti ning üksikkaristustes raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatut mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat, 10 kuud ja 2 päeva vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 ja 266 sätteid.

1-13-11101 KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning need punktid (so lg 2 p 7,8,9), mille alusel E.I karistati, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et E.I on eelnimetatud otsuse kohaselt mõistetud muu hulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa E.I-le KarS § 199 lg 2 järgi mõistetud karistuste ümbervaatamist. KarS § 266 lg 2 p 1,3 nägi kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis ette kriminaalkaristuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sisenemise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on vastav tegu kriminaalkorras karistatav vaid juhul, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Muudesse ruumidesse või hoonetesse või piirdega alale sissetungi korral on üldjuhul tegemist väärteoga. Taolist tegu tuleb käsitleda kuriteona vaid juhul, kui esineb kvalifitseeritud koosseis. Kohtuotsusega nr 1-13-11101 mõisteti E.I KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi süüdi kahes episoodis. Neist üks oli seotud eluruumi tungimisega, mis eeltoodust lähtuvalt on jätkuvalt kriminaalkorras karistatav tegu. Teine episood oli seotud kaupluse ruumidesse tungimisega. Arvestades, et tegemist ei ole eluruumiga KarS § 266 lg 2 p1 tähenduses, siis on vastav tegu alates 01.01.2015 väärtegu, mitte kuritegu. Kuivõrd E.I kannab karistust vanglas, on KarS § 266 muudatuse näol tegemist muudatusega, mis on KarS § 5 lg 2 tähenduses süüdimõistetu olukorda leevendav ning omab seega tagasiulatuvat jõudu. Eelnevast lähtuvalt mõisteti E.I KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi süüdi kahe kuriteo toimepanemises, millest üks ei ole käesoleval ajal enam kriminaalkorras karistatav. Arvestades mõlema episoodi tehiolusid ja raskust, leiab kohus, et E.I-le KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistust tuleb vähendada 1 kuu võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud karistusega (4 aastat vangistust) lugedes see viimasega osaliselt kaetuks ning suurendades raskeimat karistust üksnes kolme kuu võrra. Nimetatud asjaolu tõttu on kohus seisukohal, et KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistuse vähendamine ei anna alust kohtuotsusega nr 1-13-11101 mõistetud liitkaristuse muutmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.