Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30.01.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-11101
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.F , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 02.08.2013 ja lõpp 04.06.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.01.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista V.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 138,72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu V.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.F-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.F on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 26.02.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangitust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.08.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab kuuendat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku üheteistkümnel korral. Kuritegude dünaamika on varavastased kuriteod, varasemalt ühel korral võimuesindajale gaasi piserdamine. Kuritegude toimepanemise ja ettevalmistamise muster kordub. Põhjuseks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung V.F taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav soovib oma elu muuta paremuse poole. Isik saab aru, et tal on vaja professionaalide abi ning et ta saab seda xxxx ning ta on valmis narkoraviks. Isik leidis, et kui ta vabaneb sõltuvusest, ei ole tal probleeme töö leidmisega. Prokurör V.F-i vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Samuti on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuritegude arvukust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja
korteripuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja toetas isiku vabastamist, kuivõrd isik on andnud nõusoleku, et tema suhtes kohaldatakse ravi ja ta on valmis oma elu muutma. Isiku puhul on positiivne see, et tal on ema ja kasuisaga head suhted ning ta saab asuda nende juurde elama. Samuti on kinnipeetaval olemas ka eriala ja tööharjumus. Kaitsja palub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 72%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35%. Isi on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Oht seisneb varalise kahju tekitamises. Vangla materjalide kohaselt puudub isikul vabanedes garanteeritud töökoht. Isiku majanduslikku toimetulekut mõjutas sõltuvusainete tarvitamine. Isik pani toime vargusi, et saadud raha eest osta narkootikume. Samuti on isikul väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil. Kinnipeetava ema on valmis isikut vabanemisel materiaalset toetama. Kohtus leiab, et hoolimata ema toetusest võib kinnipeetav sattuda majanduslikesse raskustesse ning jätkata kuritegude toimepanemist, kui ta ei suuda vabaneda narkosõltuvusest. Isik on kuriteod toime pannud grupis, mis viitab sellele, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav on ka ise tunnistanud, et kui ta hakkab taas suhtlema varasemate tuttavatega, võib ta sattuda kuritegelikule teele. Kinnipeetav tunnistab narkootikumide tarvitamist ning seda, et ta on tugevas sõltuvuses. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, suhtlusringist ja narkootikumidest, kuid ei näe väljapääsu, sest puudu jääb tahtejõust ja toetavast sotsiaalvõrgustikust. Kohus leiab, et kuigi isik on andnud nõusoleku sõltuvusraviks, ei saa välistada seda, et kui isik asub taas suhtlema varasemate tuttavatega, ei asu ta taas nende mõjutusel narkootikume tarvitama. Isikut võib pidada impulsiivseks, sest ta tüdineb kergesti, kui kohe tulemust ei saavuta. Kohus leiab, et see võib mõjutada ka sõltuvusravi edukust. Isik kordab tehtud vigu ning ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, vaid väldib nendega tegelemist. Probleemide tekkides ei mõista isik enda osa nendes, tegutseb hetke ajel ning eesmärkide püstitamine on tema jaoks problemaatiline. Isik on varasemalt vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, kuid karistus pöörati täitmisele, sest isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga. Kohus leiab, et katseajal kontrollnõuete rikkumisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.