lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11101/63

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-11101/63
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1182
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11101/86Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.01.20151-13-11101/90Viru Maakohus Narva kohtumaja20.04.20151-13-11101/100Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.05.20151-13-11101/107Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.04.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-11101

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11101

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

V.E süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 7,8,9 ja 266 lg 2 p 1,3 ning L.T süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 7,8,9 ja 266 lg 2 p 3 – 25 lg 1,2; 202 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. veebruari 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav V.E, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava V.E apellatsioon Viru Maakohtu 26. veebruari 2014 otsuse peale kriminaalasjas 1-13-11101 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 26.02.2014 otsusega tunnistati V.E süüdi: KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi – karistus 4 aastat vangistust.

KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi – karistus 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 2 aastat 10 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10. - 11.05.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust alates 02.08.2013.

2.Viru Maakohtu põhjendused V.E-le mõistetud karistuse osas olid järgmised.
2.1.Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes V.E tegevuses ei esine, kuid esineb KarS § 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamine. Oma viimases sõnas avaldas ta kahetsust, kuid maakohus ei võtnud seda kergendava asjaoluna arvesse, kuna ilmselgelt ei ole tegemist puhtsüdamliku kahetsusega. Vaatamata läbi aastate toimunud korduvatele karistamistele ja seejuures paljasõnaliselt kahetsemisele on ta süstemaatiliselt jätkanud uute varguste toimepanemist, mis on muutunud tema käitumismustriks.
2.2.Süüdistatav pani toime 8 vargust, neist 7 sissetungimisega korterisse pluss KarS § 266 järgi omavolilise sissetungi episoodid. Vargustega tekitati kannatanutele kahju ligi 16 tuhat eurot. V.E on varem kohtu poolt karistatud 7 korda, valdavalt varavastaste kuritegude eest. Kohus oli seisukohal, et karistus järjekordsete kuritegude eest ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. V.E on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes vangistusega.
2.3.Arvestades karistust kergendavat asjaolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti võttes arvesse varguste suurt arvu ja sellega tekitatud kahju, seda, et teda on varem 7 korda karistatud, asus kohus seisukohale, et V.E karistus varguste eest peab olema sanktsiooni maksimumi lähedane, so 4 aastat vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. Lühimenetluse tõttu karistust vähendati 1/3 võrra.
3.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V.E, kes palub tühistada maakohtu otsus talle KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud karistuse osas. Süüdistatav leiab, et mõistetud karistus on liiga karm ning palub ringkonnakohtul mõista talle tunduvalt kergem karistus. Ta leiab, et maakohus pole küllaldaselt arvestanud temapoolset puhtsüdamlikku kahetsust, koostööd uurijatega, oma süü täielikku tunnistamist. Teda häirib, et kaassüüdistatav L.T sai peaaegu sama suure süüdistuse mahu juures temast hoopis kergema karistuse. Samuti ta märgib, et prokurör taotles talle kergemat karistust kui seda maakohus määras. V.E soovib oma apellatsiooni läbivaatamist ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, hinnates V.E apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
5.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Vastuseks taotlusele asja arutada ringkonnakohtu istungil on kohtupraktikas võetud seisukoht, et eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm 3-1-1120-09, p 7).

6.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on V.E-le karistust mõistes põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 25-26) mõistetava karistuse liiki ja määra. Võttes arvesse süüdistatava isikut ja varasemat korduvat karistatust ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale sanktsiooni keskmises määras karistust ja põhjendas, miks mõistis vangistuse sanktsiooni ülemise määra lähedaselt, s.o 4 aastat. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra.
6.1.Maakohus arvestas karistuse mõistmisel V.E karistust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja raskendavate asjaolude puudumist, isiku süü suurust ja karistuse preventiivseid eesmärke. Seejuures põhjendati, miks ei saa kergendava asjaoluna arvestada viimases sõnas väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust.
6.2.Kohtuistungi protokollist (IV kd lk 171) nähtub, et prokurör taotles V.E-le varguste eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta vangistust, liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Maakohus tõepoolest mõistis varguste eest 6 kuu võrra ja liitkaristusena 3 kuu võrra raskema karistuse kui seda oli taotlenud prokurör, kuid seejuures üksikasjalikult põhjendas, miks tuleb mõista rangem karistus. Seega järgiti kehtivat kohtupraktikat (RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.6).
6.3.Maakohus põhjendas (otsuse lk 24-25) L.T-le mõistetavat karistust ja sellest nähtub, et kuna teda on varem 4 korda kohtulikult karistatud ja ta pani toime 5 vargust, siis seetõttu on ka tema karistus kergem kui V.E. Seejuures eraldi põhjendati, miks saab mõista L.T-le karistuse alla sanktsiooni keskmist määra.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).
7.1.Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19).
7.2.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikut ja jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistustega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 31-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-99-06 p 15.1).
8.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 teisest lausest leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.