Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
22. mai 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-4789
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Kaitsja
Sergei Politšev
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Aleksandr Kartoškin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ALEKSANDR KARTOŠKIN, isikukood 38002190294, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistusaja algus 02.12.2011 karistusaja lõpp 02.12.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg
15.05.2015, avalikul videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada Aleksandr Kartoškin tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 25.05.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o 02.12.2016 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal-hooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Aleksandr Kartoškini suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Aleksandr Kartoškin vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Kartoškinile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kartoškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Kartoškin on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 25.05.2012 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 76 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 13.03.2009 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 02.12.2011. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku viiel korral. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on jäänud samaks. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemaga. Soodusteguriks on sissetuleku puudumine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Aleksandr Kartoškin enda ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul ta väga kahetseb seda kuritegu, mis ta toime pani. Isik viibib avavanglas ning on käinud lühiväljasõitudel. Isikul on olemas töökoht ning ta plaanib seal edasi töötada ka peale vabanemist. Samuti on isikul olemas pere toetus.
Prokurör toetas Aleksandr Kartoškin tingimisi enne tähtaega vabanemist. Vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu kasutanud sotsiaalprogrammide aktiivselt läbimiseks ning väljapoolt vanglat töötamiseks, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Isiku poolt uute süütegude toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 02.12.2016, st karistusaja lõpuni. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et nimetatud kinnipeetava puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Asja materjalidest nähtub, et Aleksandr Kartoškini käitumine karistuse kandmise ajal on hea ja seadusekuulekas. Aleksandr Kartoškin töötab praktiliselt alates 23.10.2012 kuni käesolevani ajani erinevatel töökohtadel, nii vanglas, kui ka väljaspool vanglat. Käesolevaks ajaks xxxx, kus teda iseloomustatakse väga positiivselt. Sama äriühing võimaldab tal edasi töötamist ka pärast vabanemist. Vanglakaristuse kandmise ajal Aleksandr Kartoškin on läbinud kõik sotsiaalprogrammid: „Eluviisitreening" ja „Viha juhtimine" kaks korda ning läbinud sõltlaste tugigrupi. Alates 04. juulist 2013, s.o. peaaegu 2 aastat, on Aleksandr Kartoškin olnud Viru Vangla avavangla osakonnas. Käesolevaks ajaks on ta 10 korral teinud lühiajalist väljasõite koju, eesmärgiga säilitada peresuhted. Pika aja jooksul on ta saanud üksnes ühe distsiplinaarkaristuse - noomitus, marsruudist kõrvale kaldumise eest lühiajalise väljasõidu ajal, kui viibis kodus. Aleksandr Kartoškinil on lähedased isikud: ema, isa, abikaasa ja alaealine poeg. Viibides vanglas, ta suhtleb nendega nii telefoni teel, kui ka lühiajalistel väljasõitudel. Omavahelised suhted on head. Lähedased isikud ootavad teda koju ja vabanemise korral on valmis teda igati toetama. Tal on kindel elukoht aadressil xxxx, kus enne vangistust ta elas koos abikaasa ja pojaga. Vabanemise puhul soovib elada samal aadressil. Korter kuulub abikaasale. Aleksandr Kartoškini vabanemisfondis on 1 270, 00 eurot selleks, et materiaalselt tagada enda elamine pärast vabanemist. Seoses eeltooduga, Aleksandr Kartoškinil on pärast vabanemist kergem resotsialiseeruda ühiskonnas. Mõistlik on anda temale võimalus tõendada seda, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses, kriminaalhoolduse järelevalve all. Aleksandr Kartoškini näol on tegemist veel küllaltki noore inimesega, kes on pärit toetavast perekonnast ning seega on tal veel võimalik oma elu muuta. Tema omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seadusekuulekat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Aleksandr Kartoškini saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Isikul on olemas reaalsed eesmärgid, vabanedes kindel elu- ja töökoht. Aleksandr Kartoškinile on garanteeritud töökoht xxxx, kus ta on töötanud alates 13.08.2014. Isik on motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest ning on enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Kinnipeetava pere on valmis teda igati toetama. Kohus leiab, et isik on teinud oma tegudest järeldused ja soovib oma käitumist muuta. Isik viibib avavanglas ning on käinud lühiajalistel väljasõitudel, mis näitab, et isik on võimeline käituma õiguskuulekalt. Samuti on kinnipeetav läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et Aleksandr Kartoškin kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga kuni talle määratud karistusaja lõpuni, s.o 02.12.2016.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.