lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4789/56

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-4789/56
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-4789/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.05.20121-12-4789/26Tartu Ringkonnakohus17.04.20141-12-4789/48Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.09.20141-12-4789/63Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.12.20141-12-4789/74Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4789

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 2. septembri 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Kartoškin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Kartoškin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.05.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 13.03.2009 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust loeti alates 02.12.2011. Karistusaeg lõppeb 02.12.2016.
2.Viru Maakohtu 02.09.2014 määrusega jäeti A. Kartoškin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus ei pidanud kinnipeetava vabastamist võimalikuks järgmistel, käesolevas määruses kokkuvõtlikult esitatavatel põhjustel. 2.1 Maakohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid A. Kartoškini seaduskuulekale teele suunamiseks. Tegemist on isikuga, kes on olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Neist ühel oli ta vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Nii esimese kui teise katseaja jooksul jätkas isik uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd puudub kindlus, et ta sel korral peab

kriminaalhoolduse nõuetest kinni ega jätka kuritegude sooritamist. Samuti võib A. Kartoškini varasemat käitumisest järeldada, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei suuna teda käituma õiguskuulekalt. Positiivsed asjaolud, s.o elektroonilise valve kohaldamiseks sobiva elukoha ja ka töökoha olemasolu, kohtu hinnangul juba märgitud negatiivseid aspekte üles ei kaalu.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Kartoškin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja palub end vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 3.1 A. Kartoškin kinnitab, et on oma varasemast käitumisest järeldused teinud ja kahetseb tehtut. Positiivsena rõhutab ta, et kui teda pärast kuriteo toimepanemist vahistati, siis ta tunnistas oma süüd, kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse, aitas kaasa uurimisele ja oli nõus oma kriminaalasja arutamisega kokkuleppemenetluses. Vangistuse ajal, olles sealhulgas viimase 1 aasta 2 kuu jooksul olnud Viru Vangla avatud osakonnas, on ta pidevalt töötanud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. 3.2 Kinnipeetav on enda väitel mõistnud, et ei soovi ülejäänud elu veeta vanglas. Ta teab nüüd, et kõige tähtsamaks on temale ta pere, s.o naine, laps, ema, isa ja vend, kes teda ootavad ja on valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Tal on ka elukoht, kus ta elaks koos naise ja pojaga. 3.3 A. Kartoškin selgitab veel, et ta on lõpuks leidnud lahenduse oma finantsolukorra parandamiseks. Ta pöördus abi saamiseks riigi poole pankrotiprotsessi näol, millega teda tunnistati pankrotis olevaks. Hetkel on tal käimas võlgadest vabastamise protsess, kus teda ennast on määratud usaldusisikuks. Tema arved pankades on aresti alt vabad ja tal on õigus kasutada rahalisi vahendeid kuus minimaalse palga ulatuses pluss 25% tema tulust. Loetletu annab talle paindlikuma võimaluse oma finantse paigutada, mis omakorda viib miinimumini riski tegeleda kuritegevusega. 3.4 Enda vabastamist peab A. Kartoškin vajalikuks ka seoses oma lapse tervisliku seisundiga. Laps on 3 aastat ja 7 kuud vana ning arstid tuvastasid tal kerges vormis autismi. Ta vajab pidevat hoolt ja tegelemist. Seetõttu ei võeta last lasteaeda ja hetkel on nad spetsiaalse erivajadustega laste lasteaia järjekorras. Lapse hooldamise tõttu ei saa töötada ka lapse ema. Kinnipeetav märgib veel, et kuigi tema enda ema ja isa on ka abiks, oleks tema kodus viibimine kasulik ja soovituslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Kartoškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata ja rõhutab täiendavalt vaid järgnevat.
5.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda A. Kartoškinit iseloomustavad asjaolud järeldada, et käesolevaks hetkeks kantud karistusaeg on olnud piisav ja süüdimõistetu on sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. A. Kartoškinit on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ja vanglakaristust kannab ta teistkordselt. Olles varasemalt süüdi tunnistatud valdavalt kelmuste eest, on ta kahel viimasel korral toime pannud rasked rahvatervisevastased esimese astme kuriteod. Seega ei ole eelnevad karistused süüdimõistetule oodatud eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkuvalt eelistanud kiiret ja ebaseaduslikku sissetulekut. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on A. Kartoškin end üleval pidanud eeskujulikult ja ka tema vabanemisjärgseid elamistingimusi saab lugeda positiivseteks, ei ole tema varasemat korduvat kuritegelikku käitumist silmas pidades põhjendatud uskuda, et käesolev vangistus on praeguseks (s.o rohkem kui 2 aastat enne talle määratud karistusaja lõppu) oma soovitud eesmärgi juba täitnud.

5.1 Teise olulise asjaoluna on maakohus põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et A. Kartoškin, olles ka varem kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, sealhulgas tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elektroonilise valve alla, pani mõlemal juhul toime uue kuriteo. Süüdimõistetu tagasipöördumine kuritegeliku eluviisi juurde hoolimata talle antud uutest võimalustest ja tema suhtes läbiviidavast käitumiskontrollist näitab, et hoolduse teostamine ja isegi elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekusele. Seega ei pea ringkonnakohus A. Kartoškini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist käesoleval ajal veel põhjendatuks.

6.A. Kartoškinil vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu, temal võlgnevuste puudumine ja tema vangistusaegne eeskujulik käitumine ringkonnakohut tema vabastamisele ei veena. Perekond ja tööl käimise võimalus ei ole süüdimõistetut seni kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud. Kuigi kriminaalkolleegium peab kahetsusväärseks A. Kartoškini lapsele pandud diagnoosi ja möönab, et lapse ema on mehe kuritegeliku käitumise ning vangistuses viibimise tõttu raskes olukorras, ei ole nimetatud põhjusel A. Kartoškini käesoleval ajal vabastamine siiski õigustatud. Süüdimõistetu enda kaebusest nähtuvalt hoolitseb lapse eest ema koos A. Kartoškini vanemate ja vennaga. Seega on nii lapsel kui tema emal võimalik abi saada sugulastelt.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.