lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4789/26

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 17.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-4789/26
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-4789/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.05.20121-12-4789/48Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.09.20141-12-4789/56Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.09.20141-12-4789/63Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.12.20141-12-4789/74Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4789

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Kuliku kaitsja advokaat Eve Laine, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 18. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.Sergei Kuliku kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Eve Lainele määruskaebemenetluses Sergei Kulikule riigi õigusabi osutamise eest.
4.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Sergei Kulikult välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. 4.1 Sergei Kulikul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Kulik 1-12-4789 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Kulik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.05.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 23.11.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

loeti 3 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 26.06.2012 ja lõppeb 20.09.2015.

2.Tartu Maakohtu 18.03.2014 määrusega jäeti S. Kulik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid alljärgmised. 2.1 Kohtunik märkis, et S. Kulikut on kriminaalkorras karistatud 3 korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust suures koguses narkootilise aine omandamise eest, millise pani toime kriminaalhooldusel olles. Varasemalt on teda karistatud röövimise ja varguste eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks oli materiaalse kasu saamine ja soodustavaks teguriks sõltuvus narkootikumidest. S. Kulik alustas narkootikumide tarvitamist juba 16-aastaselt, tarvitades kanepit, hiljem hakkas süstima amfetamiini. Ta on proovinud varem ka ise narkootikumidest loobuda, kuid pole seda suutnud. Lisaks sellele käis S. Kulik vabaduses kasiinodes mängimas, millest samuti tekkis sõltuvus. Väidetavalt on ta lasknud endale panna kasiino külastamise keelu. Töökoht isikul puudub. 2.2 Positiivsena hindas maakohtunik S. Kuliku poolt vangistuses mitmete sotsiaalprogrammide läbimist, enda sõltuvusprobleemidega tegelemist ja tema võimalust asuda vabanemisel elama ema juurde, kes on valmis poega ka materiaalselt toetama. Vaatamata positiivsetele momentidele ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja vangla riskihindamise suhteliselt kõrgeid protsente, pidas kohtunik S. Kuliku ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla ikkagi ennatlikuks.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse S. Kuliku kaitsja advokaat E. Laine, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kaitsealuse vabastamist vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 3.1 Kaitsja hinnangul ei ole maakohus analüüsinud ega arvestanud asjaolu, et S. Kulik kannab esimest reaalset vangistust. Samuti on kohtu järeldus S. Kuliku ennetähtaegse vabastamise põhjendamatusest vastuolus kohtu enda poolt välja tooduga selles, et S. Kulik on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja on motiveeritud enda sõltuvusprobleemidega tegelema. Kaitsja rõhutab, et esmakordselt vangistuses viibides on S. Kulik poole karistusaja jooksul läbinud praktiliselt kõik vangla poolt pakutavad sotsiaalprogrammid ning osalenud muus taasühiskonnastavas ja rehabilitatsiooni toetavas tegevuses määral, mis väärib tähelepanu. Toodud asjaolu kinnitab, et S. Kulik on ka tegelikult igakülgselt motiveeritud oma sõltuvusprobleemidega tegelema. S. Kulik kinnitas kohtuistungil oma kavatsust vabanemise puhuks lisakohustusi võtta ning kriminaalhoolduse aega ja võimalusi programmides osalemiseks kasutada. Arvestades S. Kuliku käitumist vanglas, ei ole alust selles kahelda. Distsiplinaarkaristuste puudumine kinnitab, et S. Kulik on võimeline kehtestatud käitumisreegleid järgima ning annab aluse arvata, et isik on suuteline ka elektroonilise järelevalve rangetest reeglitest kinni pidama. 3.2 Kaitsja hinnangul on kohus S. Kuliku vabastamise poolt rääkivaid asjaolusid põhjendamatult alahinnanud. Tema positiivne käitumine ja aktiivsus sõltuvusprobleemidega tegelemisel lubavad järeldada, et esmakordselt reaalselt mõistetud vangistus on oma eesmärgi täitnud ning on võimalik ja isiku parema resotsialiseerumise eesmärgil ka otstarbekas teda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Vabanemisel on S. Kulikul olemas seaduskuuleka elu eeldused. Tal on kindel elukoht emale kuuluvas korteris ja perekonnaliikmete näol on isikul ka toetav tugivõrgustik. Vanglas on S. Kulik täiendanud oma riigikeele oskusi, mis loob paremad eeldused eriala omandamiseks ja suuremad väljavaated tööjõuturul. Ta on avaldanud, et kavatseb vabaduses jätkata keevitaja eriala omandamist, mis vanglas puuduliku erialakeele tundmise tõttu pooleli jäi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et S. Kuliku tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argmentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata ja vastab vaid kaebuses tõstatatud väidetele.

5.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses väljendatud arusaamaga, mille kohaselt annavad S. Kuliku vangistusaegne eeskujulik käitumine (sh sotsiaalprogrammide läbimine) ning temal vabaduses elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu küllaldase aluse tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Samale seisukohale on põhjendatult asunud ka maakohus, kes on kinnipeetavat positiivsest küljest näitavate momentidega igati küll arvestanud, kuid KarS § 76 lg 3 asjaolusid kogumis hinnates S. Kuliku vabastamist käesolevalt veel ennatlikuks pidanud.
6.Ringkonnakohus ei pea sarnaselt maakohtuga põhjendatuks vabastada ennetähtaegselt vangistusest isikut, kes kannab karistust rahvatervise vastu suunatud raske kuriteo toimepanemise eest, keda kriminaalkorras on karistatud korduvalt, kelle kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning kes varasemal kriminaalhooldusel on toime pannud uue kuriteo. Rõhutada tuleb, et S. Kuliku poolt katseajal kuriteo toimepanemine (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine mitme kuu jooksul) annab igal juhul aluse kahelda tema suutlikkuses ja motiveerituses käituda õiguskuulekalt ning täita elektroonilise valve tingimusi. Kaitsja väited S. Kuliku positiivsest muutumisest ja seda tõendavast vangistusaegsest heast käitumisest kriminaalkolleegiumi siinkohal ei veena. Samuti on maakohus täiesti asjakohaselt vaadelnud S. Kuliku vabastamisega kaasnevate riskiteguritena tema vabadusaegset sõltuvust nii narkootilistest ainetest kui hasartmängude mängimisest. Sotsiaalprogrammide läbimine ning isiku soov sõltuvusest vabaneda on küll väga kiiduväärsed eesmärgid, kuid kinnipeetavast lähtuvat riski tuleb siiski pidada arvestatavaks. Ringkonnakohus leiab, et määruses toodud asjaoludel ei ole S. Kuliku ennetähtaegne vabastamine 1 aasta ja 5 kuud enne temale Harju Maakohtu 25.05.2012 otsusega mõistetud karistusaja lõppu veel põhjendatud. Seega tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on end tõepoolest parandanud.
7.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.Kaitsja E. Laine on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal kohtumäärusega tutvumisele, määruskaebuse koostamisele ja selle elektroonilisele edastamisele kokku 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 2 tundi. Arvestades, et E. Laine osales kinnipeetava kaitsjana ka maakohtus toimunud istungil ja temapoolsed argumendid moodustavad määruskaebuses vaid 3 lõiku (ülejäänu on kohtumääruse refereering ning karistusseadustiku asjakohaste sätete ümberkirjutus), siis tuleb kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on S. Kulikule määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.