Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.09.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 21.08.2014
Kohtuasja number
1-12-4789
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid
KARTOŠKIN’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Aleksandr Kartoškin, isikukood: 38002190294, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 02.12.2011 ja lõpp 02.12.2016
Jätta Aleksandr Kartoškin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile.
Viru
Vanglale,
Asjaolud: Viru Vangla edastas 17.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kartoškin’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Kartoškin’it on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Käesolev karistus on mõistetud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.05.2012 otsusega nr 1-12-4789 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel ja mõistetud karistuseks 5 aastat vangistust. Kuritegude laad on jäänud samaks, tegemist on olnud rahvatervisevastaste kuritegudega. Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav töötab vangistuses majandustöödel, samuti on ta registreerinud end Töötukassas aktiivseks tööotsijaks. Kinnipeetavale on võimaldatud lühiajalisi väljasõite. Ta on osalenud ka erinevates sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav paikneb alates 04.07.2013 avavanglaosakonnas. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes on kinnipeetaval elukoht, mis sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikule on vabaduses garanteeritud töökoht. Vabaduses oli tema sissetulekuks töötutoetus ning abikaasa emapalk. Lähedased toetasid materiaalselt. Toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine ja hasartmängud. Kuritegu pandi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. 10.06.2014 seisuga oli isikul tasumata nõudeid 439,48 euro ulatuses. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kes mõjutavad teda negatiivselt. Isikul on diagnoositud amfetamiinisõltuvus. Ta kannab teist korda karistust suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasimüümise eest. Isik on veendunud, et enam ei tarvita. Varasemalt on isik külastanud regulaarselt kasiinosid, süüteod seotud hasartmängude mängimiseks raha saamisega. Isikut on karistatud korduvalt nii kuritegude kui väärtegude eest, mis viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Isik on olnud kriminaalhooldusel kaks korda, mõlema jooksul jätkas uute kuritegude toimepanemist, eelistades kiiret ja ebaseaduslikku sissetulekut. Vangla hindab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 16%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 17%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht: 19.08.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör märkis, et vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu kasutanud sotsiaalprogrammide läbimiseks, ning töötamiseks, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Prokuratuur leidis, et kinnipeetava puhul vangistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.
Maakohtu istung: 21.08.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et antud kuriteo toimepanemine oli kõige suurem viga, mis on tehtud. Vangistuses sai ta aru, et pere on kõige väärtuslikum asi. Kinnipeetav märkis, et tema naine ja laps vajavad abi. Kinnipeetav palus end vabastada. Maakohtu määruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuratuuri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ja töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Tegemist on isikuga, kes on olnud kriminaalhooldusel kaks korda. Ühel korral oli kinnipeetav vabastatud tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Nii esimese kui teise katseaja jooksul jätkas isik uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd puudub kindlus, et isik sel korral peab kriminaalhoolduse nõuetest kinni ega jätka kuritegude toimepanemist. Lähtudes isiku varasemat käitumisest, võib järeldada, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei suuna isikut käituma õiguskuulekalt, mistõttu on kohtu hinnangul olemas risk, et isik jätkab ennetähtaegselt vabanedes kuritegude toimepanemist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et Aleksandr Kartoškini puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Aleksandr Kartoškinile mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.