lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8945/58

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-8945/58
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
839
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8945/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja24.10.20131-13-8945/30Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.05.20141-13-8945/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.01.20151-13-8945/45Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.02.20151-13-8945/52Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8945 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. mai 2015 määrus R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu R.T, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 4. mai 2015 määrus jätta sisuliselt muutmata, kuid jätta välja selles toodud põhjendused KarS § 871 lg 2 järgi R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsete eelduste kohta. Määrusest välja jäetud põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhistustega.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 24.10.2013 otsusega tunnistati R.T süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 14.03.2013 poolt mõistetud karistuse 3 aastat vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.01.2012.
2.
Viru Vangla esitas 16.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 4. mai 2015 määrusega kohaldati R.T suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Sellel aja vältel on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 sätestatud lisakohustusi
3.1.Maakohus tuvastas, et R.T puhul esinevad formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks KarS § 871 lg 2 mõttes, sest R.T-le on mõistetud KarS § 274 järgi enam kui kaheaastane vangistus vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest.
3.2.Kohus hindas R.T poolt toime pandud kuritegusid, varasemat elukäiku ja käitumist vanglas ning leidis, et isikul on välja kujunemas kuritegelik käitumisviis. Tema valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik mõjutada seni mõistetud korduvate karistustega. Arvestades lisaks toetava lähivõrgustiku puudumist ja majandusliku olukorra ebakindlust, on alust arvata, et vabanemise korral võib R.T hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Selleks, et maandada kuriteoriske, teostada järelevalvet ja aidata kaasa R.T resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.T, kes palub tühistada 04.05.2015 määrus ja teha uus kohtumäärus, millega jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kinnipeetav ei näe, et käitumiskontroll takistaks kuidagi tema poolt uute kuritegude toimepanemist või narkootiliste ainete tarvitamist. Süüdimõistetu soovib vabaduses käituda õiguskuulekalt ning karistusjärgne käitumiskontroll pigem takistab R.T õppimist ja töötamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et Viru Maakohtu 04.05.2015 määrus on seaduslik ning määruskaebuses esitatud seisukohad ei too kaasa lahendi tühistamist. Nõustudes täielikult maakohtu põhistustega märgib kolleegium vastusena kaebusele järgmist.
6.KarS § 871 lg 2 näeb ette, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.
7.Maakohus tuvastas küll õigesti, et R.T on karistatud KarS § 87 lg-s 2 kirjeldatud kuriteo eest, kuid pidas ekslikult selleks kuriteoks KarS § 274 järgi kvalifitseeritavat tegu. Nimelt on KarS § 871 lg 2 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks, et isikut on karistatud vägivaldse kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning sealjuures ei saa arvestada otsusega mõistetud liitkaristuse pikkust. R.T ei ole aga kunagi KarS § 274 järgi karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega. Küll on isikut karistatud Viru Maakohtu 22.08.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi vägivaldse varavastase kuriteo eest kolme

aastase vangistusega. Seega ei too maakohtu viga kaasa määruse tühistamist, sest R.T suhtes esinevad siiski formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

8.R.T puhul on olemas ka karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalsed eeldused: on alust arvata, et isik võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid. Selline järeldus tugineb R.T varasemale elukäigule, toime pandud kuritegudele, käitumisele karistuse kandmise ajal ja vabaduses toetava tugivõrgustiku puudumisele. Isik on pikka aega käitunud problemaatiliselt ning vangla materjalidest tuleneb, et R.T käitumine pole paranenud ka karistuse kandmise ajal. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise riski äärmiselt kõrgeks. Selle ohu maandamiseks on vajalik kohaldada R.T suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Loomulikult ei taga käitumiskontroll automaatselt isiku edaspidist õiguskuulekat käitumist, kuid see on siiski abiks süüdimõistetu resotsialiseerimisele. Kriminaalhooldaja poolne abi ja järelevalve omaksid R.T-le olulist positiivset mõju ning aitaksid kaasa süüdimõistetu ühiskonda sulandumisele. Nii oleks hooldaja edaspidi toeks eluja töökoha leidmisel kui ka sõltuvusprobleemidega tegelemisel. Käitumiskontrolli kohaldamine ei takista mingil viisil vabaduses töötamist või haridustee jätkamist.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu 4. mai 2015 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta välja selles toodud põhjendused R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsete eelduste kohta. Seega tuleb asendada maakohtu määruse põhjendused § 871 lg 2 kohaldamise kohta käesoleva määruse põhistustega. Määruskaebus jääb rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.