Kriminaalasi nr 1-13-8945
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.05.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 21.04.2015
Kohtuasja number
1-13-8945
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
U.A, isikukood xxx, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.01.2012 ja lõpp 17.05.2015
Kohaldada U.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta. KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada U.A järgima karistusjärgse käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada U.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 , 4 alusel järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi;
2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, U.A-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. U.A kannab karistust Viru Maakohtu 24.10.2013 otsuse alusel, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 274 lg 1 ja 275 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 14.03.2013 poolt mõistetud karistuse 3 aastat vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.01.2012. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kinnipeetav osales vangla majandustöödel, lõpetas 9. klassi, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on käinud psühholoogi juures vestlustel. Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud kümneid kordi. Kinnipeetava kohta vangla poolt antud iseloomustusest nähtuvalt on U.A suhted lähedastega katkenud, varem elas U.A emaga xxxx, kuid ema ei soovi teda enda juurde elama võtta. U.A on tugiisik A V ja ta asub elama xxxx. Iseloomustusest nähtub veel, et U.A puhul on olemas ohtlikkus ja risk seoses alkoholi ja narkootikumidega, tal on probleeme kohanemisega ja emotsioonide kontrollimisega, ta suhtub negatiivselt ametnikesse ja õiguskorda, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on kuni 88%. Viru Vangla toetab U.A allutamist karistusjärgsele käitumiskontrollile üheks aastaks. U.A selgitas kohtuistungil, et ei vaja järelevalvet, vabanedes soovib parandada suhteid emaga ja minna tema juurde elama. Prokurör leidis, et U.A suhtes on põhjendatud karistusjärgse käitumiskontrolli kehtestamine üheks aastaks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et U.A suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.
Käesoleval juhul kannab U.A 3 aasta ja 4 kuu pikkust vanglakaristust muuhulgas KarS § 274 järgi kvalifitseeritava kuriteo (s.o vägivald võimuesindaja vastu) eest. Seega, kuna U.A-le on mõistetud enam kui 2-aastane vangistus vägivalla kasutamisega seotud
kuriteo eest, kvalifitseerub U.A KarS § 87 lg-s 2 toodud isikuna ja tema suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Hinnates U.A poolt toime pandud kuritegusid, varasemat elukäiku ja käitumist vangalas, leiab kohus, et U.A on välja kujunemas kuritegelik käitumisviis ning tema valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik mõjutada seni mõistetud korduvate karistustega. Arvestades lisaks eeltoodule ka toetava lähivõrgustiku puudumist ja majandusliku olukorra ebakindlust, on kohtul alust arvata, et vabanemise korral võib U.A hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Selleks, et maksimaalselt maandada U.A-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.
Kohus peab põhjendatuks kohaldada U.A suhtes KarS § 87 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli ühe aasta vältel. Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada U.A resotsialiseerumist. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada U.A karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning kohustada teda asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul alates vabanemisest. U.A elukohaks määrab kohus vangla iseloomustuses nimetatud xxxx Tegemist on ajutise elukohaga ja selle asendamine püsivama elamispinnaga tuleb läbi viia koostöös kriminaalhooldusametnikuga. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.