Kohtulahend

Asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 24.10.2013 kohtuotsusega tunnistati R.Z süüdi KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi karistati 4 kuu vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus 4 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 14.03.2013 otsusega mõistetud karistuse, 3 aastat vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.01.2012. 02.01.2015 esitas Viru vangla kohtule taotluse kinnipeetava R.Z karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Viru Vangla taotlus R.Z suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 275 sõnastust. Kehtiv sõnastus lõikes 1 on järgmine: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab teo kriminaalkorras karistatavuse. Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Eelnevast nähtuvalt on R.Z karistatud KarS § 275 järgi. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 275 kohaselt võimesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. 01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku § 275 lg 1 kohaselt Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega R.Z toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav.

Kuna nimetatud otsusega oli liitkaristusena KarS § 275 eest mõistetud karistus loetud katuks KarS § 274 Samuti muutus alates 01.01.2015 ka KarS § 274 redaktsioon, mille kehtiv sõnastus on: (1) Vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega – karistatakse kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest: 1) eesmärgiga sundida võimuesindajat ebaseaduslikule teole; 2) grupi poolt; 3) kui see on toime pandud korduvalt; 4) kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 274 järgmine sõnastus: 1) Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui sellega on sunnitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ebaseaduslikule teole, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on tegu karistatav nüüd vaid ja võimuesindaja suhtes toimepanemisel ning lisaks on juurde tulnud täiendavad kvalifitseerimistunnused. Lisaks on lõike 2 järgi tõstetud karistuse alammäära. Vastavalt süüdistusele leiab kohus, et R.Z tegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. Kuna R.Z-ile mõistetud karistus on väiksem praegu kehtivast alammäärast, ei ole alust karistuse vähendamiseks. Kuna nimetatud karistus on liidetud 14.03.2013 otsusega ja see omakorda eelmise otsusega, siis kontrollis kohus üle kõik omavel liidetud kohtuotsused ning tuvastas, et lõplikult mõistretud karistus ei kuulu vähendamisele. Kuna KarS § 275 järgi toime pandud teod on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et väärteo aegumistähtaeg pole möödunud R.Z järgmistes episoodides: - 16.04.2013 kella 10.13 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S9 hoone S17 osakonnas solvas ametikohustusi täitvat kolmanda üksuse vanemvalvur xx x, kui kasutas suhtlemisel ebatsensuurse väljendit. - Peale selle süüdistatakse teda selles, et tema 10.09.2013 kella 10.00 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla E ja P hoone vahelises maapealses jalutusboksis ja kambrisse liikumisel solvas ametikohustusi täitvat järelevalveosakonna valvur xx xx, kui kasutas suhtlemisel ebatsensuurseid sõnu.

Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava R.Z karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta R.Z karistust. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.