Kriminaalasi nr 1-13-8945
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
17. veebruar 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-8945
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
I.K, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.01.2012 ja lõpp 17.05.2015
Jätta I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-8945 24.10.2013 tunnistati I.K süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. I.K tunnistati süüdi
KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 14.03.2013 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat vangistust võrra, s.o 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti 17.01.2012. Viru Maakohtu määrusega nr 1-13-8945 14.01.2015 rahuldati Viru Vangla taotlus kinnipeetava I.K karistusmäära ümbervaatamiseks. I.K karistuseks määrati kriminaalasjas nr 1-13-8945 KarS § 274 lg 1 järgi 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 14.03.2013 otsusega mõistetud karistuse, 3 aastat vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.01.2012. Määrus saadeti Ida prefektuurile väärteomenetluse alustamiseks I.K suhtes KarS § 275 järgi määruses nimetatud episoodides. Viru Maakohtu määrus nr 1-13-8945 14.01.2015 jõustus 03.02.2015. I.K on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas teist korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv. Isikut on karistatud varasemalt võimuesindaja solvamise, varguste, põgenemise ja röövi eest. Praegune kuritegu on vanglas toime pandud vägivald võimuesindaja suhtes ning võimuesindaja laimamine ja solvamine. Kuritegude soodusteguriks on pidev teravate elamuste otsimine igavuse peletamiseks ning mõjutatavus eakaaslaste arvamusest. Kuriteod on ettevalmistamata, pandud toime hetkeemotsiooni ajel. I.K lõpetas 9. klassi 2012.a suvel. Ajavahemikus 18.01.2013-01.03.2013 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. I.K on töötanud Viru Vanglas majandustöödel alates 2013. aastast. Kinnipeetav on käinud Viru Vanglas psühholoogi juures vestlustel alates 2013. aastast. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 3 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel 3 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 43 kehtivat distsiplinaarkaristust. 02.02.2015 esitas I.K taotluse, mille kohaselt soovib ta vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx, asutusse „xxxx“. 03.02.2015 teostas kriminaalhooldusametnik elukohakontrolli antud aadressile. Vestlustest kontaktisiku H I selgus, et ta on nõus võtma I.K „xxxx“. Nimetatud asutus pakub ajutist elamise teenust kuni 6 kuud. Voodikoht „xxxx“ maksab 30 eurot kuus. Iga kliendiga sõlmitakse leping ning pakutakse sotsiaalprogramme. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx koos emaga, kuid põhiliselt viibis juhututtavate juures. Uue kuriteo riskiks on madal konkurentsivõime tööturul. Enne vangistust käis isik xxxx, kuhu ta suunati alaealiste komisjoni poolt alkoholi probleemide ja põhjuseta puudumiste tõttu. Vangistuses olles lõpetas isik 9. klassi lihtsustatud õppekava alusel ning asus puidupingitöö eriala õpingutele, mille katkestas eriala mittesobivuse tõttu. Enne vangistust isikul töökogemus puudus. Vabanedes soovib isik asuda tööle. Uue kuriteo risk seisneb isiku mõjutatavuses ja lähedaste toetuse puudumises. Ema K L, venna R L ja vanaema M A on suhted katkenud. Vabanedes on I.K ainsaks toetajaks pensionärist sugulane L O. I.K tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega varasemalt pandi toime õigusrikkumisi. Kinnipeetav vajab individuaalset lähenemist, grupiprogrammidesse ei sobi, kuna ei suuda seal vajalikul määral kaasa töötada. Alkoholist tarvitas isik enamasti viina, mis tegi ta lõbusaks ja seltskondlikuks. Isik ise usub, et alkoholi tarvitamisest võib ta igal ajal loobuda. Kinnipeetav on vähesel määral teadvustanud alkoholi tarvitamisega seotud ohutegureid. Uue kuriteo risk seisneb kinnipeetava puhul narkootikumide hankimiseks varavastaste kuritegude toimepanemises. Narkootikumidest tarvitas isik vabaduses amfetamiini ja kanepit. Isik ise peab ennast
amfetamiinisõltlaseks. Isik ise väljendab ebakindlust narkootikumide tarvitamisest lõplikuks loobumiseks, samas ei soovi sõltuvusringi tagasi sattuda. I.K-le tehti ettepanek ravile asumiseks Sillamäe sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse, kuid I.K keeldus. I.K on probleeme kohanemisega ja emotsioonide kontrollimisega. Vangistuses olles on isik tekitanud endale tahtlikult kehavigastusi. Kinnipeetav on vangistuses tarvitanud psühhiaatri poolt määratud ravimeid. Uue kuriteo risk seisneb kinnipeetava puhul väheses probleemide lahendamise oskuses ja madalas enesehinnangus. Kinnipeetav on suure tähelepanu vajadusega. I.K suhtub negatiivselt ametnikesse ja õigussüsteemi, tundes huvi kriminaalse subkultuuri väärtuste vastu. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Ennetähtaegse vabastamise korral on otstarbekas kohustada I.K katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et I.K ainsaks toetajaks vabaduses on pensionärist vanatädi L Or. Ema K L ei ole soovinud poja elama asumist enda juurde, samuti ei soovi teda majanduslikult toetada. Pigem kardab ema seda, et poeg hakkab teda tülitama. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. I.K avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav usub, et suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda, sest ei pea päevad läbi nelja seina vahel olema. Ta tahaks kooli minna, et k okaks saada. Puidutöö ei ole tema eriala ja ta ei saanud sellega hakkama. Narkootikumidest ja alkoholi tarvitamisest suudaks ta hoiduda. xxxx on spetsialistid, kes saavad teda aidata ja õiguskuulekale teele juhtida. xxxx saaks ta tööle ja 6 kuud on piisavalt pikk aeg, et iseseisvalt hakkama saamist õppida. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. I.K varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Prokurör märgib siinjuures, et kuna kinnipeetav kannab liitkaristust (vangistust) mh KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo (röövimise) toimepanemise eest (vt Viru Maakohtu 22.08.2012 ja 14.03.2013 kohtuotsused), ei kohaldata tema puhul KarS §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Viru Vangla poolt 02.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 42 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuna süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud (mh KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud avaliku võimu teostamise vastaste) kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ja Pärnu Maakohtu 07.12.2011 ja 29.03.2012 kohtuotsustega nr 1-11-9507 ja 1-11-13649 kohaldatud käitumiskontroll ei ole I.K-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega ja alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuue kuu kestel
suudab selle läbida nõuetekohaselt. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta I.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. I.K on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, sealhulgas vanglas toimepandud kuritegude eest on teda karistatud 2-l korral (Viru Maakohtu otsused 14.03.2013 ja 24.10.2013). I.K kannab alates 17.01.2012 liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme kuriteo, s.o röövimise eest, sest Viru Maakohtu kohtuotsusega 22.08.2012 tunnistati I.K süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Arvestades asjaolu, et I.K kannab karistust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo eest, ei kohaldu tema suhtes KarS § 761 lg 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue. Eeltoodust järeldub see, et varasemad korduvad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal ning vanglas range järelevalve tingimustes. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I.K 43 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. I.K on ainsaks teda toetavaks lähedaseks pensionärist vanatädi L O, kuid tema ei ela xxxx, vaid xxxx maakonnas. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, tema töökogemused on vähesed. Sõltuvusainete tarvitamist tuleb I.K puhul pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades mõjutatavust, sõltuvusaineid tarvitades, töökoha mitteleidmisel ja majanduslikesse raskustesse sattudes, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kuna isik jätkas vanglas kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et vabaduses olles on isiku käitumine seaduskuulekas. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.K suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.