Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

mõistetud

KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 431 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Karistusseadustiku (KarS) § 5 lg 2 kohaselt (jõustunud 01.01.2015) seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kelle jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. KrMS § 432 lg 35 sätestab, et kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kohus leiab, et kuna Viru Maakohtu 02.12.2014 otsusega mõistetud karistusele on liidetud Viru Maakohtu 08.08.2014 otsusega nr 1-14-6623 mõistetud karistus, tuleb kontrollida ka varasema kohtuotsusega mõistetud karistust karistusseadustiku uue redaktsiooni valguses. (1) Viru Maakohtu 08.08.2014 otsusega nr 1-14-6623 tunnistati A.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. A.K tunnistati süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti A.K liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 20.05.2014 – 08.08.2014, s.o 2 (kaks) kuud 20 päeva karistusaja hulka. A.K kuulus ärakandmisele 7 (seitse) kuud 10 päeva

vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 440 (neljasaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooniga § 199 lg 2 p 9 ning § 263 p 1 koosseisud ega sanktsioonid ei muutunud. Seega puudub alus eelnimetatud kvalifikatsioonide eest mõistetud ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-15 märkinud, et „Isik, keda karistati vangistusega ja kelle vangistus asendati üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, peab üldkasuliku töö täies mahus ära tegema. Tal ei ole õigust nõuda 2015.a alguseks tegemata töötundide arvu vähendamist põhjusel, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele vangistuspäevale varasema kahe tunni asemel üks tund üldkasulikku tööd. Selline järeldus tuleneb KarS § 5 lg-st 2, mille kohaselt on pärast süüteo toimepanemist jõustunud karistusseadusel juba süüdimõistetud isiku suhtes tagasiulatuv jõud üksnes juhul, kui see seadus välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. KarS § 69 lg 1 uues redaktsioonis ette nähtud asendusmäära muudatus ei ole käsitatav ühegi KarS § 5 lg 2 teises lauses nimetatud juhtumina.“ (2) Viru Maakohtu 02.12.2014 otsusega nr 1-14-10210 tunnistati A.K süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.08.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuud 4 päeva vangistust võrra ning A.K liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 4 päeva vangistust. Kohus märgib, et KarS § 121 koosseisutunnustele vastav tegu on KarS-i uue redaktsiooni järgi kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi, kuna teadaolevatest asjaoludest nähtuvalt puuduvad toimepandud teos lg-s 2 toodud koosseisutunnused. A.K-le mõisteti karistus KarS § 121 järgi, mille sanktsioon kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega leiab kohus, et kuna A.K-le mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 7 kuud, mis jääb alla karistusseadustiku uue redaktsiooni § 121 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele. Kuna Viru Maakohtu 08.08.2014 otsusega nr 1-14-6623 mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele, ei kuulu muutmisele ka Viru Maakohtu 02.12.2014 otsusega nr 1-14-10210 mõistetud ja suurendamisega moodustatud liitkaristus. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused A.K-le Viru Maakohtu 02.12.2014 otsusega nr 1-14-10210 KarS 121 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.