lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9086/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 18.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-9086/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9086/10Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.11.20141-14-9086/28Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.06.20151-14-9086/38Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 1-14-9086

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2015 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-14-9086

Kohtunik

Deniss Minzatov

Sekretär

Kristine Kriisk

Prokurör

Margit Luga

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.J ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Asja läbivaatamise kuupäev

07.05.2015 avalikul kohtuistungil

Süüdimõistetu

S.J (IK XXX), xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta S.J talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Lembit Nirgi taotlus S.J ́ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 98,40 eurot, sh tasu 40 eurot, kulud 42 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 16,40 eurot. Välja mõista S.J ́ilt kriminaalmenetluse kulud 98,40 eurot osutatud õigusabi eest. Menetluskulud summas 98,40 eurot tuleb süüdimõistetul tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700035757

1(3)

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, kaitsjatasu. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 02.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. S.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.11.2014 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema, Harju Maakohtu 12.03.2014 otsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuu d 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 04.10.2014 ja lõpp 31.03.2016. S.J andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 24). Kinnipidamisasutusest S.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanaema juurde xxx. Vanaema andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Isikul on põhiharidus. Vangistuses töötab majandustöödel. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse ajal rikkus kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. Kriminaalkorras karistud 2 korda. Vangla ei toeta S.J-i ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt ei andnud kinnipeetava isa ning tema abikaasa nõusolekut oma elukohta elektroonilise seadme paigaldamiseks. Samuti keeldus vanaema A.Lxxx teda enda juurde elama võtmast. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Isik on 2 korda karistatud. Teda on määratud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. Täiendavalt on kriminaalhooldaja teatanud kohtule, et S.J on vabanemisel võimalik asuda elama vanaema A.Lxxxjuurde xxx. Vanaema andis nõusoleku ja on nõus kinnipeetavat toetama. S.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab oma kaitsealust.

2(3)

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et S.J tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüd lasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub isik elama vanaema juurde aadressile Rae 21-34, Paldiski. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Süüdimõistetu oli varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo ning rikkus kohtu määratud lisakohustusi – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte sihelda kaaskohtualustega. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise risk järgmise kahe aasta jooksul on väga kõrge, s.o 62%. Ei vangla ega prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus hindab positiivselt, et S.J töötab vanglas majandustöödel ja käib psühholoogi juures nõustamisel. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (kindel elukoht) ei kaalu üles tema käitumist vanglas (kehtiv distsiplinaarkaristus), enne vangistusse sattumist (uue kuriteo toimepanemine katseajal ja käitumiskontrolli nõuete rikkumine) ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades kuriteo raskust, ei ole S.J-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 751, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.J-i temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

/ Kohtunik Deniss Minzatov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.