Kohtulahend

F.A vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, F.A-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10422 tunnistati F.A süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. F.A tunnistati süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati isiku eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.12.2013. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab karistust teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, muster on erinev. Esimene kuritegu oli tapmine ja vargus. Seejärel narkootikumide tarvitamine vanglas, käesolev kuritegu on varavastane. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning käesoleval hetkel on hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus osales kohusetundlikult, on olemas hea analüüsioskus ja tahtmine oma käitumist muuta. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et isik viibib kinnipidamiskohas, kus tal ei olegi võimalust alkoholi tarvitada. Alates 02.02.2015 osaleb individuaaltöös kriminaalhooldusametnikuga ühiskonnas kehtivate reeglite ning probleemide lahendamise taktikatest ning alates 10.10.2014 on paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde üürikorterisse aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega ja eluks kõigi vajalikuga sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal korteris elavad kinnipeetava ema ja kasuisa, kes on nõus, et isik asub vabanedes nende juurde elama. Kinnipeetaval on algharidus, riigikeelt ei valda. Samuti puudub tal ametliku töö tegemise kogemus. Mitteametlikult on teinud harva juhutöid ehitustel. Alates aastast 2011 on xxxx tähtajaga 5 aastat. Sissetulekuks vabaduses oli xxxx ja kuritegelikul teel saadud tulu. Toimetulekut mõjutasid narkootikumide tarvitamine ja võlad. Kinnipeetav on sooritanud tapmise rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, käesoleval hetkel on hõivatud tööga väljaspool vanglat. K-raha andmetel on tasumata võlanõudeid 10 576,27 eurot, vabanemisfondis on 107,40 eurot. Isiku lähedasteks on ema, õde ja kasuisa. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Lähivõrgustikus on kriminaalkorras karistatud isikud, samuti kasuisa. Vangistuse ajal on lähedastega suheldud kirjavahetuse, telefoni ja lühiajaliste väljasõitude teel. Korralikke sõpru, kes vabaduses teda positiivselt mõjutaksid, ei ole. Elustiil vabaduses oli hoolimatu ja riskeeriv. Kinnipeetav pani toime tapmise alkoholijoobes. Ise probleemi alkoholi tarvitamisega ei näe ning ei ole valmis osalema programmides. Kinnipeetava sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamisega 13 aastaselt. Murru vanglas karistati kriminaalkorras amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise eest. Ise sõltuvust eitab. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Agressiivset käitumist on esinenud alkoholijoobes seoses tapmisega 2002. aastal, hilisema agressiivsuse kohta tõendid puuduvad. Kuritegu toime pannes käitus impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata. Probleemide äratundmisvõime on halb. Isik ei tunnista endale, et vähene haridus on probleemiks ning sellest tulenevalt ei soovi ega püüa ka seda probleemi lahendada. Väldib probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Isiku eesmärgiks on loobuda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, on hakanud mõistma, et selle saavutamiseks peab ta ise vaeva nägema. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametnikesse ja kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Korduv karistatus viitab negatiivsesse suhtumisse ühiskonda. Sõnades väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid programmilises tegevuses osaleda ei soovi. Ohtlikkus seisneb materiaalse kahju tekitamises, vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui isikul on tekkinud majanduslikud raskused ning isik jätkab alkoholi, narkootikumide tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 30%. Lähtuvalt eeltoodust vangla toetab F.A ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku kohaldada F.A suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21 ,4,7,8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele. Prokuratuur ei seisa vastu ettepanekule kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks isikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema

üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.06.2015. Prokuratuur toetab F.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Maakohtu istung 22.04.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et soovib vabaneda, töökoht on olemas. Töökoht on sama, kus ka hetkel töötab. Töö on erinevates kohtades. On nõus täitma vabanedes lisakohustusi. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad F.A ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, olnud hõivatud vangla majandustöödel. Samuti puuduval isikul distsiplinaarkaristused ning vanglaametnikesse suhtumine on positiivne. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06), mis käesoleval juhul on täidetud. Alates 10.10.2014 on isik paigutatud avavanglasse ning ta töötab väljaspool vanglat. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht ema juures ja võimalik töökoht praeguses töökohas. Kinnipeetav omab küll tasumata rahalisi nõudeid summas 10 576,27 eurot ning ta on pannud toime nii isiku- kui ka varavastaseid kuritegusid just rahalise kasu saamise eesmärgil, kuid tal on toetavad lähedased, sh ema ja kasuisa, kes on nõus teda vabanemisel toetama. Samuti on tal vabanemisfondis 107,40 eurot, s eega on tal olemas raha vabanemisel esialgseks toimetulekuks. Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu vangla hinnangul 30-52%, mida võib pidada keskmisest enamarvestatavaks riskiks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada

kriminaalhoolduse teostamise ajaks F.A-le KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 ,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks F.A-le anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks.

Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.