Kohtulahend

A.M on vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja kasuisa, kellega suhted on head ja toetavad. Lähivõrgustikus on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka kasuisa on kriminaalkorras karistatud. Korralikke sõpru, kes isikut vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kinnipeetava elustiil vabaduses oli hoolimatu ja riskeeriv. A.M sooritas tapmise, olles alkoholijoobes (2002), samuti on teda karistatud väärteokorras tegude eest, mis on toime pandud alkoholijoobes. Isik osales aastal 2009 Convictus tugigrupis, samuti osales ta 12 sammu programmis. Kinnipeetav antud valdkonnas probleemi ei näe ega ole valmis osalema programmides. Kinnipeetava sõnul alustas ta narkootikumide (kanep) tarvitamisega ca 13 aastaselt. Seejärel tulid moonivedelik, amfetamiin, heroiin. Murru Vanglas olles on isikut kriminaalkorras karistatud amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise eest. Kinnipeetav eitab sõltuvust narkootikumidest. ETEV raames kaaluti sõltuvusravile suunamise võimalust, kuid isik ei vasta kriteeriumitele. Aastal 2008 on isik läbinud Viha juhtimise programmi. Kinnipeetav väldib probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametnikesse ja kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt. Korduv karistatus viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Sõnades väljendab kinnipeetav soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid programmilistes tegevustes ta osaleda ei soovi. Isiku puhul seisneb oht vägivalla kasutamises varalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava puhul on uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 33% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 55%. Kuna riskiprotsent on keskmine, siis Viru Vangla toetab A.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kui kohus otsustab A.M-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ja 8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et A.M-i lähedasteks on ema I V, õde A V ja kasuisa A I. Kinnipeetava isa A V on surnud. Vangistuse ajal on lähedastega suheldud kirjavahetuse, telefoni ning kokkusaamiste teel. I V sõnul kinnipeetaval probleeme alkoholiga esinenud ei ole, küll on olnud tal probleeme narkootikumidega. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava ema I V on xxxx, kes teenib xxxx lisa, töötades xxxx. Kasuisa A I on määratud xxxx korral ning võimalusel teeb ka tema juhutöid. Lähedased on nõus kinnipeetavat toetama vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kui kohus peab otstarbekaks A.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. A.M avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Narkootikumide tarvitamisest suudab ta hoiduda. Vabaduses soovib ta minna keevitajate kursustele, mida korraldab Töötukassa. Vanglas töötab ta praegu meditsiiniosakonnas koristajana. Talle ei ole varem mõistetud tingimisi karistust. Lisakohustuste täitmisega on ta nõus. A.M märkis, et teda on 3-l korral kriminaalkorras karistatud, mitte 4-l korral. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 23.05.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. A.M-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema

ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, mh tapmise, narkootikumide tarvitamise eest vanglas ning rea varguste ja omavolilise sissetungi toimepanemise eest. Vahetult pärast karistusaja ära kandmist, s.o 08.04.2011 (infosüsteemi X-tee andmed), jätkas A.M kuritegelikku tegevust, pannes ajavahemikus 25.07.2011 kuni 16.05.2012 toime uusi tahtlikke varavastaseid ning avaliku rahu vastaseid kuritegusid (kokku 14 episoodi, sh 13 vargust ja üks omavoliline sissetung). Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt korduva üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 55 % ning vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 33%, mis ei ole madal risk. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara-, isiku- ja korteripuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav ühe aasta kestel suudab selle läbida nõuetekohaselt, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (tapmise pani toime, olles alkoholijoobes; karistatud KarS § 262 alusel) ning narkootikumide tarvitamisega, sh vanglaasutuses (karistatud Harju Maakohtu 05.05.2008 kohtuotsusega KarS § 331 alusel kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude arvu arvestades, puudub alus kinnipeetavat vabastada enne tähtaega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega riivaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunnet. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta A.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul vabastada A.M vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja ei nõustu prokuröri selle seisukohaga, et kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele, tuginedes kriminaalhooldaja iseloomustusele, mille kohaselt kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Samuti ei nõustus kaitsja prokuröri teise seisukohaga, mille kohaselt prokuröril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, sest kinnipeetava suhtes pole varem katseaega kohaldatud ja tema käitumise kohta katseajal puuduvad igasugused andmed. Pigem toetudes sellele, et kinnipeetava kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, leiab kaitsja, et kinnipeetav suudab läbida katseaja. Kinnipeetava puhul tuleb arvestada seda, et suhted lähedastega on tal head, ta on nõus täitma kõiki tingimusi, mis talle käitumiskontrolli ajaks pannakse. Tõenäosusele, et ta leiab vabaduses tööd, viitab see, et ta vanglas töötab. Iseloomustusest nähtuvalt saab kinnipeetav töövõimetuspensioni, mis võimaldab teatud ulatuses ära elada. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on keskmine, mitte suur. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.M ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. A.M on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas viibib ta teist korda, sest kuritegu KarS § 331 järgi (narkootiliste ainete – amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamine) on toime pandud Murru Vanglas Ida-Viru Maakohtu 01.06.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 113 järgi mõistetud 8 aastast liitkaristust kandes. A.M kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9; § 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud 1 aasta 5 kuu 27 päeva pikkust liitkaristust alates 18.12.2013. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes A.M 08.04.2011, kuid uued tahtlikud kuriteod, mille eest ta praegu karistust kannab, on toime pandud juba mõni kuu hiljem, ajavahemikus 25.07.2011 kuni 16.05.2012 (kokku 14 episoodi, sh 13 vargust ja üks omavoliline sissetung). Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sh pikaajaline vanglakaristus (8 aastat vangistust), ei avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas nii vanglas karistust kandes kui ka vanglast karistuse kandmiselt vabanedes uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Alkoholi tarvitamist (tapmine on toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamist (Harju Maakohtu 05.05.2008 otsusega karistatud KarS § 331 järgi) võib kinnipeetava puhul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Arvestades kõike eeltoodut, samuti võimalikku ebapiisavat materiaalset kindlustatust (kinnipeetav on xxxx, kellel puudub vabaduses garanteeritud töökoht) on kohtu arvates suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Seda ei väära ka asjaolu, et A.M-i puhul on kuritegude dünaamika läinud kergemaks. Lisaks sellele riivaks süüdimõistetu A.M-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna ja arvukate kannatanute õiglustunnet, samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 33% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 55%, mis ei ole sugugi madal risk. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul ei kaalu A.M positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse jooksul) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A.M-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab A.M vangistuse jooksul.

selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120,24 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21. augusti 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu A.M-i määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 23. septembril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.