1-13-10422 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. augusti 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu B.H, määruskaebus
liik
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 21. augusti 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.H määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõisteti B.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati B.H süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 18.12.2013 ja lõpp 14.06.2015.
2.Viru Maakohtu 21.08.2014 määrusega jäeti B.H vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus märkis, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes B.H 08.04.2011, kuid uued tahtlikud kuriteod, mille eest ta praegu karistust kannab, on toime pandud juba mõni kuu hiljem, ajavahemikus 25.07.2011 – 16.06.2012. Kokku 14 episoodi, sh 13 vargust ja üks omavoliline sissetung. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et pikaajaline vangistus (8 aastat) ei avaldanud
B.H-le vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas nii vanglas karistust kandes kui ka vanglast karistuse kandmisest vabanedes uute tahtlike kuritegude toimepanemist.
2.2.Maakohus leidis, et alkoholi tarvitamist ning narkootikumide tarvitamist võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Samuti on maakohtu hinnangul riskifaktoriks ning uute kuritegude toimepanemist soodustavaks asjaoluks B.H ebapiisav materiaalne kindlustatus (töövõimetuspensionär, vabaduses kindla töökoha puudumine). Maakohtu hinnangul ei väära seda ka asjaolu, et kinnipeetava kuritegude dünaamika on kergemaks muutunud.
2.3.Maakohus leidis, et Viru Vangla iseloomustuses toodud uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise riskiprotsent kahe aasta jooksul (33 %) ja üldise korduva kuriteo toimepanemise riskiprotsent kahe aasta jooksul (55%) ei ole sugugi madalad. Samuti märgib maakohus, et kindel elukoht ning lähedaste toetus olid B.H olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Maakohtu hinnangul ei kaalu B.H positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse jooksul) üles eespool loetletud negatiivseid asjaolusid, mistõttu ei ole B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud.
3.Viru Maakohtu 21.08.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.H , kes palub tühistada Viru Maakohtu 21.08.2014 määruse ja vabastada B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaebuse esitaja leiab, et maakohtu väide, mille kohaselt ei hakkaks süüdimõistetu tingimisi vabastamise korral talle pandud kohustusi järgima, on alusetu. Siinkohal märgib B.H , et Viru Vangla poolt tema kohta esitatud iseloomustuses on tehtud viga – kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, mitte neljal. Eeltoodule tuginedes leiab kaebuse esitaja, et see muudab sooritatud kuritegude protsenti, mistõttu on tema ohtlikkus väiksem.
3.2.B.H leiab, et kuna talle ei ole varasemalt tingimisi karistust mõistetud ega teda kriminaalhooldaja järelevalve alla paigutatud, on väited sellega kaasnevate kohustuste mittetäitmisest alusetud. Samuti märgib kinnipeetav, et ta on vangistuses viibinud 8 kuud ning tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust.
3.3.Eeltoodule tuginedes palub kaebuse esitaja enda vabastamist elektroonilise järelevalve alla. B.H lubab, et teeb kõik endast oleneva, et järgida talle pandud kohustusi ning kasutada talle antud võimalust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et B.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu B.H määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja B.H enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta B.H enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud
kuritegude iseloomule ja korduvusele, mõistetud liitkaristusele, karistatusele ning isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
varasemale
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et B.H on osalenud majandustöödel koristajana ning ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles kindla elukoha ning toetava lähikonna olemasolu.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks B.H vabaduses käituda õiguskuulekalt. B.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda ning ta kannab teist reaalset vangistust. Varasema karistuse kandmisest vabanemisel sooritas B.H lühikese aja jooksul uusi kuritegusid (13 varguse episoodi ning 1 omavoliline sissetungimine), mistõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et varasemalt mõistetud karistused (sh 8 aasta pikkune vanglakaristus) oleks kinnipeetavale mõju avaldanud ning tema käitumist seaduskuulekaks muutnud.
7.Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetavale mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkusest liitkaristusest on käesolevaks hetkeks kandmata 9 kuud. Kuna kinnipeetavale on mõistetud liitkaristus varguse ning omavolilise sissetungimise eest ning reaalselt on mõistetud karistusest kantud ca pool, on käesoleval ajal välistatud isiku, kui süstemaatiliste varguste toimepanija vabastamine tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise järelevalve alla. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isik on varasemalt vangistuses olnud 8 aastat, mis ei ole tema käitumist ikkagi muutnud. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistusest poole ärakandmine ringkonnakohtu hinnangul piisav, muutmaks B.H käitumist seaduskuulekaks ning elektroonilise järelevalve alla paigutamine ei täidaks oma eesmärki.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. B.H puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Tulenevalt eeltoodust märgib ringkonnakohus, et vangla esitatud seisukohad isiku võimaliku vabastamise osas ei ole vabastamise otsesteks alusteks. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus B.H kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et B.H ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui varavastaste süütegude ja avaliku korra vastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu B.H määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus Sarjas
Maarika Kuusk
Aarne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.