Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-7143
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. aprilli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu D.K, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 7. aprilli 2015. a määrus muutmata ning D.K määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
toimepanemist. Seetõttu ei ole maakohtu hinnangul usutav, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes hakkaks süüdimõistetu elama õiguskuulekalt. 2.2 Maakohus luges positiivseks, et D.K osaleb vangistuses alates 25. veebruarist 2015 sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja alates 9. augustist 2013 viiakse temaga läbi vestlusi psühholoogiga seaduskuulekust ning kuritegevuse negatiivseid tagajärgi puudutavatel teemadel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu asuda elama aadressile XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elavad kinnipeetava vend ja venna abikaasa, kes on nõus süüdimõistetut materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ XXX ehitajana. D.K suhtlusringkond koosneb perekonnast: ema, abikaasa, neli alaealist ülalpeetavat, vend ja venna abikaasa. 2.3 Arvestades D.K poolt toime pandud kuriteo asjaolusid (isik juhtis mootorsõidukit alko- ja narkojoobes, tekitades politseiametnikule raskeid tervisekahjustusi) ja korduvaid karistusi (teda on kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud varavastaste, isikuvastase, avaliku rahu vastaste ja üldohtliku süüteo eest; väärteokorras karistatud kokku viiel korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu puhul, kellel on käesoleval hetkel viis kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust hinnata uue kuriteo toimepanemise riski madalaks. Kohus nõustus Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt on süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge. Kuna D.K on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on korduvalt karistatud, on alust arvata, et kriminaalhooldus ei osutaks talle piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam, et D.K on ka katseajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu oleks kergemeelne arvata, et ta alustaks nüüd kriminaalhooldaja järelevalve all uut seaduskuulekat elu. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11. augustil 2016, mis tähendab, et tal on kanda veel natuke alla pooleteise aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et karistus on oma eesmärgi täitnud, oleks D.K vabastamine praegusel ajal ennatlik. 2.4 Maakohus viitas ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks tingimuseks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Kuna see tingimus ei ole D.K puhul täidetud (isikul on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et ta ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud reegleid järgida. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et tal on olnud tihti probleeme keelatud esemete valdamisega selleks mitteettenähtud kohas, samuti suhtub ta vanglaametnikesse üleolevalt ja ebaviisakalt.
vabastamist. Tema perekondlikust seisundist lähtuvalt võinuks kohus kaaluda elektroonilise valve ja täiendavate kontrollkohustuste kohaldamist.
hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid D.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.