Kohtulahend

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.04.2013 kohtuotsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega karistati vangistusega 5 aastat. Viru Maakohtu 22.01.2015 kohtumäärusega vähendati J.J-ile liitkaristuse osaks oleva Harju Maakohtu 15.12.2010 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud karistust ühe aasta võrra ja Viru Maakohtu 01.04.2013 kohtuotsusega mõisteti uueks liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.02.2012 ja lõpp 11.08.2016. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.02.2015 Kinnipidamisasutusest J.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust (ebaviisaka käitumise, vangla vara lõhkumise ja keelatud esemete omamise eest). Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: osaleb alates 25.02.2015 sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“; vestlused seadusekuulekusest ja kuritegevuse negatiivsetest tagajärgedest psühholoogiga alates 09.08.2013; on alustanud 01.09.2013 ja 01.09.2014 põhihariduse omandamist kuid on loobunud. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav koos abikaasa ja lapsega elama asuda aadressile xxx. Korter kuulub süüdimõistetu vennale ja venna abikaasale, kes on nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud aadressile. Isik on lõpetanud xxx 5 klassi. Enne vangistust oli isik Töötukassas arvel. Enda sõnul on töötanud mitteametlikult abitöölisena. Vangistuses ei tööta. Isikul on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isikul on tasumata rahalisi kohustusi 17.02.2014 seisuga 491,01 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ema, abikaasa, neli alaealist last, vend ja venna abikaasa. Isik on kuritegusid toime pannud alkoholi- ja narkojoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud xxx ja xx probleemid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49 %. Viru Vangla ei toeta J.J ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest abikaasa, neli alaealist last (üks laps on abikaasaga ühine, kolm on esimesest abielust), kasuema, vend ja venna abikaasa. Vend ja venna abikaasa on vabanemisel nõus kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub vennale ja venna abikaasale, kes on nõus isiku elama asumisega nimetatud elamispinnale. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isik on varasemalt korduvalt karistatud, katseajal pani toime uue kuriteo. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei toeta samuti nagu vangla J.J ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Kuivõrd varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei takistanud teda uue tahtliku kuriteo toimepanemisel, ei ole tema 2(6)

ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes J.J-ile mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kuna vangla on hinnanud uute kuritegude riski üsna kõrgeks ja ei toeta eelnimetatud süüdimõistetu vabastamist, ei saa ka prokuratuur nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta J.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja selgitas, et isikul on elukoht, lähedaste toetus ja ta on motiveeritud asuda seadusekuulekale elule. Kaitsja pidas ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. J.J selgitas, et ei vasta tõele, et tema käitumine on ettearvamatu. Ta on oma käitumisele mõelnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et J.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on xxx lõpetanud 5 klassi. Enda sõnul on töötanud mitteametlikult abitöölisena, põhiline sissetulekuallikas oli töötu abiraha. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglas viibib kolmandat korda (isikut on karistatud ka vangistuses viibimise ajal). Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega, isiku poolt, kes on varem varavastase kuriteo eest karistatud; avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga; röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega; kehalise väärkohtlemise eest; mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Isik on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, katseajal on toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mootorsõiduki juhi poolt 3(6)

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud raske kehavigastus. Süüdistusaktist nähtub, et isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhiluba ja olles alkoholi- ja narkojoobes. Sealjuures püüdis isik politseitöötajate eest põgeneda (kiirusel 140-150 km/h) ja sõitis otsa teed tõkestanud politseiautole, mille tagajärjel tekitas raskeid kehavigastusi ühele politseitöötajale ja lühiajalisi tervisekahjustusi teisele politseitöötajale ning oma kaasreisijale. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud viiel korral: 1-l korral KarS § 279 järgi (riikliku järelevalve teostamise takistamine), 3-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1-l korral VMS § 166 alusel (välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika olnud mitmekülge ning soodusteguriks pidurdamatu ja kontrollimatu käitumine, mõnikord ka alkoholi- või narkojoove. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest – varavastased, isikuvastased, avaliku rahu vastased ja üldohtlik süütegu. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Sellest hoolimata on süüdimõistetu jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 25.02.2015 sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ja alates 09.08.2013 viiakse läbi vestluseid psühholoogiga seadusekuulekust ning kuritegevuse negatiivseid tagajärgi puudutavatel teemadel. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 18.02.2017. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elavad kinnipeetava vend ja venna abikaasa, kes on nõus süüdimõistetut materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikul on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku suhtlusring koosneb perekonnast: ema, abikaasa, neli alaealist ülalpeetavat, vend ja venna abikaasa. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik juhtis mootorsõidukit alko- ja narkojoobes, tekitades politseiametnikule raskeid tervisekahjustusi), korduvaid karistusi (isik on kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, varavastaste, isikuvastase, avaliku rahu vastas te ja üldohtliku süüteo eest; väärteokorras karistatud kokku 5-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on käesoleval hetkel viis kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on korduvalt karistatud, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam, et isik on ka katseajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik osaleb vangistuses alates 25.02.2015 sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ja alates 09.08.2013 viiakse läbi vestluseid psühholoogiga seadusekuulekust ning kuritegevuse negatiivseid tagajärgi puudutavatel teemadel. See tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Ometigi jätkas isik kuritegelikku eluviisi ja kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse 4(6)

vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Sellele viitab ka asjaolu, et isik ei näe endal vähimatki süüd ja kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on alati keegi teine tema süütegude toimepanemises süüdi. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine, sealjuures üldohtliku süüteo toimepanemine, mille tagajärjel tekkis võimuesindajale raske kehavigastus, ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.08.2016, ärakandmiseks on veel natuke alla pooleteise aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Samas on isikul sellel ajal võimalik teha korrektuure oma käitumises ja läbida juba alustatud sotsiaalprogramm. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine sotsiaalprogrammis ja motiveerivates vestlustes, lähedaste toetus ning kindla elu- ja töökoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vanlga sise-eeskirjad). Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et süüdimõistetul on olnud tihti probleeme keelatud esemete valdamisega selleks mitte ette nähtud kohas, samuti suhtub ta vanglaametnikesse üleolevalt ja ebaviisakalt. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasematele korduvatele kriminaalhooldustele, pannes toime sellel ajal ka uue kuriteo, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kõik see näitab, et ta ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti iseloomustab see asjaolu, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. 5(6)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.J temale Viru Maakohtu 01.04.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.