Kohtulahend

vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui § 432 lg 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 35 sätestab, et kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Timofei Malõšenko kannab Viru Maakohtu 02.06.2010 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust. KarS § 121 järgi mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 121 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõikeks ning tekkisid juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et Timofei Malõšenko poolt toime pandud tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu antud juhul Timofei Malõšenko KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele. KarS § 263 p 3 järgi karistati Timofei Malõšenkot vangistusega3 kuud. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 263 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: (1) Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga või

2) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 263 järgmine sõnastus: Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga; 2) vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule; 21) näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või 3) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Süüdistusest nähtub, et Timofei Malõšenko poolt toime pandud tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu antud juhul Timofei Malõšenko KarS § 263 järgi mõistetud karistus vähendamisele. KarS § 200 lg 2 p 8 ja § 418 lg 2 p 1 sätestatud tegude kvalifikatsioon ja karistusmäär pole muutunud, seega puudub alus nimetatud karistuste vähendamiseks. Viru Maakohtu 02.06.2010 otsusega mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu 11.11.2008 otsusega mõistetud karistusega 7 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud vangistust. Viru Maakohtu 11.11.2008 otsusega tunnistati Timofei Malõšenko süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8,10 järgi ning karistati vangistusega 8 aastat; KarS § 418 lg 1 järgi karistati vangistusega1 aasta; § 4181 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioonist on välja jäetud KarS § 200 lg 2 p 10, kuid kuna Timofei Malõšenko mõisteti süüdi veel ka KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi, siis ei kuulu karistus vähendamisele. KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi on Timofei Malõšenko tegu ka käesoleval ajal karistatav, seega ei kuulu karistus selles osas vähendamisele. Viru Maakohtu 11.11.2008 otsusega mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu 26.04.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga 2 aastat 5 kuud 9 päeva, mõistes liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust. Viru Maakohtu 26.04.2007 otsusega tunnistati Timofei Malõšenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati vangistusega1 aasta; § 215 lg 2 p 1,3 järgi karistati vangistusega 2 aastat; § 121 järgi vangistusega 2 kuud; § 275 järgi vangistusega 4 kuud; § 424 järgi vangistusega 2 kuud; § 202 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud; § 141 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha vahi all viibitud aeg, kandmisele kuulus 2 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Süüdistusest nähtub, et KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava süüteoga on põhjustanud kahjud üle 200 euro väärtuses ja seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS-i 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS § 218 lg 4) ning on tegemist jätkuvalt kuriteoga. Seega Timofei Malõšenko tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Antud juhul puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud KarS § 199 järgi mõistetud karistuse puhul. Süüdistusest nähtub, et Timofei Malõšenko on KarS § 215 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteoga põhjustanud varalise kahju 1000 krooni seega on tegemist väheväärtusliku asjaga KarS 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS § 218 lg 4) ning on tegemist väärteoga. Seega on olemas formaalne alus karistuse vähendamiseks. Süüdistusest nähtub, et Timofei Malõšenko poolt oma toime pandud tegu KarS § 121 kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis KarS § 121 lg 1 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu antud juhul Timofei Malõšenko KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 275 kohaselt võimesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. 01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku § 275 lg 1 kohaselt Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega Timofei Malõšenko toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. Seega on olemas formaalne alus karistuse vähendamiseks. KarS § 424 järgi pole kvalifikatsioon ega karistus muutunud, seega ei kuulu karistus selle järgi ümbervaatamisele. Süüdistusest nähtub, et Timofei Malõšenko on KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga põhjustanud varalise kahju 600 krooni, seega on tegemist väheväärtusliku asjaga KarS 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg 4) ning on tegemist väärteoga. Seega on olemas formaalne alus karistuse vähendamiseks. KarS § 141 lg 1 järgi pole kvalifikatsioon ega karistus muutunud, seega ei kuulu karistus selle järgi ümbervaatamisele. Kui kohus peaks vähendama karistust Kars § 215 lg 2, § 275 ja § 202 lg 1 järgi, siis moodustaks ikkagi üksikkaristuste liitmisel karistus rohkem kui 3 aastat. Seega ei ole alust vähendada Viru Maakohtu 26.04.2007 otsusega mõistetud karistust. Lähtudes ülaltoodust ei ole alust liitkaristuste vähendamiseks. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava Timofei Malõšenko karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.