Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
15.12.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-10-2046
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Timofei MALÕŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Timofei MALÕŠENKO sünd. 24.03.1976, isikukood 37603242214, kodakondsuseta, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 02.06.2010 ja lõpp 01.03.2016 Jätta Timofei MALÕŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2014 Viru Maakohtule materjalid Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
kinnipeetav Timofei
Timofei Malõšenko on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121, §200 lg.2 p.8, §263 p.3, §418 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 9 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.06.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, laad on sarnane. Varem on kinnipeetavat karistatud röövimise eest, mis oli seotud relva kasutamisega. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav osalenud draamaringis, läbinud xxx, käesoleval ajal osaleb kunsti- ja breiktantsuringis, on olnud tööhõives koristajana. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi
nõudeid summas 7323,66 eurot, vabanemisfondis on 466,21 eurot. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks töötasu ja kuritegelikul teel saadud tulu, mille õigustuseks märkis kinnipeetav, et see oli võimalus majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv kriminaalkorras karistatus. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx, mille omanik on teadlik kinnipeetava kriminaalsest taustast. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja alaealine poeg. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes, ta on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja Alkoholiseaduse alusel. Kinnipeetav võib alkoholijoobes käituda agressiivselt ja kasutada vägivalda. Kinnipeetav ei tunnista oma probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega. Korduvalt on kinnipeetavat karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Vangla meditsiiniosakonnas on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus, varasemalt on ta viibinud ravil xxx. Kinnipeetav tunneb ära probleeme ja teab, kuidas neid lahendada, kuid õigustab oma seadusvastast käitumist. Oma tahtmise saavutamiseks võib kinnipeetav muutuda impulsiivseks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema ja alaealine poeg. Kriminaalhooldusametnik on kohtutoimikule lisanud õiendi, mille kohaselt omab süüdimõistetu vabaduses seadusekuulekaid sõpru. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise rahuldavas seisukorras korteriga, kus elab kinnipeetava ema, kes on nõus kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava viimane tingimisi mõistetud vangistus ebaõnnestus.
Maakohtu istung Kinnipeetav Timofei Malõšenko seletas maakohtu istungil, et ta on vangistuses juba alates 01.04.2008, seetõttu mitte 3-ndat, vaid teist korda alles. Kinnipeetav leidis, et selle aja jooksul on talle määratud vähe distsiplinaarkaristusi, kuna päris ilma karistusteta ei ole võimalik vanglas olla. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, reaalset vangistust kannab kolmanda kohtuotsuse alusel. Karistuseks on kinnipeetavale määratud nii vangistust tingimisi, rahatrahvi, kui ka korduvalt ka
reaalset vangistust. Vaatamata sellele ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist, s.h. I raskusastme kuritegusid. Maakohus leiab, et kantud karistuse pikkus on ebaproportsionaalselt lühike, võrreldes mõistetud liitkaristusega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ning ebaõnnestunud viimast katseaega, puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt ja jätkab seaduskuulekat elu. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse nõuded ei ole enam piisavad meetmed, et tagada antud kinnipeetava seaduskuulekas elu. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 21 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on käesoleval ajal 5. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Viimased distsiplinaarkaristused on määratud mais 2014, maakohus leiab, et möödunud ei ole veel piiavalt aega selleks, et hinnata kinnipeetava lõplikku pöördumist seaduskuulekale teele. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on 12 distsiplinaarkaristust kinnipeetavale määratud agressiivsuse, allumatuse ja seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Seega ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga ning selline käitumine kriminaalhooldusametnikuga võib takistada, raskendada või teha kriminaalhoolduse üldse võimatuks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega, mida kinnipeetav ise ei tunnista. Maakohus tunnustab kinnipeetavat xxx osalemise eest ja leiab, et jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval võimalik nendes sotsiaalprogrammides saadud teadmisi kinnistada. See annab hilisemalt vabaduses paremad tingimused resotsialiseerumiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 järgmise aasta jooksul 41 – 62%. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul täidetud ning on olemas reaalne oht, et vabaduses jätkab kinnipeetav uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav, kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest, võib nende toimepanemist vabanemisel koheselt jätkata. Kindla elukoha ja töökoha garanteerituse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et need asjaolud ei kaalu üles kinnipeetavat iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid ja ei anna seega alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Mõistetud vangistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.