1-10-2046
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-2046
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. septembri 2013 määrus Timofei Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Timofei Malõšenko määruskaebus
3.1 Kohus leidis, et kuigi isikul on vabaduses olemas elu- ja töökoht, isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis, tugigrupi tegevuses ja omandanud riigikeelt, on tema vabastamist välistavaid asjaolud kaalukamad. 3.2 Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt, s.o 9-l korral karistatud ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust teist korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Vangistuses viibides on kinnipeetav korduvalt tööst keeldunud. 3.3 Tegemist on isikuga, kes on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kes pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Kohus pidas paljasõnalisteks kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda. 3.4 Kuigi vangla on isiku vabastamist toetanud, nähtub iseloomustusest, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on keskmine. Nimetatud asjaolu ei toeta isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud ka prokurör. Kohus nõustus prokuröri hinnanguga, et isiku elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus viitavad tema ohtlikkusele. Isiku vabastamine olukorras, kus tal on kanda jäänud ligi kolmandik talle mõistetud karistusest, ning arvestades tema poolt toime pandud tegude iseloomu, ei ole tema vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. 3.5 Tegemist on isikuga, kes on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Samas isik ei tunnista probleemi olemasolu. Kohtu hinnangul võib nimetatud asjaolu suurendada uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta T. Malõšenko enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja raskusele, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et T. Malõšenko, kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning kes on toime pannud kuriteo ka katseajal, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kuigi vangla toetab T. Malõšenko vabastamist enne tähtaega, on tegu üksnes arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas T. Malõšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. 5.3 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et T. Malõšenko on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, mis näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Süüdimõistetu on vangistuses tegelenud eesti keele ning samuti põhiseaduse õppimisega ja soovib taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Sellised tegevused aitavad kindlasti kaasa T. Malõšenko resotsialiseerimisele pärast vangistust. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks seda, et süüdimõistetul on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning toetav perekond. Kuigi süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, võimaldavad ringkonnakohtu hinnangul ka juba kustunud karistused teha järeldusi T. Malõšenko võimetusest kehtivast korrast kinni pidada. T. Malõšenkole on vangistuse jooksul mõistetud kokku 15 distsiplinaarkaristust. Viimase rikkumise pani ta toime 15.12.2011 ning kohtu hinnangul pole sellest möödas piisavalt aega tuvastamaks, et T. Malõšenko on otsustanud pöörduda õiguskuulekale teele. 5.4 Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga T. Malõšenko puhul riskiteguriks alkoholi. Vangla koostatud iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu ei tunnista enda probleemi alkoholiga, kuid samas on pannud toime kuritegusid alkoholijoobes. Samuti on olemas risk seoses narkootiliste ainetega, kuna isik on neid varasemalt tarvitanud ning sellise tegevuse eest ka väärteokorras karistatud. 5.5 KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et T. Malõšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna T. Malõšenkot on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole T. Malõšenko oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 5.6 T. Malõšenko puhul on näha teatavat hoiakute paranemist, kuid kohtu hinnangul pole kantud karistus siiski veel olnud piisav, et süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Kui süüdimõistetu pidas varem liiga aeganõudvaks korraga õppida ja töötada, siis nüüd avaneb tal võimalus ka töötada, mis kohtu hinnangul aitab kinnistada veelgi T. Malõšenko hoiakute muutumist. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on ette nähtud T. Malõšenkole sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, mis samuti aitaks kaasa süüdimõistetu toimetulekule pärast vangistusest vabanemist. 5.7 Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele -3-
tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles T. Malõšenkot iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi.
Mati Kartau
Paavo Randma
-4-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.