Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. detsembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Timofei Malõšenko, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 15. detsembri 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu Timofei Malõšenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 02.06.2010 otsusega mõisteti Timofei Malõšenko süüdi KarS § 121, § 200 lg 2 p 8, § 263, § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat 9 kuud vangistust. Karistusaja algus 02.06.2010 ja lõpp 02.03.2016.
2.Viru Maakohtu 15.12.2014 määrusega jäeti T. Malõšenko vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus märkis, et kinnipeetavale on karistuseks määratud nii tingimisi vangistust, rahatrahvi, kui ka korduvalt reaalset vangistust, vaatamata sellele ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, sh I astme kuritegusid. Maakohus leidis, et kantud karistuse pikkus on ebaproportsionaalselt lühike, võrreldes mõistetud liitkaristusega. Maakohtul, võttes arvesse kinnipeetava kriminaalset minevikku ning ebaõnnestunud viimast katseaega, puudus kindel veendumus, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt ja jätkab seaduskuulekat elu. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse
1-10-2046/95
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
21.04.2015
nõuded ei ole enam piisavad meetmed, et tagada antud kinnipeetava seaduskuulekas elu. Samuti märkis maakohus, et vangistuses on kinnipeetavale määratud 21 distsiplinaarkaristust, millest kehtivaid on 5. Eeltoodu näitab, et ka vangistuses olles ei suuda kinnipeetav ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus märkis, et viimased distsiplinaarkaristused on määratud 2014. mais, mistõttu ei ole möödunud veel piisavalt aega selleks, et hinnata kinnipeetava lõplikku pöördumist seaduskuulekale teele.
2.2.Maakohus leidis, et jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik sotsiaalprogrammides saadud teadmisi kinnistada, mis annab hilisemalt vabaduses paremad tingimused resotsialiseerumiseks. Samuti märkis maakohus, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 – 62%. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et karistuse eesmärgid ei ole kinnipeetava puhul täidetud ning olemas on reaalne oht, et vabaduses jätkab kinnipeetav uute kuritegude toimepanemist.
2.3.Kindla elu- ja töökoha garanteerituse luges maakohus antud asjas positiivseks, kuid leidis, et need asjaolud ei kaalu üles kinnipeetavat iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid ja ei anna alust kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
3.Viru Maakohtu 15.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Malõšenko, kes palub tühistada Viru Maakohtu 15.12.2014 määruse ja vabastada T. Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaebuse esitaja märgib, et maakohus luges antud asjas positiivseks kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, aga ei arvestanud sellega, et karistuse kandmise ajal pakkus Viru Vangla kinnipeetavale tööd ainult koristajana ning ta pandi metalli tootmistsehhi ootenimekirja. Seega ei saa kaebuse esitaja täita rahalisi nõudeid, kuid vabaduses ootab teda kindel töökoht XXX OÜ-s.
3.2.Kinnipeetav palub ringkonnakohtul arvesse võtta Viru Maakohtu 08.12.2014 otsust tsiviilasjas nr 2-14-57121, kus kinnipeetav võttis tema vastu esitatud hagi õigeks. Siinkohal märgib T. Malõšenko, et Viru Vanglast saadav palk on elatise maksmiseks liiga väike, kuid ennetähtaegne vabastamine annaks talle parema võimaluse nõude tasumiseks.
3.3.Kinnipeetava sõnul motiveerib teda seaduskuulekalt käituma ka see, et ta on vanglas sooritanud põhiseaduse tundmise eksami ja soovib taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. See näitab kaebuse esitaja sõnul ka seda, et tema mõtlemine on paranenud ja oluline ei ole mitte niivõrd vaadata minevikku, kui keskenduda tulevikule. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et T. Malõšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu T. Malõšenko määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja T. Malõšenko ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta T. Malõšenko enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, nende iseloomule, kinnipeetava varasemale elukäigule, mõistetud liitkaristusele, käitumisele vangistuses ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et T. Malõšenko on osalenud draamaringis, sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, omandanud riigikeele B2 tasemel, osales Convictuse tugigrupis, osaleb kunsti- ja breiktantsuringis, on osalenud tööhõives koristajana ning -2-
sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ringkonnakohus peab positiivseks ka asjaolu, et vabanedes oleks T. Malõšenkol olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et T. Malõšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu esitatud vabastamist toetavad asjaolud (kindla elu- ja töökoha olemasolu).
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on T. Malõšenko osas kohtumäärust tehes pinnapealselt või vähesel määral analüüsinud tema ennetähtaegse vabanemisega seoses tähtsust omavad asjaolusid (elu- ja töökoha olemasolu), mistõttu tuleks isik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
7.1.T. Malõšenkot on kriminaalkorras karistatud 9 korda ning reaalset vangistust kannab T. Malõšenko kolmandat korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine T. Malõšenkot eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab eeltoodut ka asjaolu, et isik on uue kuriteo toime pannud katseajal.
7.2.Siinkohal, nõustudes ka maakohtu otsuses tooduga, rõhutab ringkonnakohus, et T. Malõšenkol on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et isik ei suuda oma käitumist kontrollida ka vangistuses viibides ning eeldatavasti võib see vabaduses tuua kaasa probleeme.
7.3.Asjaolu, et vabaduses viibides on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, mis võimaldab suuremal määral T. Malõšenko võlgnevusi, sh elatise võlgnevust tasuda, ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise aluseks. Ringkonnakohus märgib veelkord, et vangistusest vabastamise puhul tuleb hinnata lisaks kinnipeetaval vabaduses avanevatele võimalustele ka näitajaid, mis iseloomustavad isiku varasemat elukäiku (kriminaalkorras karistatud 9 korda, viimane tingimisi mõistetud karistus ebaõnnestus), käitumist karistuse kandmise ajal (viis kehtivat distsiplinaarkaristust), kuriteo toimepanemise asjaolusid (vägivald, kuritegude laad on muutunud raskemaks), süüdlase isikut (riskeeriva eluviisiga ning agressiivsusele kalduv). Eeltoodut koos hinnates nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval sotsiaalprogrammides õpitut analüüsida ning vangistuses viibides veel kinnistada. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka asjaolu, et mõistetud liitkaristusest on kandmata veel ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud.
8.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka T. Malõšenko vabastamist toetavaid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige isiku varasem karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku käitumine vangistuse jooksul. T. Malõšenko tunnistati süüdi kehalise väärkohtlemise, röövimise, avaliku korra raske rikkumise ning tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt arvestades, et kuriteod on toime pandud vägivallaga, ei ole T. Malõšenko ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. T. Malõšenko puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. -3-
Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus T. Malõšenko kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et T. Malõšenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui isiku- ja varavastaste süütegude toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu T. Malõšenko määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.