lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1538/120

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-1538/120
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
17 057
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1538/94Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.10.20141-14-1538/179Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium06.04.20181-14-1538/193Tartu Maakohus Valga kohtumaja25.06.20181-14-1538/219Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.08.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-19-1137/21Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.12.20193-16-2088/69Riigikohtu halduskolleegium23.09.20193-16-2088/46Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

20. aprill 2015

Kriminaalasja number

1-14-1538 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Kriminaalasi

Shakhin Agaev süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi Aleksandr Jakovlev süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi, Stanislav Kalinichev süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. oktoobri 2014 otsus

Apellatsiooni esitaja

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatava Shakhin Agaev kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm

Süüdistatav

Shakhin Agaev, isikukood: 37005159513; elukoht XXX , Varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda. Tõkend vahistamine alates 14.09.2013 (kahtlustatavana kinni peetud 13.09.2013).

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Pärtel

Süüdistatav

Aleksandr Jakovlev, isikukood: 36001072738. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Tõkend vahistamine 14.09.2013 (kahtlustatavana kinni peetud 13.- 14.09.2013)

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja

Vandeadvokaat Ahto Sirendi Stanislav Kalinichev, isikukood: 38706302724; elukoht: XXX. Kriminaalkorras karistatud 1 kord. Tõkend elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 13.- 14.09.2013. Advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2014 otsus osaliselt, täpsemalt: 1.1 osas milles maakohus jättis süüdistusest välja KarS § 184 lg 2 p 1; 1.2 Shakhin Agaevile, Aleksandr Jakovlevile ja Stanislav Kalinichevile mõistetud karistuse osas; 1.3 konfiskeerimist puudutavas osas.
2.Teha nimetatud osas uus otsus, millega: 2.1 Tunnistada Shakhin Agaev, Aleksandr Jakovlev ja Stanislav Kalinichev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi; 2.2 Mõista Shakhin Agaevile karistuseks 6 (kuus) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 13. september 2013; 2.3 Mõista Aleksandr Jakovlevile karistuseks 6 (kuus) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 6 aasta ja 10 kuu pikkust karistust Tartu Maakohtu 27.11.2011 otsusega mõistetud ärakandamata karistuse, 2 kuu pikkuse vangistuse võrra, ja mõista Aleksandr Jakovlevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja hulka arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 13. september 2013; 2.4 Mõista Stanislav Kalinichevi karistuseks 3 (kolm) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 13.-14. september 2013, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Stanislav Kalinichevi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust; 2.5 KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Aleksandr Jakovlevilt konfiskeerimise asendamiseks 600 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2013 määrusega nr 1-13-11008 arestitud Aleksandr Jakovlevile kuuluv televiisor Philips (Model No: 32PFL3008H/12, Serial No:YN1A1328842838) aresti alla; 2.6 KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Shakhin Agaevilt konfiskeerimise asendamiseks 684 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta Tartu

Maakohtu 19. detsembri 2013 määrusega nr 1-13-11317 arestitud Shakhin Agaevile kuuluv sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX (VIN XXX ) aresti alla;

3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
5.Shakhin Agaevi rahuldamata.

kaitsja

vandeadvokaat

Anu

Pärteli

apellatsioon

jätta

6.Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo In Jure kaudu õigusabikulud 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot), vandeadvokaat Anu Pärtelile apellatsioonimenetluses Shakhin Agaevile riigi õigusabi osutamise eest.
7.Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo Ann Saar kaudu õigusabikulud 288 eurot (sealhulgas käibemaks 48 eurot), vandeadvokaat Ahto Sirendile apellatsioonimenetluses Aleksander Jakovlevile riigi õigusabi osutamise eest.
8.Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo Rein Napa kaudu õigusabikulud 192 eurot (sealhulgas käibemaks 32 eurot), vandeadvokaat Rein Napale apellatsioonimenetluses A.G. riigi õigusabi osutamise eest.
9.Jätta p-des 6-8 nimetatud menetluskulud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maakohus arutas Stanislav Kalinichevi süüdistust KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi selles, et tema Tartu linnas koos Aleksandr Jakovleviga turustas Shakhin Agaevi poolt omandatud narkootilist ainet fentanüüli ajavahemikul 2013. aasta algusest kuni 13.09.2013. a. Aleksandr Jakovlev andis Stanislav Kalinichevile ajavahemikul alates 2013. a juunikuust kuni 12.09.2013 iga päev (v.a sellel ajaperioodil 5 päeva) 7-8 korda päevas 2-3 tšekki narkootilist ainet fentanüüli, s.o vähemalt 1400 tšekki (tšekk - piisab joobe tekitamiseks vähemalt kahele kroonilisele tarvitajale) narkootilist ainet fentanüüli, millest osa tarvitas S. Kalinichev ise ja osa andis edasi järgmiselt: - 2013. a suve alguses ühel korral Tartu linnas vähemalt 1 tšekki narkootilise aine fentanüüliga A.K. , mida tarvitasid koos S. Kalinicheviga;

- 2013. a suvel Tartu linnas vähemalt kahel korral 1 tšekki narkootilise aine fentanüüliga A.K. , mida tarvitasid koos S. Kalinicheviga. Seega andis S. Kalinichev Tartu linnas 2013. a suve jooksul A.K. kokku vähemalt 3 tšekki narkootilise aine fentanüüliga. - Ajavahemikul 2013. a juulikuust kuni 13.09.2013. a Tartu linnas andis nädalas vähemalt neljal korral 1 tšekki fentanüüli I.C. (s.o kokku vähemalt 42 tšekki). Veel andis S. Kalinichev nimetatud ajavahemiku sees vähemalt viiel korral Tartu linnas korraga vähemalt 2 tšekki narkootilist ainet fentanüüli I. I.C. (s.o. kokku vähemalt 10 tšekki). Lisaks andis S. Kalinichev nimetatud ajavahemiku sees veel vähemalt kahel korral I.C. 0,5 tšekki narkootilist ainet fentanüüli. Seega andis S. Kalinichev Tartu linnas ajavahemikul 2013. a juulikuust kuni 13.09.2013. a I.C. kokku vähemalt 53 tšekki narkootilise aine fentanüüliga. 13.09.2013. a S. Kalinichev eelneva kokkuleppe kohaselt läks Tartus Kalmistu tn. asuva Raadi kalmistu juurde, et saada A. Jakovlevi käest 3 tšekki narkootilise aine fentanüüliga, kuid vahetult enne A. Jakovleviga kohtumist peeti S. Kalinichev politsei poolt kahtlustatavana kinni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja fentanüüli puhul piisab kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 mg (0,0013 grammi).

2.Aleksandr Jakovlevi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi selles, et tema grupis koos S. Agaevi ja S. Kalinicheviga käitles tulu saamise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüüli. A. Jakovlev andis edasi S. Agaevi poolt omandatud narkootilist ainet fentanüüli, mis oli pakendatud lõpptarbijale mõeldud nn tšekkidesse s.o fooliumvoldikud narkootilise aine kogusega, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kahele kroonilisele tarvitajale, selleks sai ta S. Agajevilt: - ajavahemikul 2013. a algusest kuni 04.09.2013. a eeluurimisega tuvastamata viisil ja kohas kokku vähemalt 1524 tšekki narkootilise aine fentanüüliga; - 05.09.2013. a Tartu linnas Kalmistu tn. Raadi kalmistu juures kokku vähemalt 57 tšekki narkootilise aine fentanüüliga; - 13.09.2013. a Tartus eeluurimisega tuvastamata viisil vähemalt 100 tšekki narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga kogukaaluga 1,96 grammi, milles fentanüüli sisaldus 0,088 grammi, millest piisab joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 676,92 isikule, mida A. Jakovlev hoidis enese juures kuni nimetatud narkootiline aine 13.09.2013 politsei poolt A. Jakovlevi kinnipidamise käigus leiti ja ära võeti. Tartu linnas ajavahemikul 2013. a algusest kuni 13.09.2013. a turustas A. Jakovlev S. Agaevi poolt omandatud narkootilist ainet fentanüüli, andes seda edasi järgmiselt:

- ajavahemikul 27.01.2013. a kuni 26.03.2013. a peaaegu iga päev (v.a poolteist nädalat) Tartu linnas 1 kuni 6 (keskmiselt 3) tšekki narkootilise aine fentanüüliga D.D. , kokku vähemalt 147 tšekki narkootilist ainet fentanüüli; - 27.03.2013. a Tartu linnas XXX majas D.D. 3 tšekki narkootilise aine fentanüüliga, millest 2 tšekki võeti D.D. läbivaatuse ajal ära. Kahes tšekis oli pruun pulber massiga kokku 0,036 grammi ning fentanüüli sisaldus oli 5,3%, pulbris oli 0,0019 grammi fentanüüli; - 2013. a maikuus Tartu linnas XX majas vähemalt 1 tšeki narkootilise aine fentanüüliga D.D. ; - 09.09.2013. a Tartu linnas vähemalt 1 tšeki narkootilise aine fentanüüliga D.D. ; - ajavahemikul alates 2013. a juunikuust kuni 12.09.2013 iga päev (v.a sellel ajaperioodil 5 päeva) 7-8 korda päevas iga kord 2-3 tšekki narkootilise aine fentanüüliga, kokku vähemalt 1400 tšekki narkootilise aine fentanüüliga Tartu linnas S. Kalinichevile, millest osa tarvitas S. Kalinichev ise ära ja osa turustas; - ajavahemikul 2013. a juulikuust kuni augustikuu lõpuni Tartu linnas XXX maja läheduses A.K. üle päeviti, s.o nädalas vähemalt 3 tšekki narkootilise aine fentanüüliga. Selle perioodi jooksul andis A. Jakovlev A.K. vähemalt neljal korral korraga 2 tšekki narkootilist ainet fentanüüli, ülejäänud kordadel 1 tšeki narkootilist ainet fentanüüli ning eelnimetatud perioodi jooksul oli üks nädal, kus A.K. sai nädala jooksul kokku 1 tšekki narkootilist ainet fentanüüli. Seega andis A. Jakovlev Tartu linnas ajavahemikul 2013. juulikuust kuni augustikuu lõpuni A.K. kokku vähemalt 29 tšekki narkootilise aine fentanüüliga.

3.Shakhin Agaevit süüdistatakse 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi selles, et tema ajavahemikul 2013. aasta algusest kuni 13.09.2013. a ebaseaduslikult käitles tulu saamise eesmärgil narkootilist ainet fentanüüli koos A. Jakovleviga. S. Agaevi roll seisnes narkootilise aine omandamises ja pakendamises lõpptarbijale mõeldud nn tšekkidesse, mis on fooliumvoldikud narkootilise aine kogusega, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kahele kroonilisele tarvitajale ja A. Jakovlev tegeles narkootilise aine fentanüüli turustamisega ning omakorda kaasas turustamisse S. Kalinichevi. S. Agaev omandas narkootilist ainet fentanüüli järgnevalt: - ajavahemikul 2013. aasta algusest kuni 12.09.2013. a, eeluurimisega tuvastamata viisil, kohas ja isikult vähemalt 1581 tšeki ulatuses narkootilist ainet fentanüüli, millest 1524 tšekki andis eeluurimisega tuvastamata viisil ja kohas A. Jakovlevile ajavahemikul 2013. aasta algusest kuni 04.09.2013. a ning 05.09.2013. a Tartu linnas Kalmistu tn Raadi kalmistu juures kokku vähemalt 57 tšekki narkootilise aine fentanüüliga; - ajavahemikul 12.09.2013. a kuni 13.09.2013. a omandas eeluurimisega tuvastamata viisil, kohas ja isikult vähemalt 162 tšeki ulatuses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogukaaluga 3,234 grammi, milles narkootilist ainet fentanüüli kokku 0,1444 grammi, millest piisab joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 1110,77 isikule ning 0,37 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul 0,014 grammi fentanüüli, millest piisab joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 107,69 isikule. Nimetatud kogusest andis S. Agaev 13.09.2013. a Tartu linnas A. Jakovlevile vähemalt 100 tšekki, milles kokku 1,96 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, mis A. Jakovlevil politsei poolt kinnipidamisel 13.09.2013. a leiti ja ära võeti. Ülejäänud 62 tšekki, milles kokku 1,274 grammi narkootilist

ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit ja 0,37 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit ning eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja viisil omandatud 3,15 grammi narkootilist ainet marihuaanat hoidis S. Agaev oma elukohas aadressil Tartumaa, Kallaste linn, XXX asuvas korteris kuni nimetatud narkootiline aine 13.09.2013 politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega andis S. Agaev nimetatud perioodil A. Jakovlevile turustamiseks kokku vähemalt 1684 tšekki narkootilist ainet fentanüüliga.

4.Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsusega tehti järgmised otsustused: 4.1 S. Agaev mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ning teda karistati 6-aastase vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka. S. Agaevi karistuse kandmise alguseks loetakse 13.09.2013. 4.2 A. Jakovlev tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 27.10.2011. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. A. Jakovlevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 5 aastat 2 kuud vangistust. Arvestades eelvangistuse karistusaja hulka, loetakse A. Jakovlevi karistuse kandmise alguseks 13.09.2013. 4.3 S. Kalinichev tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg 13-14.09.2013, s.o 2 päeva mõistetud karistusest kantuks. S. Kalinichevi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et tingimisi jäetakse vangistus S. Kalinichevi suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning määratud kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX , XXX alevik, Vasalemma vald, Harjumaa; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata S. Kalinichevile kohustus mitte tarvitada katseajal narkootikume. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. 4.4 S. Agaevile ja A. Jakovlevile kohaldatud tõkend - vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. S. Kalinichevile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4.5

Konfiskeerimise osas tehti järgmised otsustused:

4.5.1 KarS § 84 alusel mõisteti S. Kalinichevilt konfiskeerimise asendamiseks 45 eurot. 4.5.2 KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeeriti Tartu Maakohtu 19.12.2013. a kohtumäärusega nr 1-13-11008 arestitud A. Jakovlevile kuuluv 200 eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontol.

4.5.3 Rahuldamata jäeti prokuratuuri taotlus KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Tartu Maakohtu 19.12.2013. a kohtumäärusega nr 1-13-11008 arestitud A. Jakovlevile kuuluva televiisori Philips (Model No: 32PFL3008H/12, Serial No: YN1A1328842838) konfiskeerimiseks. 4.5.4 KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumäärusega nr 1-13-11317 arestitud S. Agaevile kuuluv 1835 eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontol. 4.5.5 KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti S. Agaevile kuuluv sõiduauto Opel Tigra registreerimismärgiga 394BBX (VIN W0L0SAF07W4035736) koos kahe süütevõtme ja registreerimistunnistusega, mis on arestitud Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumääruse nr 113-11317 alusel. 4.5.6 Rahuldamata jäeti prokuratuuri taotlus S. Agaevile kuuluva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX (VIN XXX ) konfiskeerimiseks KarS §-de 831 lg 1 ja 84, §-de 832 lg 1 ja 84 alusel. 4.5.7 Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumäärusega nr 1-13-11317 arestitud sularaha 1835 eurot ja sõiduauto Opel Tigra registreerimismärgiga 394BBX jäeti konfiskeerimise tagamiseks aresti alla. Sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega omanikule või seaduslikule valdajale. 4.5.8 Rahuldamata jäeti prokuratuuri taotlus A.G. le kuuluva kinnistu nr XXX , aadressil Tartumaa Kallaste linn XXX konfiskeerimiseks KarS §-de 831 lg 1 ja 84, §-de 832 lg 1 ja 84 alusel.

5.Lisaks lahendati asitõendite ja kriminaalmenetluse kuludega seonduvad küsimused. Nimetatud osas ei ole otsust vaidlustatud. Samuti puudub vaidlus konfiskeerimise osas, mis puudutab p-te 4.5.1, 4.5.2, 4.5.4, 4.5.5.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

6.1 Vaidlus puudub selles, et S. Agaev omandas tuvastamata isikult 2013. aastal kokku 1,644 gr pruuni pulbrilist ainet, mis sisaldas puhast fentanüüli 0,0704 gr ja lisaks 3,15 gr marihuaanat tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,47 %, mida hoidis oma kodus. S. Agaev on tunnistanud seda, et omas oma kodus fentanüüli koguses, mis temalt 13.09.2013 kodust ära võeti. Süüd tunnistab ta vaid omamises, väites, et tema ei ole fentanüüli kellelegi müünud. S. Agaev peeti kinni kahtlustatavana 13.09.2013 kell 16:54 Tartu vallas Aovere-Luunja teel sõiduki Opel Astra roolis ning sõiduki läbiotsimisel leiti ja võeti ära minigripp kilekott taimse puruga. S. Agaevi elukohas Kallaste linnas, XXX leiti ja võeti ära magamistoast kokku volditud fooliumitükk, tütre toast riidekapist fooliumist lõigatud väikesed ristkülikukujulised tükid, 11 fooliumvoldikut ja jope sisetaskust kilekott fooliumvoldikutega ning teksatagi taskust minigripp kilekott pruunikat värvi ainega. Riidekapi pealt digitaalkaal Myco. Köögist leiti ja võeti ära minigripp kilekott rohelist värvi aine jääkidega ja papist karp rohelist värvi taimse puruga. Eksperdi arvamusega tehti kindlaks fentanüüli sisaldus leitud aines ja kanepi tetrahüdrokannabinooli sisaldus. Kohus tuvastas, et S. Agaev hoidis kodus fentanüüli suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks 54 inimesele ning lisaks väikeses koguses marihuaanat.

6.2 Kohus leidis, et väikeses koguses marihuaana käitlemine oleks karistatav KarS § 183 järgi ja sedagi juhul, kui oleks edasiandmise eesmärk. Sellist süüdistust esitatud ei ole ning puuduvad tõendid, et S. Agaev oleks selle narkootikumi omandanud edasiandmiseks. Ta on ise narkootikumide tarvitaja. Seega sisaldab süüdistus põhjendamatult marihuaanat, kuna selle käitlemine ei vasta ühegi kuriteo tunnustele. 6.3 Lisaks on S. Agaevile süüks arvatud veel 1,96 gr fentanüüli omandamine 2013. aasta 12.-13. septembril ja selle edasiandmine A. Jakovlevile 13.09.2013. A. Jakovlev peeti kahtlustatavana kinni 13.09.2013 Raadi kalmistul ning tema kinnipidamisel võeti ära 100 fooliumvoldikut heledat värvi pulbrilise ainega. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et fooliumvoldikud sisaldasid pruuni pulbrit massiga 1,96 gr milles oli 4,5%, s.o 0,088 gr puhast fentanüüli. 6.4 A. Jakovlev tunnistas ennast süüdi osaliselt, väites, et süüdistuses toodud fentanüülikogused on liiga suured ja ei vasta tõele. Tema ütluste kohasel alustas ta fentanüüli müümist 2013. aasta veebruaris ning selle aja jooksul käis päris tihti fentanüüli ostmas D.D. , peaaegu iga päev. D.D. müüs ta korraga 1-3 tšekki. Ta on müünud fentanüüli ka A.K. , v-o 35 korda, koguseks 1-2 tšekki korraga. A.K. iga sai ta tuttavaks S. Kalinichevi kaudu. Tšeki pealt teenis ta 3 eurot, kuus võis sissetulek olla 100-150 eurot. Fentanüüli ostis A. Jakovlev oma sõnul turult tundmatu mehe käest. Vastuolude tõttu avaldas kohus A. Jakovlevi varasemad ütlused, milles viimane tunnistas, et need 100 tšekki, mis temalt 13.09.213 ära võeti, sai ta Kallaste linnas S. Agaevi käest. Kohtus jäi A. Jakovlev selle juurde, et S. Agaev talle narkootilist ainet ei andnud. Ta seletas, et S. Agaev helistas talle ning ta sõitis Kallastele tema juurde koju. Seal oli lisaks S. Agaevile veel üks mees. Laenanud S. Agaevilt 500 eurot, ostis A. Jakovlev selle inimese käest 100 tšekki. Varem ei rääkinud ta kolmandast isikust seetõttu, et ei tunne teda. Samuti ei tea ta, miks ta kohtus 3. ja 5. septembril S. Agaeviga. 6.5 Kohus A. Jakovlevi ütlusi selle kohta, et ta 100 tšekki, mis temalt ära võeti, sai mingi tundmatu mehe käest S. Agaevi elukohas, tõeseks ei lugenud. Seejuures tugines kohus lisaks jäljeekspertiisiaktile, mis tõendab, et A. Jakovlev sai fentanüüli S. Agaevi käest, kuna see oli pakitud S. Agaevi poolt leitud fooliumirullist saadud fooliumisse. Kohus leidis ka, et varem ei ole A. Jakovlev kolmandast isikust rääkinud. Arvestades lisaks, kui umbusklikud on narkootikumide müügiga tegelevad isikud võõraste suhtes, ei ole eluliselt usutav, et A. Jakovlevile müüs narkootilist ainet inimene, keda ta nägi esmakordselt. 6.6 Jälitustoimingu protokollis on kajastatud S. Agaevi, A. Jakovlevi ja S. Kalinichevi kõned. Sellest nähtub, et 12.09.2013 helistab S. Agaev A. Jakovlevile ja annab teada, et tahab homme tema juurde sõita. 13.09.2013 helistab A. Jakovlev taas ja annab teada, et on kell 11 peatuses. Kell 11:16 helistab S. Agaev A. Jakovlevile ja küsib, kus ta on, on pidanud juba pool tundi ootama ja läheb koju. Kell 12:09 helistab A. Jakovlevile S. Kalinichev ja küsib, kas läheb kaua, millele esimene vastab eitavalt. 13:19 helistab S. Kalinichev tuvastamata mehele, kes küsib, kas ta sinna helistab, mille peale S. Kalinichev vastab, et helistas ja tema ütles, et varsti, aga on juba tund mööda läinud. Pärast seda helistab S. Kalinichev kell 13:21 taas A. Jakovlevile ja viimane ütleb, et sõidab ise autoga välja ja tuleb varsti. Viimase kõne ja A. Jakovlevi ning S. Kalinichevi kinnipidamise vahele jääb ca 1 tund ja 20 minutit, mis on piisav selleks, et sõita Kallastelt Tartusse ja kohtuda kokkulepitud kohas. S. Kalinichevil oli kaasas 45 eurot, mis on 3 tšeki hind. 6.7 Eeltoodut arvestades luges kohus tõendatuks, et A. Jakovlev läks S. Agaevi juurde narkootilise aine järgi ning tõesed ei ole tema ütlused, et temalt leitud ja ära võetud 100 tšekki fentanüüliga, ei ole saadud S. Agaevi käest.

6.8 Uuritud tõendid kinnitavad, et lisaks S. Agaevi kodust ära võetud fentanüülile oli S. Agaev tuvastamata ajal ja kohas omandanud veel narkootilist ainet sisaldavat pulbrit massiga 1,96 gr, milles oli 0,088 gr puhast fentanüüli. Nimetatud koguse omandas S. Agaevilt A. Jakovlev 13.09.2013. 0.088 gr fentanüülist piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 67 inimesele. 6.9 S. Kalinichev peeti kahtlustatavana kinni 13.09.2013 kell 14:45 Raadi kalmistul koos A. Jakovleviga. Muude esemete hulgas võeti temalt ära 3 tühja minigripp kotti. S. Kalinichev eitab, et läks 13.09.2013 narkootilist ainet ostma ja väidab, et läks vana narkootikumidega seotud võlga ära maksma. Kohus märkis, et S. Kalinichevilt võetud uriiniproovis sisaldus fentanüüli, tramadooli ja alprasolaami, mis tõendab narkootilise aine tarvitamist. Küll aga kinnitavad S. Kalinichevilt ära võetud minigrip kilekotid seda, et ta läks A. Jakovleviga kohtuma selleks, et temalt narkootikume osta. Fentanüül oli pakitud väikeste kogustena fooliumitükkidesse ning selle edasiseks hoidmiseks oli mõistlik pakendada see paremini, et midagi välja ei pudeneks.

A. Jakovlevi süüdistus D.D. fentanüüli edasiandmises

7.1 Tunnistaja D.D. kohtus antud ütluste kohaselt on ta A. Jakovleviga suhelnud ainult seoses narkootiliste ainetega. Tihedalt suhtes ta peaaegu iga päev A. Jakovleviga 2013. a algusest kuni märtsini. Viimati ostis ta A. Jakovlevilt fentanüüli 2013. a septembris. Aine oli pakendatud fooliumisse ning tavalisele inimesele piisab sellest 3 korraks, kuid tema narkomaanina vajas 3 tšekki korraga. Ühe tšeki eest maksis ta 15 eurot ning ostis nii nagu raha oli, 1-3 tšekki korraga iga päev. Viimati ostis ta fentanüüli Raadi kalmistu lähedal septembris, mille järel peeti ta politsei poolt kinni. Temalt võeti ära Marlboro pakk, mille vahel oli 2 fooliumvoldikut. A. Jakovlevilt oli ta sel päeval ostnud 4 voldikut, 2 jõudis ta ära süstida. Kohus avaldas vastuolude tõttu D.D. ütlused, mis ta andis vahetult peale kinnipidamist 20.03.2013 ning kus ta väitis, et ostis 3 tšekki ning luges need ütlused usaldusväärseks, kuna kohtus ülekuulamise ajal ei pruukinud D.D. pooleteiseaasta taguseid sündmusi sama hästi mäletada. D.D. t leitud ja ära võetud narkootilise aine ekspertiisiakti kohaselt oli kahes fooliumvoldikus pruun mass kaaluga 0,036 gr, mis sisaldas 5,3% fentanüüli ehk 0,0019 gr. Sellest piisab eksperdi arvamuse kohaselt narkojoobe tekitamiseks 9-38 inimesele. Seega oli D.D. t ära võetud narkokogus piisav keskmiselt 15 inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.o suur kogus. Eksperdile esitati küsimus, kas Marlboro pakis olnud fooliumvoldikutelt võetud proovides on S. Agaevilt ja A. Jakovlevilt pärinevat bioloogilist materjali. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada A. Jakovlevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, mis on võetud fooliumvoldikult nr 2, st et segaproovis on esindatud suurem osa A. Jakovlevil esinevatest alleelidest. S. Agaevi DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Eksperdi arvamus kinnitab, et A. Jakovlev puutus kokku D.D. t ära võetud fentanüüliga. Ka A. Jakovlev ise tunnistas, et müüs 2013. a D.D. fentanüüli. Osa ainest võeti D.D. t ära, 1 tšeki jõudis ta ära tarvitada. 7.2 Tõendamist ei ole leidnud süüdistus 1 tšeki fentanüüli üleandmises 2013. a mais. Kohus märkis, et tunnistaja D.D. ei mäleta tegelikult, kas ta ostis mais fentanüüli või mitte ning seega ei saa lugeda tõendatuks fentanüüli müümist A. Jakovlevi poolt 2013. a mais. 7.3 2013. a septembris Raadi pargis kalmistu lähedal D.D. poolt narkootilise aine ostmise A. Jakovlevilt luges kohus tõendatuks. Tunnistaja mäletab sündmust hästi ja kirjeldab, et tšekid olid A. Jakovlevil tsellofaankotis, 5-10 tükki, ta oli purjus ja puistas need laiali. Tunnistaja sõnul võis see olla 9. september. Kuupäev seondub talle samal päeval olnud kohtuistungiga. Süüdistuse kohaselt on A. Jakovlevile süüks arvatud minimaalse koguse, s.o vähemalt 1 tšeki üleandmine D.D. 09.09.2013. Selles osas on süüdistus tõendatud nii tunnistaja kui ka A. Jakovlevi ütlustega, kes ei eita, et müüs D.D. fentanüüli 1-3 tšeki kaupa.

7.4 Kohus luges tõendatuks sellegi, et A. Jakovlev müüs D.D. korduvalt fentanüüli 2013. a veebruarist kuni märtsini, peaaegu iga päev 1-3 tšekki. Selles osas kattuvad A. Jakovlevi ütlused D.D. ütlustega. Ehkki täpset kogust ei ole võimalik kindlaks teha, näitab ainuüksi 28.03.2013 D.D. t ära võetud 2 tšekki seda, et need sisaldasid fentanüüli koguses, mis oli piisav narkojoobe tekitamiseks 15 inimesele. Seega oli ilmselgelt sel perioodil edasi antud fentanüüli näol tegemist edasiandmisega suures koguses. Kahtlus puudub ka selles, et tegu oli fentanüüliga, kuna D.D. on selle mõju kirjeldanud. 7.5 A. Jakovlevi poolt narkootilise aine fentanüüli turustamine 2013. a juulis-augustis A.K. luges kohus tõendatuks 10 tšeki üleandmise osas 7.5.1 A. Jakovlev võtab omaks, et on müünud A.K. 3-5 korda, 1-2 tšekki korraga, mis teeb kokku maksimaalselt 10 tšekki. Tunnistaja A.K. andis ütlusi, et ostis 2013. aasta suvel A. Jakovlevilt narkootikume. Koos S. Kalinicheviga käidi A. Jakovlevi juures umbes 5 korda seoses narkootikumide ostmisega. Suve jooksul ostis ta A. Jakovlevilt narkootikume umbes 10 korda. Nädala jooksul ostis 1-4 korda, täpselt ei mäleta, sõltuvalt soovist. Vahel ostis ühe, vahel 2 tšekki. Tšeki eest maksis 15 eurot, hiljem võttis võlgu. Ta suitsetas või süstis fentanüüli. See tekitas eufooriat, oli kerge joove ja meeldiv olla. Aine kvaliteet oli standardne. 7.5.2 Seda, et süüdistatavad kasutasid suhtlemiseks erinevaid telefone ja telefoninumbreid, kinnitab nende juurest läbiotsimisel leitud telefonide ja kaartide suur arv. Erinevaid numbreid kasutati selleks, et oma tegevust varjata ja raskendada helistajate tuvastamist. Sideettevõttelt saadud andmete protokoll tõendab ajavahemikul 01.01.2013-13.09.2013 A. Jakovlevi ja S. Agaevi tihedat omavahelist suhtlemist. Samuti A. Jakovlevi kontakte S. Kalinichevi ja A.K. iga. Nii S. Kalinichev kui A.K. on esimest korda helistanud A. Jakovlevile 11.05.2013. Järgnevalt on A.K. ja A. Jakovlev üksteisele helistanud 31.05, 01.06, 02.06, 03.06, 05.06,

08.06.Juulis ei ole A.K. A. Jakovleviga telefoni teel suhelnud. Tihe suhtlemine algab taas alates 06.08, kui A.K. helistab mitu korda päevas kuni 14.08. Seejärel on vastastikust helistamist olnud veel 24.08. See kattub A.K. i ütlustega, et pärast seda kui S. Kalinichev neid tutvustas, sai ta A. Jakovlevilt telefoninumbri ja leppis ise narkootilise aine saamises kokku. Samuti on see kooskõlas A.K. i ütlustega selles, et fentanüüli ostis ta A. Jakovlevilt 2013. a suvel ja nädalas mitu korda. A. Jakovlevi elukohta külastanud isikute nimekirjast nähtub, et A.K. on seal käinud 07.08, 09.08, 10.08, st kolm korda. S. Kalinichev on A. Jakovlevi juures käinud kokku 11 korda. Kohus leidis, et ainuüksi nimekirjade alusel ei ole võimalik öelda, kui sageli A.K. ja S. Kalinichev A. Jakovlevilt fentanüüli ostsid, sest pealtkuulatud kõnedest, samuti tunnistaja ja S. Kalinichevi ütlustest nähtuvalt saadi kokku väljas A. Jakovlevi elukoha lähedal.

7.6 A. Jakovlevi poolt narkootilise aine fentanüüli turustamine 2013. a juuni kuni 12.09.2013 S. Kalinichevile 7.6.1 S. Kalinichevi ütluste kohaselt on ta A. Jakovlevilt korduvalt fentanüüli ostnud. A. Jakovlevilt ostis ta narkootikume 1-2 tšekki korraga, kokku saadi ühiselamu juures Tartus Lubja tänaval. Fentanüül oli pakendatud fooliumisse ning korraga võis ära tarvitada 2 sellist doosi. Üks doos maksis 15 eurot, tavaliselt tuli raha ette maksta, aga sai ka võlgu. 7.6.2 Sideettevõttelt saadud andmete ja jälitustoimingu protokollid tõendavad, et S. Kalinichev hankis 2013. aasta juunist alates A. Jakovlevilt pidevalt fentanüüli ja selline tegevus kestis kuni kinnipidamiseni 13.09.2013. Täpset kogust, kui palju fentanüüli A. Jakovlev S. Kalinichevile müüs, ei ole võimalik kindlaks teha. Arvestades mitmekuist perioodi ja selle jooksul toimunud sagedasi kontakte ja seda, et S. Kalinichev võis korraga ära tarvitada 2 doosi ja andis edasi fentanüüli veel kahele isikule, oleks isegi juhul, kui ta nädalas

vaid paar korda oleks ostmas käinud, A. Jakovlev talle pidanud üle andma vähemalt 60 tšekki fentanüüli, mis on suur kogus, kui arvestada D.D. t ära võetud aine kohta antud eksperdi arvamust, et fentanüüli sisaldus müüdavas pulbris varieerus 3,9%-5,3%. Kuna kogu müük käis A. Jakovlevi vahendusel, on alust arvata, et selle kvaliteet oli samasugune, nagu on oma ütlustes kinnitanud A.K. . Eeltoodud tõendid kinnitavad, et A. Jakovlev omandas S. Agaevilt korduvalt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli ning andis seda edasi S. Kalinichevile, A.K. ja D.D. . Seega on täidetud KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivne teokoosseis. 7.7 S. Kalinichevile esitatud süüdistus A.K. 2013. a suvel vähemalt 3 tšeki ja 2013. a juunist kuni 13.09.2013 I.C. vähemalt 53 tšeki edasiandmises 7.7.1 S. Kalinichev eitab A. Jakovlevilt saadud fentanüüli edasimüümist. Kohus luges need ütlused teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ümberlükatuks. Nimelt on I. C andnud ütlusi, et sai fentanüüli S. Kalinichevi kaudu alates 2013. aasta juunist või juulist. Täpseid kordi ei oska tunnistaja nimetada, ütleb, et ostmine toimus nii tihti, kui raha oli. Kui raha oli, ostis 1-3 tšekki päevas. Temale piisas ühest tšekist kaheks korraks, ta suitsetas seda, S. Kalinichev süstis. Kui ainet oli vaja, helistas S. Kalinichevile. Ta ostis ainet endale ja S. Kalinichevile, kui üks tšekk maksis 15 eurot, siis tema maksis 30 eurot selle eest, et inimene aitas. Kui ta võttis 3 tšekki, siis andis ühe ära Stanislavile abi eest. Selliselt ostis ta ainet kuni septembrini, mil Aleksandr kinni peeti. Stas sai ainet A. Jakovlevi kaudu. Tema maksis Stasile alati raha ette. Stas käis ära ja tõi aine. Selleks kulus 15-20 minutit. Ta tahtis ise Aleksandrilt ainet saada, kuna Stasi kaudu läks see väga kalliks, kuid Aleksandr ütles talle, et tal ei ole midagi ja ta ei anna midagi. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, et Aleksandr ja Stas kohtuvad Lubja tänava ühiselamu juures, Raadi kalmistu lähedal ja füüsikainstituudi juures parklas. Kohus luges eeltoodud ütlustega tõendatuks, et mingit otsekontakti I.C. l A. Jakovleviga ei olnud ja viimaselt sai ta fentanüüli ainult S. Kalinichevi vahendusel. See on kooskõlas ka A. Jakovlevi ütlustega. Ka sideettevõttelt saadud andmed ja jälitustoimingu protokollid kinnitavad, et I. C sai fentanüüli S. Kalinichevi vahendusel. Saadetud sõnumid tõendavad, et I.C. l ei olnud soov saada S. Kalinichevilt raha, vaid narkootilist ainet. 7.7.2 Tunnistaja A.K. väitis kohtus, et ta ei ole enne A. Jakovleviga tutvumist S. Kalinichevi käest fentanüüli saanud ega talle aine ostmiseks raha andnud. S. Kalinichevile andis ta võlgu väikeste summade, s.o 15 euro kaupa. Vastuolude tõttu avaldas kohus A.K. i 21.10.2013 ülekuulamisel antud ütlused, kus ta tunnistas, et sai 2013. a suvel Stanislavilt ainet kokku kolmel korral, andes talle kolmel korral 15 eurot. Aine oli fooliumtükis, helepruunid väikesed graanulid, doos oli nii suur nagu tikuots. A.K. põhjendas ütluste erinevust sellega, et võib-olla ei saanud uurija temast õigesti aru. Tunnistaja jäi selle juurde, et ta andis S. Kalinichevile raha võlgu, kes võttis ainet endale ja seejärel nad koos tarvitasid. 7.7.3 Kohtu hinnangul on A.K. püüdnud anda ütlusi, mis ei süüstaks S. Kalinichevi temale fentanüüli edasiandmises, soovides jätta sellist muljet nagu S. Kalinichevgi, et viimane ostis ainet ainult oma tarbeks. Kohus luges A.K. i ütlused ebaloogiliseks. Tema kohtus antud ütlustest tuleb siiski välja, et ta andis S. Kalinichevile raha ja viimane tõi selle eest fentanüüli, mida nad pärast koos või eraldi tarvitasid. Seega on A.K. andnud õigeid ütlusi selle kohta, et ta andis 2013. a suvel S. Kalinichevile kolmel korral kokku 45 eurot, mis on 3 doosi raha ja mille eest viimane ostis A. Jakovlevilt fentanüüli ning andis edasi A.K. . Öeldes, et ostetud fentanüüli tarvitasid nad koos A.K. iga, on S. Kalinichev sisuliselt tunnistanud, et andis A.K. fentanüüli. 7.7.4 Seega luges kohus tõendatuks, et S. Kalinichev andis A. Jakovlevilt saadud fentanüüli korduvalt edasi kahele isikule – A.K. ja I.C. edasi antud kogused on suured. A.K. andis S.

Kalinichev edasi 3 tšekki, I. I.C. aga oluliselt rohkem, kuna viimane ostis päevas 1-3 tšekki mitme kuu jooksul. 7.8 S. Agaevi ja A. Jakovlevi süüdistuse kohaselt pärines kogu viimase poolt edasi müüdud fentanüül S. Agaevilt, keda süüdistatakse ka 05.09.2013 A. Jakovlevile vähemalt 57 fentanüüli sisaldava tšeki üleandmises. 7.8.1 Kohus osundas prokuröri 21.08.2012 loale nr 394, mille alusel on teostatud A. Jakovlevi varjatud jälgimist, ja pealt kuulatud telefonikõnedele, mis kinnitavad, et S. Kalinichevil oli täpne informatsioon, millal peaks fentanüülitooja Tartusse jõudma. Varjatud jälgimise protokolliga on tõendatud, et fentanüüli tõi Tartusse S. Agaev ning selles on fikseeritud tema kohtumine A. Jakovleviga ning selle käigus väiksemõõduliste esemete raha vastu saamine. 7.8.2 Täpset kogust, kui palju fentanüüli A. Jakovlev 05.09.2013 S. Agaevilt sai, ei ole võimalik kindlaks teha. Fentanüül oli pakitud väga väikestesse fooliumvoldikutesse, mida tõendavad 13.09.2013 S. Agaevilt ja A. Jakovlevilt ära võetud kogused. 100 fooliumitükki fentanüüli sisaldava pulbriga mahtusid koos kilekotiga A. Jakovlevi rahakotti ja kaalusid vaid 6,51 gr. Varjatud jälgimise protokollist nähtub, et A. Jakovlev pani neid kotti peoga, mis tõendab, et ainet võis olla vähemalt 50 tšeki jagu. Ainet pidi olema koguses, mida oli võimalik mitmele tarvitajale jagada arvestusega, et osteti 1-3 tšekki korraga. 7.8.3 Puhta fentanüüli sisalduse kohta saab teha järeldusi A. Jakovlevilt ja S. Agaevilt ära võetud puhta aine alusel. A. Jakovlevilt ära võetud 100 fooliumivoldikut sisaldas fentanüüli koguses, millest piisas narkojoobe tekitamiseks 67 inimesele. Samast allikast pärineva umbes poole väiksema kogusega oleks seega võimalik tekitada selline joove 33 inimesele, mis on suur kogus. 7.8.4 S. Agaevi ja A. Jakovlevi omavahelistest vestlustest, mis on kajastatud jälitustoimingu protokollis, ilmneb, et selliseid konspireeritud kokkusaamisi on toimunud ka varem. 28.08.2013 õhtul peale 21:00 kohtuvad Tartus tavapärases kohas Maxima juures S. Kalinichev ja A. Jakovlev. Sinna sõidab ka S. Agaev. Vastuskiri Tartu Linna Varjupaigast 26.09.2013 tõendab, et S. Agaev külastas A. Jakovlevi tema elukohas XXX 2014. a aprillis 4, mais 2 ja juunis 3 korda. 7.8.5 Kohus asus seisukohale, et ainuüksi kaudsete tõendite alusel, milleks on omavaheline suhtlus, ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et ka enne 05.09.2013 A. Jakovlevi poolt edasi antud fentanüül pärines S. Agaevi käest. Kumbki neist seda ei kinnita. 7.8.6 Kohus luges tõendatuks S. Agaevi poolt fentanüüli suures koguses omandamise kahel korral – s.o enne 05.09.2013 koguses, mille ta andis A. Jakovlevile üle Raadi kalmistul 05.09.2013, a ning peale seda 162 tšeki omandamises, millest 62 leiti tema kodust ja ülejäänu võeti ära A. Jakovlevilt 13.09.2013. Samuti luges kohus tõendatuks, et S. Agaev andis kahel eelnimetatud korral A. Jakovlevile edasi suures koguses fentanüüli. Selline tegevus vastab KarS § 184 lg 2 p 2 tunnustele.

8.Narkootilist ainet käitlesid kõik kolm süüdistatavat kavatsetult. Nad olid teadlikud, et tegemist on fentanüüliga ja selle edasimüügi eesmärgiks oli A. Jakovlevil ning S. Agaevil lisatulu teenimine. S. Kalinichevi eesmärgiks oli saada vahendeid endale narkootiliste ainete hankimiseks.
9.Kohus asus seisukohale, et S. Agaev, A. Jakovlev ja S. Kalinichev ei ole käidelnud fentanüüli isikute grupis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Neile ei ole esitatud süüdistust selles, et nad oleksid koos toime pannud mingi KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud teo – kas omandanud, edasi

müünud või mingil muul viisil käidelnud fentanüüli, st tegutsenud kaastäideviijatena. Narkootiliste ainete ostjad ja müüjad ei moodusta gruppi KarS § 21 mõttes.

10.Kohus lähtus karistusi mõistes KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistusraamidest. Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus KarS § 58 p 1 järgi omakasu motiivi, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. A. Jakovlev ja S. Kalinichev on küll avaldanud kahetsust, et kohus ei lugenud seda puhtsüdamlikuks KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes. Käitumine, kus süüdistatav ei ole andnud toimepandud teo kohta õigeid ütlusi ja on tunnistanud vaid seda osa teost, kus on olemas otsesed tõendid, ei näita sisulist kahetsust. 10.1 Kohus leidis, et prokuröri poolt süüdistatavatele taotletud karistusmäärad ei ole põhjendatud, ega vasta nende süü suurusele. Kohus asus süüdistusele hinnangut andes seisukohale, et süüdistatavad ei ole kuritegusid toime pannud isikute grupis, käideldud narkootilise aine kogus ei ole väga suur ega tegevus laiaulatuslik. Karistuse mõistmisel saab kohus tugineda vaid kogustele ja ostjatena tuvastatud isikute ringile, mis on tõendamist leidnud. 10.2 S. Agaevit ja S. Kalinichevi ei ole varem narkootilise aine käitlemise eest karistatud, mistõttu ei tingi nende varasemad karistused rangemat karistamist. A. Jakovlevi on varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest, ent seda 10 aastat tagasi. 10.3 Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kõiki süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega, mis jääb alla KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. S. Agaevi panust luges kohus kõige suuremaks, sest tema hankis fentanüüli suurtes kogustes tuvastamata allikast, mistõttu tuleb talle mõista kõige pikem karistus – 6 aastat vangistust. A. Jakovlevi abil jõudis fentanüül narkomaanideni, mistõttu tuleb teda karistada 5-aastase vangistusega. S. Kalinichevi süü on kaassüüdistatavatega võrreldes oluliselt väiksem, ka tema poolt müüdud kogused olid väiksemad, mistõttu tuleb teda karistada 3-aastase vangistusega. 10.4 A. Jakovlev omandas ja müüs narkootilist ainet katseajal olles, seega tuleb talle mõista karistus KarS § 65 lg 2 alusel ning karistusele liita Tartu Maakohtu 27.10.2011 otsusega mõistetud kandmata karistus 2 kuud vangistust, s.o kohtuotsuste kogumis 5 aastat 2 kuud vangistust. 10.5 S. Kalinichev on üles näidanud tahet oma käitumist muuta. Ta ei tarvita narkootikume ja käib tööl. Selliseid positiivseid muutusi arvestades leidis kohus, et S. Kalinichev on otstarbekas vabastada KarS § 74 alusel tingimisi. Kohus arvestas, et S. Kalinichev suutis varasema katseaja läbida edukalt, uusi kuritegusid toime panemata, mis näitab, et kriminaalhooldus on tema jaoks sobiv meede ning toetab õiguskuulekat käitumist. Kuna S. Kalinichev tarvitas vahepeal narkootilisi aineid ning pani selleks toime ka kuriteo, tuleb talle katseajaks määrata kohustus mitte tarvitada narkootikume.
11.A. Jakovlevilt 13.09.2013 kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud sularaha 200 eurot konfiskeerimine KarS § 831 lg 1 alusel ja § 84 alusel A. Jakovlevi elukohast Tartu linn, XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud televiisori Philips koos puldiga konfiskeerimine. 11.1 Kohus leidis, et A. Jakovlevilt kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha 200 euro näol on tegemist tahtliku süüteoga saadud varaga, mis kuulub A. Jakovlevile ja tuleb KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida. 11.2 Perioodil 2012. detsembrist kuni 2013. a juunini sai A. Jakovlev töötasu Tarmeko LPDst 2152,70 eurot ning Eesti Haigekassast 47,38 eurot. Lisaks on ta saanud nimetatud perioodil pensioni ja sotsiaaltoetust. Pension oli algul 204,53 eurot ja alates 2013. aasta aprillist 209,69 eurot. Sotsiaaltoetus kuni 2013. a veebruarini oli 47,56 eurot, edasi 17,39 eurot. Lõpparve Tarmeko LPD-st tehti 2013. a juunis. Sellest ajast puudus A. Jakovlevil sissetulek töötasu näol.

Kohtuistungil väitis ta, et elatus juhutöödest. Televiisori osas andis tunnistaja V.K ütlusi, et andis A. Jakovlevile 100 eurot selle ostmiseks, mida kinnitab ka A. Jakovlev. Lisaks kinnitab ta, et osaliselt omandas ta televiisori narkootiliste ainete müügist saadud vahendite arvelt. Maakohus leidis seetõttu, et kuna televiisor ei ole täies ulatuses omandatud kuriteost saadud vahendite arvelt, ei saa seda ka KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida. 11.3 Kohaldada ei saa ka konfiskeerimise asendamist KarS § 84 järgi, kuna prokuratuur ei ole taotlenud konkreetse rahasumma väljamõistmist süüdistatavalt. Kohtul ei ole võimalik väljuda prokuratuuri poolt taotletust, asuda täitma süüdistaja funktsiooni ning ise välja mõista rahasumma, mis vastaks konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohus ei saa lähtuda ka arestitud vara väärtusest, kuna tahtliku süüteoga saadud vara suurus ja vara, mis on olnud võimalik konfiskeerimise asendamiseks arestida, ei ole võrdsed suurused. Juhul, kui prokurör peab vajalikuks kohaldada KarS § 84, tuleb taotleda kohtult konkreetse rahasumma väljamõistmist, mille tagamiseks on võimalik jätta arestitud vara aresti alla.

S. Agaevi sõiduauto Opel Astra (reg nr XXX ) konfiskeerimine

12.1 Kohus leidis, et S. Agaevile kuuluva vara osas ei ole võimalik väita, et tegemist on talle süüks arvatud kuriteost, s.o fentanüüli müügist saadud rahaga või selle raha eest ostetud autodega, mistõttu puudub alus selle vara konfiskeerimiseks KarS § 831 lg 1 alusel, kuna nimetatud säte eeldab, et vara pärineks konkreetsest kuriteost ning sellist seotust ei ole võimalik tõendada ainult üldiste kriteeriumidega nagu süüdistataval legaalse sissetuleku puudumine. 12.2 Sõiduauto Opel Astra on S. Agaevi poolt omandatud 2009. aastal, s.o ammu enne käesolevas asjas talle süüks arvatavaid kuritegusid. Ka sõiduauto Opel Tigra oli ostetud enne seda, kui S. Agaevil oli võimalik saada A. Jakovlevilt raha septembris talle üle antud fentanüüli eest. 12.3 Kohus kontrollis ka KarS § 832 lg 1 aluseid sõiduauto Opel Astra konfiskeerimiseks. Kohus märkis, et sõiduk on omandatud 2009. a. Ka tunnistaja A.G. sõnul kuulub sõiduk S. Agaevile 4 aastat ja omandati siis, kui tunnistaja isa veel elas. Tunnistaja G.A. sõnul kuulus Opel Astra tema isale ja müüdi Arturi-nimelisele mehele. 2009. a sügisel nägi G.A. S. Agaevit Opel Astraga sõitmas. S. Agaevi ütluste kohaselt omandas ta sõiduauto, ent ei ole seda ümber vormistanud ja sõidab volituse alusel. Kuna kohtu poolt uuritud tõenditega on tuvastatud, et sõiduauto Opel Astra on omandatud aastal 2009 ja kohtu käsutuses ei ole tõendeid, mille alusel oleks võimalik hinnata S. Agaevi majanduslikku olukorda sellel perioodil, ei saa öelda, et sõiduk on omandatud kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara arvelt. Seega tuleb prokuratuuri taotlus vara konfiskeerimiseks KarS § 831 lg 1 ja § 832 lg 1 alusel jätta rahuldamata.

Kolmandale isikule A.G. le kuuluva kinnistu nr XXX konfiskeerimine

13.1 Kohus leidis, et prokuröri taotlus A.G. le kuuluva kinnistu konfiskeerimiseks KarS § 831 lg 2 p-de 1,2 ja § 832 lg 2 p-de 1,2 alusel tuleb jätta rahuldamata. Kuigi prokurör viitas taotluses ka KarS § 84, ei ole taotlust konfiskeerimise asendamiseks mingi rahasumma väljamõistmiseks kohtule esitatud. 13.2 Kohus tuvastas, et 03.10.2012 sõlmiti notariaalne müügileping, mille kohaselt ostis A.G. kinnistu nr XXX , aadressil Tartumaa, XXX linn, XXXX. Tehingu hinnaks on 5500 eurot. 05.10.2012 kanti A.G. kinnistusraamatusse sisse omanikuna. Seega on tegemist kolmandale isikule kuuluva varaga. Kuigi A.G. täpselt ei mäletanud korteri ostuhinda, väites, et ostis selle 6500 euro eest, leidis kohus, et kolmas isik võib kogusumma osas eksida. Kohus tuvastas, et kuna S. Agaev müüs narkootilist ainet fentanüüli 2013. a jooksul, ent korteriomand omandati

03.10.2012, s.o enne kriminaalasjas süüks arvatavaid kuritegusid, ei ole võimalik kohaldada konfiskeerimise alusena KarS § 831lg 2 p-te 1,2. 13.3 Kohus märkis, et A.G. sissetulekud 2011. aasta jaanuarist -2013. aasta oktoobrini moodustusid peamiselt töövõimetuspensionist ja sotsiaaltoetustest. A.G. ütluste kohaselt maksis ta 3000 eurot korteri omanikule ülekandega. Seda aga arvelduskonto väljavõttest ei nähtu. Samas on ta väitnud sedagi, et ei mäleta täpselt ning võis ka olla, et S. Agaev viis omanikule raha. 10.07.2012 müügilepingu p 3.2 kohaselt on müüja kinnitanud, et osa ostusummast s.o 3500 eurot, on üle kantud tema arveldusarvele. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, kes selle summa tasus. 2000 eurot pidi ostja tasuma lepingu alusel 2012. aasta augustikuu jooksul. 13.4 A.G. arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 1500 eurot on korteri ostusummast tasutud 28.08.2012. Eelneval perioodil 24.08.2012-28.08.2012 on kontole sisse makstud sularahas 2760 eurot. A.G. sõnul sai ta 2300 eurot Soomes töötamise eest 2012. a suvel. Seda väidet kinnitavad tunnistajate M.K. ja Z.K. ütlused. Tunnistaja J.K. ütluse kohaselt tegi A.G. tema juures 2012. a kevadel aprillist kuni mai alguseni remonditöid, mille eest ta tasus 500 eurot. A.G. kogus raha korteri ostmiseks. Tunnistaja L. K (A.G. õde) sõnul kuulub nimetatud korter tema A.G. le. Mustvees elas ta seetõttu, et lapsed saaksid koolis käia. Aeg-ajalt käis ta Kallastel asuvas korteris. Korteri ostuks sai raha isalt ja teenis ka ise marjade korjamisest. Tunnistaja M. K sõnul andis ta tütrele pärast mehe korteri müümist kevadel kokku 1500 eurot. A.G. teenis elatist peamiselt teisi aidates või marju korjates. M.K. pangakonto väljavõte kinnitab suurema summa väljavõtmist sellel perioodil. Perioodil 02.11.2011-07.11.2011 on M.K. välja võtnud 3100 eurot sularaha. M.K. elab tütre juures, abistab teda laste hoidmisel ja tema püsikulud on väiksed. Seega on võimalik, et ema toetas tütar A.G. t korteri ostul pärandiks saadud korteri müügi eest saadud rahaga. 13.5 Kohus leidis, et 2012. a korteri ostmise perioodil võis A.G. l olla piisavalt rahalisi vahendeid 5500 eurot maksva korteri ostmiseks. Ta töötas suvel Soomes, teenides 2300 eurot, sai emalt 1500 eurot ning teenis remonttöid tehes 500 eurot. See teeb kokku 4300 eurot. Mitmete tunnistajate väitel kogus A.G. raha korteri ostmiseks, mistõttu ei ole välistatud, et ta suutis veel mingisuguseid summasid säästa. Ehkki sellest rahast osa võis talle anda S. Agaev, ei kinnita kohtus uuritud tõendid, et see panus oleks olnud oluline. Seega ei ole võimalik väita, et korteriomand on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et korteriomand soetati A.G. nimele tema teadmisel selleks, et vältida konfiskeerimist. Nii S. Agaevi kui ka A.G. ütlustega on tõendatud, et viimane ei olnud teadlik, et S. Agaev tegeleb narkootiliste ainete müügiga. Kriminaalasjas alustati menetlust 2013. a, seega ei olnud aasta varem korteri soetamise ajal A.G. l mingit alust arvata, et S. Agaevile kuuluvat vara ähvardab konfiskeerimine.

APELLATSIOONIDES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

14.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri T. Tamme esitatud apellatsioonis taotletakse tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsus, s.o A. Jakovlevi ja S. Agaevi süüdistuse mahu vähendamise osas ja süüdistatavatele etteheidetud kuriteo kvalifitseeritava koosseisu ühe tunnuse – grupis toimepanemise väljajätmise osas. Samuti S. Agaevile ja A. Jakovlevile karistuseks mõistetud vangistuse pikkuse ning S. Kalinichevile mõistetud vangistusest tingimisi vabastamise osas ning prokuratuuri poolt esitatud konfiskeerimise taotluse osalise rahuldamata jätmise osas. 14.1 Teha uus otsus, millega mõista süüdistatavad süüdi kogu neile esitatud süüdistuse mahus ja karistada järgnevalt: S. Agaev KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 11

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda S. Agaevile mõistetava karistuse alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 13.09.2013.a. A. Jakovlev KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.10.2011.a. kohtuotsustega mõistetud karistuse – 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 8 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda A. Jakovlevile mõistetava karistuse alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 13.09.2013.a. S. Kalinichev KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o ajavahemikul 13.14.09.2013.a. ja lõplikuks S. Kalinichevi karistuseks lugeda 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates vanglasse asumisest. 14.2 KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel s.o süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks A. Jakovlevilt välja mõista 600 eurot. A. Jakovlevi elukoha Tartu linn XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud televiisor Philips Model No: 32PFL3008H/12, Serial No: YN1A1328842838 koos puldiga, hinnangulise väärtusega 299 eurot, mis on arestitud Tartu Maakohtu 19.12.2013.a kohtumääruse nr 1-13-11008 alusel ja asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos, asukohaga Tartu, Riia 132, jätta selle nõude tagamiseks aresti alla. 14.3 KarS § 832 lg 1 ja KarS § 84 alusel s.o kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks S. Agaevilt välja mõista 10 287 eurot. S. Agaevile kuuluv sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXX (VIN XXX ), mis on arestitud Tartu Maakohtu 20.12.2013.a kohtumääruse nr 1-13-11317 alusel ja asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri valvega parklas, asukohaga Tartu, Riia 132, süütevõti koos registreerimistunnistusega asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos, hinnangulise väärtusega 750 eurot, jätta selle nõude tagamiseks aresti alla. 14.4 KarS § 832 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel s.o kuriteoga saadud ja kolmandale isikule kuuluva vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks A.G. lt välja mõista 5500 eurot. A.G. le kuuluv kinnistu nr XXX , aadressil Tartumaa Kallaste linn XXX , mis on arestitud Tartu Maakohtu 20.12.2013.a kohtumääruse nr 1-13-11317 alusel, jätta selle nõude tagamiseks aresti alla.

Süüdistuse mahu vähendamine

15.1 Maakohus leidis, et S. Agaevile inkrimineeritud marihuaana käitlemine väikeses koguses oleks karistatav KarS § 183 järgi ja sedagi juhul, kui olemas oleks edasiandmise eesmärk. Sellist süüdistust esitatud ei ole. Kuna puuduvad igasugused tõendid, et S. Agaev on omandanud narkootikumi edasiandmiseks, sisaldab S. Agaevile KarS § 184 järgi esitatud süüdistus põhjendamatult marihuaanat, kuna selle käitlemine ei vasta ühegi kuriteo tunnustele. Prokuratuur sellega ei nõustu. Riigikohtu praktika (vt 3-1-1-4-04) kohaselt on lubatav ka väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Ühtlasi tähendab kirjeldatud seisukoht, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule. Vastasel korral oleks tulemuseks see, et soodsamas olukorras on isik, kes käitleb ainult suurt kogust narkootilist ainet. 15.2 Maakohus tuvastas, et süüdistuses nimetatud ajavahemikul omandas S. Agaev ebaseaduslikult fentanüüli ja marihuaanat, millest fentanüüli andis edasimüümiseks A. Jakovlevile. Seega on marihuaana omandamise periood hõlmatud fentanüüli omandamise

ajavahemikuga ning kuigi S. Agaevilt äravõetud marihuaana kogus 3,15 gr ei moodusta iseseisvalt suures koguses narkootilise aine käitlemise kuriteo koosseisu, on see üks osa käideldud narkootilise aine tervikkogusest, s.o suurest kogusest, mis on KarS § 184 järgi karistatav sõltumata eesmärgist. 15.3 Maakohus luges tõendatuks, et A. Jakovlev andis ajavahemikul 2013 juuli-augusti lõpuni A.K. korduvalt narkootilist ainet fentanüüli. Samas asus kohus seisukohale, et fentanüüli andis A. Jakovlev edasi 10 tšekki süüdistuses märgitud 29 asemel. Otsusest ei ole võimalik välja lugeda, mille alusel maakohus seda kogust vähendas. Kohus jättis arvestamata A.K. i ütlused, et A. Jakovlevilt ostis ta fentanüüli nädalas 1-4 korda, vahel ühe, vahel kaks tšekki. On ka teisi tõendeid (sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, A. Jakovlevi elukohta külastanud isikute nimekiri, jälitustoimingu protokoll ning A. Jakovlevi kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsmisel leitud erinevaid mobiiltelefone ja kõnekaarte), mis kinnitavad A.K. i ütlusi ning millest järeldub vähemalt 29 tšeki fentanüüli üleandmine A. Jakovlevi poolt A.K. . 15.4 Kohus vähendas ka S. Agaevi süüdistuse mahtu, leides, et ainuüksi kaudsete tõendite alusel, milleks on omavaheline suhtlus, ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et ka enne 05.09.2013 A. Jakovlevi poolt edasi antud fentanüül pärines S. Agaevi käest. Kumbki neist seda ei kinnita ja ütlusi ei ole andnud ka S. Kalinichev. Üle kuulatud tunnistajad ei tea, kellelt pärines aine, mida A. Jakovlev edasi müüs. Apellant kohtu taolise järeldusega ei nõustu, leides, et see ei tulene uuritud tõenditele kogumis hinnangu andmisest. Erinevalt kohtueelsest menetlusest, andis A. Jakovlev kohtus ütlusi, et ostis fentanüüli turult, tundmatult mehelt. Vastuolude tõttu avaldas kohus A. Jakovlevi kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta tunnistas, et 100 tšekki, mis temalt 13.09.2013 ära võeti, sai ta Kallastel S. Agaevi käest. Nende eest ta ei maksnud, kokkuleppe kohaselt pidi arveldatama hiljem. S. Agaeviga müügihinna osas kokkulepet ei olnud, ühe tšeki eest plaanis A. Jakovlev küsida 15 eurot. 15.5 Analüüsides A. Jakovlevi ütluste muutmist, leidis kohus, et tõele ei vasta süüdistatava ütlused, et temalt ära võetud 100 fentanüüli tšekki sai ta mingi tundmatu mehe käest S. Agaevi elukohas. Jäljeekspertiisiaktile ja jälitustoimingu protokollile tuginedes leidis kohus õigustatult, et A. Jakovlev läks S. Agaevi juurde narkootilisele ainele järele, leppis temaga kokku kokkusaamise ning samal ajal ootas A. Jakovlevi Tartusse saabumist S. Kalinichev. Seega tuvastas kohus A. Jakovlevi ütluste ebausaldusväärsuse, mistõttu ei saa õigeks pidada A. Jakovlevi kohtus antud ütlusi, et varasemalt on ta fentanüüli omandanud turult tundmatu mehe käest. Ka S. Agaevi kohtueelses menetluses antud ütlused luges kohus ebausaldusväärseteks ning teiste tõenditega vastuolus olevateks. 15.6 Kohus on põhjendamatult kõrvale jätnud tunnistajate I. C, A.K. ja D.D. ütlused, millega on tõendatud A. Jakovlevilt omandatud aine pidevalt ühetaoline pakendamisviis – fooliumvoldikud, aine välimus ja toimeomadused. Arvesse tuleb võtta ka muid tõendeid (jälitustoimingu protokoll, jäljeekspertiisi akt ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll), millest järeldub, et A. Jakovlev suhtles 2013. a algusest tihedalt peamiselt S. Agaeviga, isikutevahelisel suhtlemisel oli välja kujunenud selge muster – kohtumised toimusid regulaarselt nädalase vahega (28.08, 05.09, 13.09), mis viitab sellele, et käideldavad kogused on praktika käigus välja kujunenud. A. Jakovlevilt kinnipidamisel ära võetud fentanüüli pakendamiseks mõeldud fooliumitükid võisid pärineda S. Agaevi elukohast leitud fooliumirullist ja moodustada sellega ühtse terviku. Kohus on tõendatuks lugenud, et menetluses leitud narkootilise aine pakendamiseks kasutatud foolium kuulus S. Agaevile ja A. Jakovlev on saanud sellesse pakendatud ainet S. Agaevi käest. Kaudsete tõendite kogum tõendab isiku süüd sama hästi kui üksik otsene tõend.

Süüteo toimepanemine grupis

Prokuratuur on juba süüdistuses välja toonud süüdistatavate-vahelise rollijaotuse, sh tegutsemise ühise eesmärgi nimel – saada narkootilise aine turustamisest kriminaalset tulu. Kohtulikul uurimisel tuvastas maakohus samuti, et S. Agaevi soov oli realiseerida tema poolt omandatud fentanüül Tartus, kus on vastavat turgu ja nõudlust rohkem, millisel eesmärgil kaasas ta A. Jakovlevi, kes tegutses selle nimel nii üksi, kui ka kaasates S. Kalinichevi. Nii A. Jakovlev kui ka S. Kalinichev said samuti materiaalset ja ainelist kasu S. Agaevi poolt omandatud narkootikumide realiseerimisest. Kohus on tuvastanud ka igaühe teopanuse, milleta ühist eesmärki ei saavutata: S. Agaev oli aine hankija ja pakendaja, kelle ainsaks turustamisvõimaluseks oli koostöö A. Jakovleviga. Viimase märguandel tõi S. Agaev juurde uue koguse kaupa ja võttis vastu saadud raha. A. Jakovlev omakorda kaasas müümisele S. Kalinichevi, kellel olid otsekontaktid klientidega ning kes ei pidanud paljuks aine klientidele kättetoimetamist ning kes oli A. Jakovlevile vajalik vahelüli klientidega soovimatu vahetud suhtlemise vältimiseks.

Karistused

17.1 Apellant ei nõustu maakohtu poolt süüdistatavatele mõistetud karistusega. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kõiki kolme süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega, mis jääb alla KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Apellant on seisukohal, et kõigi kolme süüdistatava puhul esinevad kaks koosseisulist kvalifitseerivat tunnust, koosseisuväline karistust raskendav asjaolu, kergendavad asjaolud puuduvad. Olukorras, kus kohtuotsuses toodud hinnangul isikud ei ole andnud toimepandud teo kohta õigeid ütlusi ja on tunnistanud vaid seda osa teost, mille kohta on olemas otsesed tõendid, ei saa rääkida niivõrd väiksest süüst, mis tingib karistuse mõistmise alla sanktsiooni keskmise määra. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et käideldud narkootilise aine kogus ei ole väga suur ega tegevus laiaulatuslik. Tegemist oli keskmisest ohtlikuma narkootikumiga – heroiini sünteetilise vormiga, mis on heroiinist kangem ja mille tarvitamisest tingitud suremuse protsent on tunduvalt kõrgem. Kohtutoksikoloogia eksperdi arvamuse kohaselt piisav vaid 0,13 mg, s.o 0.00013 g fentanüülist ühekordse joobe tekitamiseks, mis on teiste narkootiliste annuste kõrval üks madalaim. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et S. Agaevi kodust leitud fentanüüli kogusest piisab joobe tekitamiseks 54 inimesele. Puhta aine kogus S. Agaevile jäänud 62 tšekis oli 0,0564 grammi ja eraldi pakendatud aines 0,014 grammi, mis on kokku piisav narkojoobe tekitamiseks vähemalt 541 isikule. S. Agaevi poolt omandatud ja 13.09.2013 A. Jakovlevilt ära võetud 0,088 gr fentanüüli on küllaldane narkojoobe tekitamiseks vähemalt 676 inimesele. 17.2 Jälitustoimingu protokolli analüüsides tuvastas kohus, et A. Jakovlevi ja S. Kalinichevi poolt fentanüüli turustamise ulatus oli tegelikult suurem, kui seda ülekuulatud tunnistajate abil tuvastatud. Süüdistatavate süü on suur, kuna kuritegu on toime pandud kavatsetusega, ei esine ühtegi karistust kergendavat asjaolu ning kõigele lisaks pani A. Jakovlev kuriteo toime katseajal. Narkootilise aine kogus, mis ära võeti (suur kogus fentanüüli on 1,3 mg, asjas ära võetud fentanüüli puhta aine kogus oli 0,1603 gr), ületab rohkem kui sajakordselt aine suure koguse piirmäära, mistõttu ei saa karistust mõista alla sanktsiooni keskmist määra. 17.3 Vaatamata asjaolule, et prokuratuur nõustub kohtu seisukohaga S. Kalinichevi teopanuse osas, ei saa siiski nõustuda, et tema puhul oleks võimalik rakendada karistusest tingimuslikku vabastamist. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Olukorras, kus S. Kalinichev on tunnistatud süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemises, millega ta realiseeris selle kvalifitseeritud koosseisu kaks tunnust ning on käidelnud vähemalt 1400 tšekki (ühes tšekis on piisav kogus vähemalt kahele kroonilisele tarvitajale) fentanüüli, on raske rääkida kergemast rikkumisest kohtupraktika tähenduses. Riigikohtu praktika (vt RKKKo 3-11-10-09, p 30.3) kohaselt saab vastates küsimusele, kas kohaldada sanktsioonis ette nähtud reaalset vangistust või saab isiku tingimuslikult selle kandmisest vabastada, tuleb välja

selgitada, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad eraldi või ka koostoimes evida selliseid erisusi (nn märkimisväärset eripära), mis teevad karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Prokuratuuri hinnangul S. Kalinichevi isikut ning tema poolt toime pandud kuritegusid silmas pidades sellistest asjaoludest rääkida ei saa. S. Kalinichevi on varasemalt ühel korral karistatud I astme kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Nagu selgub, ei ole varasem karistus ja toona kohtu poolt osutatud usaldus omanud S. Kalinichevi käitumisele positiivset toimet. Tema karistus kustus vahetult enne praeguses ajas talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemist (07.02.2013). Maakohus tuvastas, et S. Kalinichevi kahetsust ei saa pidada siiraks ning andes ebaõigeid ütlusi, püüdis ta leevendada kaassüüdistatavate süüd. Seega on raske rääkida mingitest erandlikest asjaoludest, mis iseloomustaks S. Kalinichevi isikut kohtupraktika tähenduses märkimisväärselt positiivselt ning saaks kaasa tuua mõistetud karistuse tingimusliku kohaldamata jätmise.

Konfiskeerimine

18.1 KarS § 831 ja § 84 alusel tuleb A. Jakovlevilt välja mõista 600 eurot ning jätta selle nõude tagamiseks A. Jakovlevi korterist leitud ja ära võetud puldiga televiisor Philips Model (299 eurot) aresti alla. 18.2 Kohus on märkinud, et juhul kui prokurör peab vajalikuks kohaldada KarS § 84, tuleb taotleda kohtult konkreetse rahasumma väljamõistmist, vara on võimalik jätta selle tagamiseks aresti alla. Prokuratuur leiab, et kohtul oli võimalik lähtuda prokuratuuri poolt esitatud A. Jakovlevi tulu kalkulatsioonist ja selles välja toodud konkreetsest rahasummast. Prokuröri abi J. Pajuse süüdistuskõnest nähtub, et A. Jakovlev on omaks võtnud, et sai igakuiselt narkootiliste ainete müümisest lisasissetuleku 100-150 eurot, mis tegutsemise aega arvestades on vähemalt 800 eurot. Vaheltkasu oli 3 eurot müüdud tšeki pealt, mis teeb müüdud aine koguseks 30-50 tšekki kuus. See kogus ei ole ilmselt kooskõlas teiste kogutud tõenditega: kinnipidamisel leitud tšekkide kogus, tunnistajate ütlustega tuvastatud kogused, kuid on täiesti piisav temalt arestitud vara konfiskeerimiseks.

19.KarS § 832 lg 1 ja KarS § 84 alusel mõista S. Agaevilt välja 10 287 eurot ning jätta selle nõude tagamiseks S. Agaevi sõiduauto Opel Astra (reg nr XXX ) aresti alla. 19.1 Kohus ei rahuldanud prokuratuuri taotlust konfiskeerida S. Agaevi sõiduauto, kuna prokurör ei ole taotlust konfiskeerimise asendamiseks mingi rahasumma väljamõistmiseks kohtule esitanud. 19.2 Prokuratuur sellega ei nõustu, kuna kohtul oli võimalik lähtuda prokuratuuri esitatud tulu kalkulatsioonist ja välja toodud konkreetsest summast, mille ulatuses on konfiskeerimine võimalik. Prokuröri abi J. Pajuse kõne: „Kindlalt on tuvastatud ja tõendatud koguste pinnalt tehtud arvestuse kohaselt said S. Agaev A. Jakovlevi ja S. Kalinichevi poolt müüdud fentanüülist 1581x15-1581x3 =18 972 eurot. Selles ulatuses on prokuröri nägemuses võimalik temalt konfiskeerida vara KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel. Asendamisnõudega sellepärast, et ühegi arestitud objekti kohta ei saa kindlalt väita, et tegemist on vahetult kuriteo toimepanemisest saadud varaga“. 19.3 Kujunenud olukorras, kus osa varast on konfiskeeritud teistel alustel ja taotletakse kolmanda isiku vara konfiskeerimist, tuleb asendusnõude suurust korrigeerida (arvata sellest maha 1835 eurot, sõiduauto Opel Tigra väärtus 1350 eurot ja kolmandale isikule kuuluva korteri väärtus 5500 eurot). Tõenäoliselt oli korteri tegelik ostuhind mõnevõrra kõrgem – kinnisvaraportaalide andmetel Kallastel müüdavate korterite keskmist ruutmeetrihinda arvestades 21 388,65 eurot või arvestades isikute ütlusi 6500 eurot. Siiski võib vara väärtuse määratlemisel jääda selle lepingus kajastatud hinna – 5500 eurot juurde.

Kohus tuvastas, et S. Agaev on sõiduauto omanik alates 2009.a, seega on see konfiskeerimise välja mõistetava summa asendamise tagamiseks sobilik.

20.KarS § 832 lg 2 p-de 1,2 ja KarS § 84 alusel ja kolmandale isikule kuuluva vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks mõista A.G. lt välja 5500 eurot. Jätta A.G. le kuuluv kinnistu nr XXX , aadressiga XXX , Kallaste, Tartumaa selle nõude tagamiseks aresti alla. 20.1 Kohus leidis, et KarS § 832 lg 2 p-des 1,2 sätestatud eeldus kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks ei ole tõendatud. 20.2 Prokuratuur leiab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud S. Agaev on korteri ostnud sularaha eest ning omanikuna on kinnistusraamatusse kantud A.G. . Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et A.G. l puudusid vajalikud vahendid, mis tähendab, et olulises osas on korter soetatud S. Agaevi arvelt ja kindlasti tema huvides. Eluline usutavus puudub sellel, et alalises kitsikuses (sissetulekute nappus, pikaajaline krediidilimiidi kasutamine, toimetulekutoetuse taotlemine, laste üksi kasvatamine) elav A.G. ostab korteri, mida ta ise ei kasutagi. Liiatigi asus korter teises linnas ja A.G. pere käsutuses oli korter linnas, kus ta töötas ja kus õppisid tema lapsed. Kaheldav on seegi, et A.G. paigutas oma 2012. a Soomes saadud töötasu (2000-2300 eurot) ja remondi eest saadud raha (500 eurot) korterisse, milleks puudus vähimgi praktiline vajadus. Ka M.K. ütlused, mille kohaselt saadi 1500 eurot korteri ostmiseks päranduseks saadud korteri müügist, tuleb kõrvale jätta kui vastuoluline tõend. M.K. oma teistele lastele samaväärseid summasid andnud ei ole ja pärandiks saadud rahast välja võetud sularaha ulatuses on tehtud teisi tehinguid. 20.3 A.G. andis kohtueelses menetluses ja kohtus korteri ostmise (kelle vahenditest, kuidas) kohta vastuolulisi ütlusi. Ta oli väga ebakindel ning eksis olulistes detailides nagu korteri aadress, hind, ostmiseks kontole kantud rahasumma suurus ja maksmise asjaolud (sularahas või pangaülekandega, millises ulatuses ja mis ajal). Eeltoodu kinnitab, et ta ei tea neid asjaolusid ja ei saagi teada, kuna tema ei ole tehingu tegelik tegija. Korteri ostmine ei ole igapäevane tegevus ning oli tema sõnul pikalt planeeritud ja oodatud, samuti ei ole tehingust möödunud pikk aega. Piiratud rahalise ressursi tõttu peaks tavapärasest erinevate tehingute detailid meelde jääma. 20.4 Tõendatud on, et Kallaste korteris elas S. Agaev. A.G. elas Mustvees ema korteris. Korter on ilmselgelt ostetud S. Agaevi initsiatiivil: 10.07.2012 on ta sõlminud notari juures korteri ostumüügilepingu, mille alusel tehti kinnistusraamatusse eelmärge omandiõiguse tagamiseks S. Agaevi kasuks. Asjaõigusleping sõlmiti alles 03.10.2012. Selles lepingus loobus S. Agaev oma õigustest ja kohustustest A.G. kasuks. Alates 2013. a jaanuarist on märgata sularaha sissemaksete tekkimist A.G. kontole, millisel ajal on samas ulatuses tasutud kontolt Kallaste, XXX korteri kommunaalkulusid, mis viitab sellele, et kulude tegelikuks hüvitajaks oli S. Agaev, kes tegi seda kuriteoga saadud rahast. 20.5 Apellant leiab, et tõendatud on vara võõrandamine kolmandale isikule konfiskeerimise vältimiseks. Kohus on KarS § 832 lg 2 p 2 kohaldamata jätmisel liialt kitsalt piiritlenud konfiskeerimise vältimise vajadust süüdistuse esemeks oleva kuriteoga. S. Agaev on korduvalt kuritegude ja väärtegude eest karistatud isik, kellel on pooleli täitemenetlused. Tõendid kinnitavad, et S. Agaev on lisaks korterile soetanud ka muud vara enda isikut varjates, kusjuures A.G. oli sellest teadlik, mis lubab arvata, et selline käitumine on S. Agaevile omane ja A.G. le eetiliselt vastuvõetav ja aktsepteeritav.
21.Kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel taotleb apellatsioonis S. Agaevile mõistetud karistuse osas maakohtu otsuse tühistamist ja kergema karistuse mõistmist.

Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus arvestaks uue karistuse mõistmisel KarS §-s 56 toodud asjaoludega. Kohus arvestas karistust mõistes sellega, et S. Agaevit ei ole varem selleliigiliste kuritegude eest karistatud ning tõendamist ei leidnud ka kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis. Kohus leidis ka, et karistuse mõistmine prokuröri poolt taotletud määras ei ole põhjendatud ega vasta süü suurusele. S. Agaev väljendas kahetsust ja palus kergemat karistust. Samuti on ta tunnistanud oma süüd selle aine osas, mis temalt leiti ja ära võeti. Seetõttu leiab kaitsja, et 6-aastane vangistus ei ole kõiki asja tehiolusid ja kergendavaid asjaolusid arvestades mõistlik. Ka 4-aastane reaalne vangistus oleks pikk. Tegemist on reaalse karistuse, mitte tingimisi vangistusega ja isikule peab jääma tuleviku suhtes resotsialiseerumise tahe ja võimalused, mida pikk vangistus ei toeta. Pika vangistuse tõttu katkevad peresuhted, kaob toetav sotsiaalvõrgustik ja ühiskonnast võõrdumine, mis omakorda võib vabanedes viia uute kuritegude ohuni.

KIRJALIKUD SEISUKOHAD

22.Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat R. Napa taotleb jätta Tartu Maakohtu 09.10.2014 kohtuotsus kolmanda isiku vara konfiskeerimist puudutavas osas muutmata ja apellatsioon rahuldamata. A.G. kohtus antud ütluste kohaselt oli ta juba varasemalt 2010. a enne isa surma saanud viimaselt 30 000 krooni, s. o üle 1900 euro ning selle summa säästnud. Need väited ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud. Samuti kinnitavad Maksu- ja Tolliameti andmed, et A.G. le on 2011. a 9 kuu vältel töötasuna pärast tulumaksu mahaarvamist makstud ca 2400 eurot. Maakohus leidis, et A.G. korteriomandi konfiskeerimine on välistatud ka KarS § 832 lg 2 p 2 alusel, kuna ei ole tõendatud, et see on soetatud tema nimele konfiskeerimise vältimiseks. Nii S. Agaevi kui A.G. ütlustega on tõendatud, et viimane ei olnud teadlik S. Agaevi kuritegelikust eluviisist. A.G. tunnistas, et oli teadlik sellest, et S. Agaev kunagi tarvitas narkootikume, ent ta ei teadnud midagi narkootiliste ainete müügiga tegelemisest. Ka S. Agaev on andnud ütlusi, et lapsed ega A. G ei teadnud midagi fooliumvoldikutest ja pruuni värvi pulbrilisest ainest. Korteri ostis A.G. 2012. a oktoobris, mil S. Agaevi suhtes ei olnud menetluses ainsatki kriminaalasja. Menetlus alustati 2013. a ja S. Agaev kuulati esmakordselt kahtlustatavana üle 2013. a septembris. Seega ei olnud A.G. l aasta varem mingit alust arvata, et S. Agaevile kuuluvat vara ähvardab konfiskeerimine.
23.A. Jakovlevi kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi taotleb jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kaitsja seiskoht on kokkuvõtlikult järgmine. Põhiküsimuses isikute grupi osas väljendas kohus selgelt ja üheselt mõistetavalt oma seisukohta selles, et S. Agaev, A. Jakovlev ja S. Kalinichev ei ole käidelnud fentanüüli isikute grupis. Neile ei ole esitatud süüdistust selles, et nad oleksid toime pannud mingi KarS § 184 lg-s 1 nimetatud teo – kas omandanud, edasi müünud või muul viisil käidelnud fentanüüli, st tegutsenud kaastäideviijatena. Müügiahela lülid ei saa moodustada isikute gruppi KarS § 21 mõttes. Kaitsja nõustub maakohtuga ka A. Jakovlevile mõistetud karistuse osas. Kuigi suur osa süüdistusest jäi tõendamata, oli prokurör järeleandmatu. Ka televiisori mittekonfiskeerimist on kohus selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, mistõttu puudub vajadus seda kuidagi täpsustada või täiendada. Märkusena märgib kaitsja, et kaalus apellatsiooni esitamist karistuse vaidlustamiseks, ent tema kaitsealune lõpetas resoluutselt kaalutlused. A. Jakovlev pidas talle mõistetud karistust õiglaseks ja leidis, et kohtu poolt mõistetud vangistuse aeg on piisavalt pikk, ent prokuröri poolt taotletud karistus ei vasta toimepandud kuriteole.
24.A. Jakovlevi kirjalikus seisukohas taotletakse jätta maakohtu otsus A. Jakovlevile mõistetud karistuse osas muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. A. Jakovlev ei saa senini aru, kust on võetud narkootilise aine kogus 1540 tšekki. See arv ei vasta tegelikkusele. A. Jakovlev ei ole kuulnud ega näinud S. Kalinichevi väitmas, et ta ostis A. Jakovlevilt alates juunist 2013-12.09.2013 fentanüüli 7-8 korda päevas 2-3 tšeki kaupa. S. Kalinichev töötas ja selle kõrvalt ei olnud tal võimalik sõita 7-8 korda päevas A. Jakovlevi juurde. Samuti on küsitav, kust võttis S. Kalinichev oma kuupalga, 600-700 euro juures, selleks raha (vt S. Kalinichevi kohtus antud ütlused). Samuti märgib A. Jakovlev, et ta ei ole kaasanud S. Kalinichevi ega andnud talle müümiseks fentanüüli. A. Jakovlev möönab, et müüs S. Kalinichevile 15 euroga tšekk, teenides sellelt 3 eurot, samas jagus tal sellest rahast ja 220-eurosest invaliidsuspensionist ainult elamiseks. Kogu raha kulus sotsiaalkorteri ja toidu eest tasumiseks. Korteri üürimiseks raha ei jagunud, samuti puuduvad A. Jakovlevil nii kinnisvara, kui ka raha ning tema eesmärgiks ei olnud rikastumine, vaid äraelamine. A. Jakovlev märgib, et tundis narkootikumide müügi pärast süümepiinasid ning enne kinnipidamist otsustas fentanüüli müügi lõpetada ning elada seaduskuulekalt. Jälitusgrupp sai sellest informaatori kaudu teada ja uurija rääkis sellest ka A. Jakovlevile, ent sellist infot kuskil ei kajastu. A. Jakovlev märgib, et tal oli insult ja tal on 80% invaliidsus. A. Jakovlev leiab, et maakohus karistas teda õiglaselt. Samuti kahetseb ta sügavalt toimepandut ja kinnitab, et ei pane enam ühtegi kuritegu toime. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
25.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebustega on seisukohal, et S. Agaevi kaitsja esitatud apellatsioon jääb rahuldamata, prokuratuuri apellatsiooni saadab osaline edu. Kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud täies mahus, ei võta ringkonnakohus uut seisukohta kõikide asjaolude ja õigusliku käsitluse ning järelmite suhtes, vaid langetab otsuse tõendite vaba hindamise tulemusel ja enda vabalt kujunenud siseveendumuse järgi üksnes apelleeritud osas. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha süüdistuse mahu vähendamise ja kvalifikatsiooni osas (I), seejärel annab hinnangu karistusele (II) ja konfiskeerimisele (III) ning lahendab viimaks S. Agaevi ja A. Jakovlevi kaitsjate ning kolmanda isiku A.G. esindaja taotlused riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamises (IV). I
26.Prokuratuur on maakohtule ette heitnud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, täpsemalt on leitud, et esimese astme kohus ei oleks tohtinud vähendada S. Agaevi süüdistuse mahtu marihuaana käitlemist puudutavas osas. Riigikohtu praktikas on lubatav väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. 26.1 Ringkonnakohus soostub prokuratuuriga. Käesoleval juhul seisneb küsimus selles, kas olukorras, kus on tuvastatud suures koguses narkootilise aine fentanüüli käitlemine, on lubatav ainekoguste liitmine, kui süüdistus väikeses koguses marihuaana osas seisneb selle hoidmises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-4-04 leidnud, et lubatav on väikeste

narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Ühtlasi tähendab kirjeldatud seisukoht seda, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule. Vastasel korral oleks tulemuseks, et soodsamas olukorras on isik, kes käitleb ainult suurt kogust narkootilist ainet. 26.2 Antud asjas puudub vaidlus selles, et S. Agaevi kodust leiti ja võeti 13.09.2013 läbiotsimise käigus kokku 1,644 gr pulbrilist ainet, mis sisaldas puhast fentanüüli 0,0704 gr ning 3,15 gr marihuaanat, tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,47%. Samuti luges kohus tõendatuks, et süüdistatav omandas eeluurimisega tuvastamata viisil, kohas ja isikult 57 tšekki narkootilise ainega ja andis selle 05.09.2013 Tartu linnas Kalmistu tn Raadi kalmistu juures A. Jakovlevile. Edasi, lugedes fentanüüli koguse suureks ning tuvastades selle käitlemise, leidis kohus S. Agaevilt leitud väikese koguse marihuaana osas, et selle käitlemine oleks karistatav üksnes juhul, kui on olemas edasiandmise eesmärk. Sellist süüdistust esitatud ei ole (otsuse lk 11). Kriminaalkolleegium leiab, et olles tuvastanud S. Agaevi käitumises tahtluse suure koguse narkootilise aine fentanüüli käitlemiseks, pidanuks kohus KarS §-ga 184 hõlmama ka süüdistatavale süüks arvatud väikese koguse marihuaana käitlemise. S. Agaevi kodu läbiotsimisel leiti erinevaid narkootikumide käitlemisele viitavaid asitõendeid – minigripp kilekott, digitaalkaal ja pakendamise vahendid. Väär on kohtu arusaam, et väikeses koguses marihuaana hoidmist tuleb vaadelda iseseisva süüteona ning karistatav oleks see üksnes juhul, kui S. Agaevile oleks esitatud ka süüdistus KarS § 183 järgi ning tõendatud ka edasiandmise eesmärk. Ringkonnakohus leiab, et S. Agaevi tegevus kujutab endast narkootiliste ainete süstemaatilist käitlemist ning talle süüks arvatud episoodid on ajaliselt seotud ning erinevate narkootiliste ainete käitlemine kujutab endast rünnet sama õigushüve vastu. Eeltoodut arvestades nõustub apellatsioonikohus prokuratuuriga selles, et kuigi S. Agaevilt leitud marihuaanakogus ei moodusta iseseisvalt suures koguses narkootilise aine käitlemise koosseisu, on see üks osa käideldud narkootilise aine tervikkogusest.

27.Prokuratuur ei nõustu sellegagi, et maakohus on vähendanud A. Jakovlevi poolt 2013. aasta juulikuust kuni augusti lõpuni A.K. antud narkootilise aine fentanüüli kogust 10 tšekile süüdistuses märgitud 29 tšeki asemel. Samuti ei nõustu prokuratuur S. Agaevi süüdistuse vähendamisega. 27.1 Ringkonnakohus prokuratuuri positsiooniga ei nõustu. Kohtukolleegium osundab esmalt kassatsioonikohtu seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu praktikas valitseb seisukoht, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-05). 27.2 Apellatsiooni sisulised väited A. Jakovlevi süüdistuse vähendamise osas heidavad maakohtule ette seda, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, miks kohus on vähendanud süüdistuse mahtu ning võib üksnes aimata, et selle põhjuseks on A. Jakovlevi ütlustest lähtumine. Prokuratuur leiab, et kohus jättis arvestamata A.K. i ütlused ning muud süüd tõendavad dokumendid, mis kinnitavad süüdistuses nimetatud koguse üleandmist.

27.3 Apellatsioonikohus ei nõustu prokuratuuri etteheitega kohtuotsuses põhjenduste puudumisest, mis puudutab A. Jakovlevi poolt 2013. aasta juulikuust kuni augusti lõpuni A.K. antud narkootilise aine fentanüüli koguse vähendamist võrreldes süüdistuses esitatuga. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on lugenud tõendatuks 10 tšeki üleandmise süüdistatava A. Jakovlevi ütluste, tunnistaja A.K. i ütluste, sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja A. Jakovlevi elukohta külastanud isikute nimekirja analüüsi tulemusel. Nii on kohus sideettevõttelt saadud protokollist saadud tõendusteabe lugenud kooskõlas olevaks A.K. i enda ütlustega, mille kohaselt ostis ta fentanüüli A. Jakovlevilt 2013. a suvel ja seda nädalas mitu korda. Samuti on kohus analüüsinud A. Jakovlevi külastanud isikute nimekirja ja nentinud, et ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik öelda, kui sageli A.K. A. Jakovlevilt narkootikume ostis (otsuse lk 16-17). 27.4 A.K. i ütluste kohaselt ostis ta A. Jakovlevilt narkootikume 2013. aasta suve jooksul umbes 10 korda, võib-olla rohkem, võib-olla vähem. Sõltuvalt soovist toimus see nädalas 1-2 korda, võib-olla 3, võib-olla 4. Tavaliselt ostis 1 tšeki, vahel kaks (V kd, lk 120). A.K. käis fenatanüüli ostmas 4-5 korda, mitte rohkem (V kd, lk 202). Süüdistatava A. Jakovlevi ütluste kohaselt andis ta A.K. narkootikume üle väga vähe, võib öelda, et 3, 5 korda, võib eksida, kas rohkem või vähem, ei oska täpselt öelda, aga väga vähe ja koguseid samamoodi kas 1-2 (V kd, lk 198). Eeltoodud ütlustest nähtuvalt ei riimu küll täpselt üleandmiste arv, ent üleantud aine koguse osas on võimalik teha järeldus, et A. Jakovlevi ütluste kohaselt oli maksimaalseks üle antud aine koguseks 10 tšekki ja ka A.K. i ütlusi arvestades saab lugeda tuvastatuks 10 tšeki ostmise. Kumbki isikuline tõendiallikas ei kinnita süüdistuse versiooni üleantud aine koguse osas. 27.5 Ringkonnakohtu arvates ei kinnita ka teised prokuratuuri poolt esitatud tõendid (sideettevõttelt saadud andmete protokoll, A. Jakovlevi külastanud isikute nimekiri, jälitustoimingu protokoll, A. Jakovlevi kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud hulk erinevaid mobiiltelefone ja kõnekaarte) seda, et ajavahemikul 2013. a juulikuust kuni augusti lõpuni toimus narkootikumide üleandmine ülepäeviti ning sel perioodil andis A. Jakovlev A.K. vähemalt 4 korral 2 tšekki ning ülejäänud kordadel 1 tšeki narkootilise aine fentanüüliga. Süüdistuse kohaselt jäi eelnimetatud perioodi üks nädal, kus A.K. sai nädala jooksul 1 tšeki narkootilist ainet fentanüüli. Seejuures on prokuratuuri arvutuste kohaselt A. Jakovlev A.K. üle andnud 29 tšekki narkootilist ainet fentanüüli. 27.6 Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (süüdistust puudutaval ajaperioodil) puuduvad andmed A.K. i ja A. Jakovlevi omavahelisest suhtlemisest juulikuu jooksul. Tihedam suhtlemine isikute vahel langeb perioodi 06.08.-14.08.2013, samuti esineb suhtlemist 24.08.2013. A.K. i ütluste kohaselt oli A. Jakovleviga suhtlemise põhjuseks narkootikumide ostmine (V kd, lk 123). A. Jakovlevi külastanud isikute nimekirjast saab teha järelduse, et A.K. külastas A. Jakovlevi 07.08, 09.08 ja 10.08.2013, s.o kolmel korral. A.K. i ütluste kohaselt oli A. Jakovlevi juures kodus käimise eesmärk narkootikumide ostmine (V kd, lk 123). Küll aga ei saa kõnede ega külaskäikude alusel teha tõsikindlat järeldust üle antud narkootilise aine koguse osas. Jälitustoimingu protokollid (kd II, lk 76-82 ja 125-195) tõendavad süüdistatavate omavahelist suhtlemist, ent A.K. i ja A. Jakovlevi vahelist suhtlemise sisu ei kajasta. A. Jakovlevi kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud hulk erinevaid mobiiltelefone ja kõnekaarte kinnitab seda, et süüdistatavad kasutasid suhtlemiseks erinevaid telefone ning maakohus nentis, et erinevate numbrite kasutamine oli vajalik oma tegevuse varjamiseks ja helistajate tuvastamise raskendamiseks. Samas ei kinnita kaudsed tõendid A. Jakovlevi poolt A.K. üle antud narkootilise aine kogust. 27.7 Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva

kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Eeltoodut arvestades nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga, et A.K. 2013. a juulikuust kuni augusti lõpuni üle antud aine koguse saab lugeda tõendatuks 10 tšeki osas.

28.Ka prokuratuuri põhiväited S. Agaevi süüdistuse mahu vähendamise osas on seotud kriminaalasja tõendusliku poolega. Nimelt taotleb prokuratuur maakohtu järelduste ümberhindamist osas, milles kohus luges tõendatuks S. Agaevi poolt narkootilise aine fentanüüli omandamise vaid kahel korral – s.o enne 05.09.2013 koguse osas, mis ta andis S. Agaevile üle Raadi kalmistul ja 162 tšeki osas, millest 62 tšekki leiti tema kodust ja ülejäänud võeti ära A. Jakovlevilt 13.09.2013. Prokuratuur leiab, et S. Agaevi süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud. 28.1 S. Agaevi osas ei ole vaidlustatud süüdistust osas, milles kohus leidis, et süüdistatav omandas eeluurimisega tuvastamata viisil, kohas ja isikult 57 tšekki narkootilise ainega ja andis selle 05.09.2013 Tartu linnas Kalmistu tn Raadi kalmistu juures A. Jakovlevile. Samuti puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 12.09-13.09.2013 omandas S. Agaev eeluurimisega tuvastamata viisil, kohas ja isikult vähemalt 162 tšeki ulatuses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat ainet kogukaaluga 3,234 grammi ning andis sellest 13.09.2013 Tartu linnas A. Jakovlevile vähemalt 100 tšekki, milles kokku 1,96 gr narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, mis A. Jakovlevilt kinnipidamisel ära võeti. Ülejäänud 62 tšekki, milles kokku 1,274 gr narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit ja 0,37 gr fentanüüli sisaldavat pulbrit leiti S. Agaevi elukoha läbiotsimisel ja võeti ära. 28.2 Vaidlus puudutab süüdistuse seda osa, milles S. Agaevit süüdistatakse ajavahemikul 2013. aasta algusest kuni 12.09.2013. a eeluurimisega tuvastamata viisil, kohas ja isikult vähemalt 1581 tšeki ulatuses narkootilise aine fentanüüli omandamises, millest ta 1524 tšekki andis eeluurimisega tuvastamata viisil ja kohas A. Jakovlevile ajavahemikul 2013. aasta algusest kuni 04.09.2013. 28.3 Kohus leidis nimetatud osas, et ainuüksi kaudsete tõendite alusel, milleks on isikute omavaheline suhtlus, ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et ka enne 05.09.2013 A. Jakovlevi poolt edasi antud fentanüül pärines S. Agaevilt. Seda ei kinnita neist kumbki ning selle kohta ei ole ütlusi andnud ka S. Kalinichev ning ülekuulatud tunnistajad ei tea A. Jakovlevi poolt müüdud aine pärinemisest midagi (otsuse lk 22). 28.4 Prokuratuuri esitatud apellatsioonis leitakse, et kohus on põhjendamatult kõrvale jätnud tunnistajate ütlused, millest nähtub A. Jakovlevilt omandatud aine pidevalt ühetaoline pakendamisviis, aine välimus ja toimeomadused. Arvesse tuleb võtta ka jälitustoimingu protokolli, jäljeekspertiisi akti ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, millest järeldub, et A. Jakovlev suhtles 2013. aastast tihedalt S. Agaeviga ning nende suhtlemisel oli välja kujunenud regulaarsed kohtumised, mille intervalliks oli ligikaudu nädal (28.08, 05.09 ja 13.09), mis viitab sellele, et igakordselt käideldavad kogused on praktika käigus välja kujunenud. A. Jakovlevilt ära võetud fentanüüli pakendamiseks mõeldud fooliumitükid võisid pärineda S. Agaevi elukohast leitud fooliumirullist ja moodustada sellega ühtse terviku. Kohus on lugenud tõendatuks selle, et menetluses leitud narkootilise aine pakendamiseks kasutatud foolium kuulus S. Agaevile ja A. Jakovlev on saanud sellesse pakendatud ainet S. Agaevi käest. 28.5 Vaatamata prokuratuuri seisukohale nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et alates 2013. a jaanuarist A. Jakovlevi poolt edasi antud fentanüüli pärinemine S. Agaevilt ei ole tõendatud (vt ka p 28.3). Analüüsides prokuröri poolt apellatsioonis viidatud tunnistajate ütlusi, nähtub neist järgmist. I. C ütluste kohaselt hakkas ta heroiini saama Stasi [S. Kalinichevi] käest kas juunis või juulis, täpselt ei mäleta. Ainet sai ta kuni septembri alguseni. Doos oli pakendatud

fooliumisse. I. C avaldas, et teadis seda, et Stas saab ainet Aleksandri kaudu. Nagu tunnistaja aru sai, peeti see inimene kinni, siis lõppes aine ostmine ja kadus ka suhtlemine Stasiga. Viimane süstis ainet, tunnistaja suitsetas. Aine mõju kohta avaldas tunnistaja, et see tundus vahel tugevama, vahel nõrgema toimega. Seda, kust A. Jakovlev fentanüüli, heroiini sai, tunnistaja ei teadnud (V kd, tlk 169-171). Tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt oli ostetud pulber fooliumis, kas oli fentanüül või valge hiinlane, ei oska öelda, kuidas seda nimetatakse. Narkootiline aine oli graanulites, halli värvi, pruunikat, ei suuda meenutada. Algul käis koos Stanislaviga [Kalinichev] ostmas, pärast kui sai tuttavaks Aleksandriga [Jakovlev], hakkas ise võtma, ostma ja tarvitama. Fentanüüli tarvitas suitsetades või süstlaga ning selle mõju hindas standardseks (V kd, lk 118-120). Tunnistaja D.D. ütlustest nähtub, et narkootikume ostis ta A. Jakovlevilt ning see oli pakendatud fooliumisse. Sellest, kust A. Jakovlev fentanüüli hangib, ta ei teadnud. Ainet hindas ta kvaliteetseks ning avaldas, et aine oli pruuni värvi ning sarnanes pruunile suhkrule (V kd, lk 111-112). 28.6 Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et ainuüksi aine pakendamise järgi fooliumisse saab teha kaugeleulatuvaid järeldusi sellest, et A. Jakovlev sai narkootilise aine üksnes S. Agaevilt. Mingile erilisele pakendamise viisile, mis võimaldaks tuvastada selle pärinemist ühest kindlast allikast, ei ole tunnistajad osundanud. Samuti on erinevad tunnistajad kirjeldanud aine välimust ja toimeomadusi erinevalt, mistõttu ei võimalda ka see teha tõsikindlaid järeldusi aine pärinemisest S. Agaevi käest kogu süüdistust puudutaval perioodil. Seejuures möönab kriminaalkolleegium, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamist raskendab tunnistajate sõltuvus narkootilistest ainetest nimetatud perioodil ning halvast mälust tingitud ebalevad ütlused. Küll aga ei ole keegi nimetatud tunnistajatest andnud ütlusi, mis tõendaksid asjaolu, et A. Jakovlevilt saadud narkootiline aine fentanüül oleks saadud S. Agaevilt. Liiatigi puudutab tunnistajaid A.K. ja I.C. t süüdistuse osa, mis langeb perioodi juuli - 13.09.2013 ning ei saa seega tõendada aine pärinemist S. Agaevilt 2013. aasta algusest kuni juulikuuni. 28.7 Ka jälitustoimingu protokollis (II kd, lk 76-82), millele apellant osundab kui S. Agaevi süüd tõendavale tõendile ning kus on fikseeritud varjatud jälgimisega 03.09 ja 05.09.2013 saadud tõendusteave, kinnitab kriminaalkolleegiumi hinnangul üksnes süüdistuse versiooni 05.09.2013 episoodi puudutavas osas, kuid ei võimalda teha kaugemaleulatuvaid järeldusi apellatsioonis vaidlustatud S. Agaevi süü vähendamist puudutavas osas. Jäljeekspertiisiakt (II kd, lk 58-68) tõendab ka ringkonnakohtu arvates asjaolu, et S. Agaevi elukoha läbiotsimisel 13.09.2013 ära võetud fooliumitükid ja samal päeval A. Jakovlevilt ära võetud 100 fentanüüli sisaldanud fooliumtükki ja S. Agaevi elukohast leitud fooliumirull võisid pärineda ühtsest tervikust, ent eelkõige kinnitab nimetatud tõend 13.09.2013 episoodi ja süüdistatavatelt leitud ja ära võetud narkootilise aine pärinemise tõendatust. 28.8 Seega on ainus tõend, mis kinnitab S. Agaevi ja A. Jakovlevi omavahelist suhtlust alates 2013. aasta jaanuarist, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Sellest saab tõepoolest järeldada, et A. Jakovlev suhtles 2013. aasta jaanuarist alates tihedalt S. Agaeviga. Samas aga nähtub tunnistaja V.K ütlustest, et A. Jakovlevi ja S. Agaevit sidusid ka sõprussuhted. Tunnistaja väitel külastasid nad A. Jakovleviga S. Agaevi ja tema abikaasa kutsel neid Kallastel. Lisaks on oli A. Jakovlevil sissekirjutus Kallastel ja ta käis sealt ka haiguslehte toomas (V kd, lk 129). Kolmanda isiku A.G. ütlustest nähtub, et A. Jakovlevi tunneb ta seetõttu, et viimane elas Kallastel ning suhted A. Jakovlevi ja S. Agaevi vahel olid normaalsed (V kd, lk 154). Eeltoodut arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et A. Jakovlev ja S. Agaev suhtlesid vaid narkootikumide üleandmise teemal. 28.9 Samas märkab ka ringkonnakohus edasikaebuses välja toodud reeglipära S. Agaevi ja A. Jakovlevi suhtluses alates 28.08.2013 ning leiab, et A. Jakovlevi kaudu Tartus ringlusesse läinud fentanüüli päritolu S. Agaevilt on alust arvestada vähemalt sellest kuupäevast. Nimelt

on jälitustoimingu protokollis (V kd, lk 144 jj) fikseeritud, et 28.08.2013 helistab tundmatu isik A. Jakovlevile ja palub „välja aidata nädalaks“, mille peale A. Jakovlev vastab, et tal ei ole mitte midagi. Samal päeval hiljem lepivad A. Jakovlev ja S. Kalinichev kokku kohtumise Maxima juures, kohtuvad kell 21:05 ja 21:10 saabub sinna S. Agaev. Kell 22.43 saadetakse S. Kalinichevile SMS sisuga: „Vennas kui jõuad, kas saad aidata, vend tuli, tal on halb, aita palun“. Järgmisel päeval helistab S. Kalinichev A. Jakovlevile, et saada 5 korral kokku, kohe seejärel on tõendis fikseeritud kõned S. Kalinichevi ja tuvastamata isikute vahel, kus lepitakse kokku kohtumisi. Järgmisel päeval on kokkusaamisi kolm ja S. Kalinchevi ning kahe kliendi vahel on tuvastatud kaks kohtumist. Samuti on 31.03.2013 S. Kalinicevi ja A. Jakovlevi vahel tihe suhtlus ning S. Kalinicheviga võtab ühendust klient, kes küsib: „Kas saite kokku?“ ja lepitakse kokku, et kohale jõudes teeb S. Kalinichev vastamata kõne. Lisaks pealtkuulatud telefonikõnedele on süüdistatavaid varjatult jälgitud ning jälitustoimingu protokollis (II kd, lk 76-82) on fikseeritud A. Jakovlevi ja S. Kalinichevi mitmed kokkusaamised päeva jooksul. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 04.09.2013 kell 22:21 helistab A. Jakovlev S. Agaevile ja annab edasi sõnumi: „Homme sõida kohale, olen nullis“. S. Agaev on tunnistanud 13.09.2013. a enda juurest leitud ja ära võetud narkootilise aine fentanüüli omandamist Tallinnast umbes kolm nädalat enne tema korteris toimunud läbiotsimist (V kd, lk 67). Eeltoodud tõendikogum annab alust arvata, et A. Jakovlevi poolt edasi antud aine saadi (V kd, lk 165) S. Agaevi käest siiski varem, kui seda on tuvastatuks lugenud maakohus, st vähemalt alates 28.08.2013. 28.10 Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt prokuratuuri seisukohaga selles, et kaudsete tõendite kogum tõendab isiku süüd sama hästi kui üksik otsene tõend, küll aga eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt RKKKo 31-1-15-12, p-d 13-14). Antud asjas ei kinnita apellatsioonis osundatud tõendid kogumis asjaolu, et alates 2013. a jaanuarist A. Jakovlevi poolt edasi antud fentanüül pärines S. Agaevilt, küll alates 28.08.2013.

29.Edasiselt on prokuratuur leidnud, et süüdistatavad tegutsesid grupis ning maakohtu seisukohad kvalifitseeriva tunnuse väljajätmisel süüdistusest hälbivad kehtivast kohtupraktikast. Ringkonnakohus soostub apellandiga. 29.1 Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Küll aga valitseb üldjuhul tegu isik, kelle tegu vastab spetsiifilise teokirjeldusega koosseisu objektiivsetele tunnustele, evides seega täideviija kvaliteeti tingimusel, et tema käitumises on täidetud ka koosseisu subjektiivne külg. Narkootilise aine käitlemisel on seega teo täideviijaks ka isik, kes tahtlikult täidab objektiivse koosseisu tunnuseid, mh valdab narkootilist ainet, teostades selle üle tegelikku võimu, ka juhul, kui ta teeb seda teise isiku korraldusel. /-/Kaastäideviimise hindamisel tuleb aga kaaluda, kas isikud panid teo toime ühiselt ja kooskõlastatult, mis ei tähenda aga samas isikute panuse või rolli võrdsust (RKKKo 3-1-1-64-14, p 3.2). Seetõttu on väär maakohtu seisukoht, et selleks, et kvalifitseerida isikute tegevus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, peab süüdistusest nähtuma, et nad oleksid koos toime pannud mingi KarS § 184 lg 1 ettenähtud teo – kas koos omandanud, edasi müünud või mingil muul viisil käidelnud fentanüüli, st tegutsenud kaastäideviijatena. 29.2 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on süüdistuses piisava konkreetsusega välja toodud rollide jaotus süüdistatavate vahel ning tegevusega saavutatav eesmärk – nii on S. Agaevile õiguslikult ette heidetud alates 2013. a ebaseaduslikult tulu saamise eesmärgil narkootilise aine käitlemine koos A. Jakovleviga. Ehkki ringkonnakohus leidis, et puuduvad tõsikindlad tõendid, mis võimaldaksid seostada A. Jakovlevilt ringlusse läinud narkootilist ainet S. Agaeviga kogu süüdistuses esitatud perioodi jooksul, on apellatsioonikohtu hinnangul

põhjust rääkida alates 28.08.2013 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste realiseerimisest kõikide süüdistatavate poolt. 29.3 S. Agaevi roll seisnes narkootilise aine omandamises ja pakendamises lõpptarbijatele. Tema kodust leiti 13.09.2013 toimunud läbiotsimise käigus fooliumisse valmispakendatuna 62 voldikut ja üks minigripp kilekott, milles oli helepruun pulbriline aine. Maakohus tuvastas, et S. Agaevilt võeti ära kokku 1,644 g pruuni pulbrilist ainet. Eksperdi arvamusega tehti kindlaks, et tegemist oli fentanüüliga, mis sisaldas puhast fentanüüli 0,0704 g. Lisaks leiti narkootiliste ainete käitlemisele viitavaid esemeid – valmislõigatud ja kasutamata fooliumitükke ja digitaalkaal, millel oli näha heledat värvi aine jääke (II kd, lk 22, 27-29). Samuti leiti läbiotsimise käigus mitu mobiiltelefoni ja SIM-kaarti. A. Jakovlev andis edasi S. Agaevi poolt omandatud narkootilist ainet, mis oli pakendatud lõpptarbijale mõeldud nn tšekkidesse. Tema kinnipidamisel 13.09.2013 leiti ja võeti ära 100 fooliumvoldikut, milles oli helepruun pulbriline aine massiga 1,96 g, mis omakorda sisaldas 0,088 g puhast fentanüüli. Maakohus tuvastas, et 13.09.2013 käis A. Jakovlev narkootilist ainet juurde toomas S. Agaevi juurest ning luges jäljeekspertiisiaktiga tuvastatuks, et S. Agaevi elukoha läbiotsimisel ära võetud fooliumitükid ja A. Jakovlevilt ära võetud 100 fentanüüli sisaldanud fooliumitükki võisid pärineda ühtsest tervikust või moodustada terviku. Oma tegevusse kaasas A. Jakovlev S. Kalinichevi. Viimasega koos peeti A. Jakovlev kinni 13.09.2013 Tartus Lubja tn ja Kalmistu tn ristmikul Raadi kalmistul. Maakohus tuvastas, et sündmusele eelnes nii S. Agaevi ja A. Jakovlevi, kui ka viimase ja S. Kalinichevi omavaheline suhtlus, millest nähtub, et A. Jakovlev lepib kokku, et sõidab S. Agaevi juurde. Samal ajal ootab teda Tartus S. Kalinichev. Seda, et S. Kalinichevi ja A. Jakovlevi kokkusaamise eesmärgiks oli narkootilise aine edasiandmine, osundab A. Jakovlevilt kinnipidamisel ära võetud 100 fentanüüli sisaldanud fooliumitükki ja S. Kalinichevilt kinnipidamisel ära võetud 45 eurot, mis oli 3 tšeki hind, samuti tühi minigrip kott, millesse omandatud narkootikum panna. Tunnistaja I.C. ütluste kohaselt sai Stas ainet Aleksandri kaudu ja aine ostmine lõppes siis, kui see inimene kinni peeti. Siis kadus ka suhtlemine Stasiga (V kd, lk 169). 29.4 Süüdistatavate rollijaotus joonistub hästi välja alates 28.08.2013 episoodist kuni nende kinnipidamiseni (vt ka otsuse p 28.9). Süüdistatavate ühisele ja kooskõlastatud tegevusele viitab täpse informatsiooni omamine aine jõudmise kohta Tartusse ning nii süüdistatavate omavahelised kohtumised kui ka klientidega peetud kõned aine üleandmiseks ja raha saamiseks. Lisaks iseloomustab süüdistatavate tegevust selle konspireeritus (telefoninumbrite vahetamine, kokkusaamised avatud vaateväljaga avalikus ruumis (nt Raadi surnuaial), vastamata kõnede tegemine). Jälitustoimingu protokollidest järeldub see, et just A. Jakovlev oli isikuks, kes teavitas S. Agaevit, kui vajati uut narkootilise aine kogust. Asjaolu, et S. Kalinichev otse S. Agaeviga ei suhelnud, asjas olulisust ei oma, kuivõrd tema roll oli narkootilise aine tarvitajatega suhtlemine ja selle edasiandmine ning raha edastamine A. Jakovlevile. Kuivõrd A. Jakovlev sai samuti üksnes vaheltkasu edasimüügi eest, liikus grupi tegevusega saadud raha lõpuks aine esialgsele müüjale, s.o S. Agevile.

II

30.Prokuratuur ei nõustu süüdistatavatele mõistetud karistuse pikkusega ning S. Kalinichevi puhul ka karistuse mõistmisega tingimisi. Lähtepunkt karistuse pikkuse üle otsustamiseks on Riigikohtu kehtiva praktika valguses eriosa vastava paragrahvi sanktsiooni keskmine määr. S. Agaevi kaitsja on esitanud taotluse kergendada tema kaitsealuse karistust. Apellandi põhiidee seisneb selles, et S. Agaevile peaks jätma tuleviku suhtes resotsialiseerimise võimaluse ja tahte.

Kirjalikus seisukohas on A. Jakovlev leidnud, et maakohus karistas teda õiglaselt. Ta kahetseb toimepandut ja kinnitab, et ei pane enam ühtegi kuritegu toime. A. Jakovlevi kaitsja nõustub kaitsealuse positsiooniga karistuse osas. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioon süüdistatavate karistuse osas kuulub osalisele rahuldamisele, S. Agaevi kaitsja edasikaebus jääb aga rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel. 30.1 Vastavalt KarS § 56 lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Süü suurus oleneb süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest (KarS § 57-58). Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti andma hinnangu teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Eeltoodud seisukohta arvestades jääb ringkonnakohtule arusaamatuks maakohtu poolt süüdistatavatele mõistetud karistuse määr ning selle diferentseerimine. 30.2 Maakohus tuvastas, et kõikide süüdistatavate puhul tuleb karistust raskendavaks asjaoluks lugeda KarS § 58 p 1 kohaselt omakasu motiivi. Maakohus tuvastas, et S. Agaevit ja A. Jakovlevi ajendas soov saada ainelist kasu, narkosõltlasest S. Kalinichevi aga soov saada edasimüügi pealt enda tarbeks uus doos. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Õigushüve kahjustamise intensiivsuse astet näitab süüteo toimepanemine kavatsetusega. 30.3 Süüdistatavate süü suuruse hindamisel peab keskse tegurina arvesse võtma käideldud narkootilise aine kogust. Prokuratuur ei nõustu maakohtu otsuse põhjendavas osas märgituga, mille kohaselt piisanuks S. Agaevi kodust leitud fentanüüli kogusest vähemalt 54 inimesele ja esitab omapoolsed arvutused, mis näitavad, et sellest kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 541 inimesele, samuti märgib prokuratuur, et 13.09.2013 S. Agaevi poolt omandatud A. Jakovlevilt ära võetud 0,088 gr fentanüülist piisaks vähemalt 676 inimesele (ühekordne joove tekib 0,13 mg), mitte 67 inimesele nagu märkis maakohus. Narkootilise aine kogus, mis kriminaalmenetluse käigus ära võeti (suur kogus fentanüüli on 1,3 mg, asjas äravõetud fentanüüli puhta aine kogus oli 0,1603 grammi), ületab rohkem kui sajakordselt aine suure koguse piirmäära, mis ei anna alust mõista karistust alla keskmise määra. 30.4 Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kahtlemata on süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine kogused suured ning nende tegevus tervikuna taunitav ja rahvatervist ohustav. Sõltuvusvajaduse rahuldamiseks toime pandud rikkumised tõstavad ka üldist kuritegevuse taset. Ringkonnakohtus leidis lisaks tuvastamist, et süüdistatavad tegutsesid grupis. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada narkootilise aine korduva käitlemisega, mis näitab, et tegemist polnud juhusliku sündmusega, vaid hästi sissetöötatud ja konspireeritud tegevusega. S. Agaevil oli seejuures kanda oluline roll – narkootilise aine omandamine ja pakendamine. A. Jakovlev tegeles vahendajana ja edasimüüjana, teavitades S. Agaevit uue koguse vajadusest ning kohtus viimasega narkootilise aine saamiseks ja raha üleandmiseks. Oma tegevusse kaasas ta S. Kalinichevi. Viimase kaudu omakorda toimus fentanüüli edasiandmine. 30.5 Ringkonnakohus leidis, et S. Agaevit on alust seostada fentanüüli käitlemisega alates 28.08.2013 ning ka teise astme kohtus ei leidnud kinnitust prokuratuuri poolt S. Agaevi süüdistus täies ulatuses, s.o alates jaanuarist 2013. S. Agaevi tegevus leidis seega tuvastamist poolekuise perioodi vältel. S. Agaevi kaudu ringlusesse sattuma pidanud fentanüülist leiti ja võeti eeluurimisel ära 100 tšekki A. Jakovlevilt tema kinnipidamisel ja 62 tšekki S. Agaevi kodu läbiotsimisel. Sellega tehti võimatuks selle fentanüülikoguse edasiandmine tarvitajatele

ja hoiti ära süüdistatavatest mitteolenevatel põhjusetel suurema kahjuliku tagajärje tekkimine. S. Kalinichevi süü leidis maakohtus tõendamist alates 2013. aasta juunikuust kuni 13.09.2013 a. Fentanüüli edasiandmises on tema süü tuvastatud kahe isiku osas 3,5 kuu jooksul. Nimetatud osas otsust ei vaidlustatud. A. Jakovlevi süüdistatakse alates 27.01.2013 kuni 13.09.2013 a fentanüüli edasi andmises kolmele isikule. Seega ei ole kriminaalasjas tuvastatud A. Jakovlevilt ja S. Kalinichevilt narkootilisi aineid ostnud isikute hulk suur. Ringkonnakohus leiab siiski A. Jakovlevi teosüüd hinnates, et see on arvestades tegevuse ulatust ning perioodi teiste süüdistuses nimetatud isikute omast suurem. 30.6 Samas nõustub apellatsioonikohus maakohtuga selles, et karistuse mõistmisel saab tugineda vaid tuvastatud asjaoludele, kogustele ja ostjate ringile, mis on tõendamist leidnud. Seetõttu ei saa karistust raskendada prokuratuuri põhjendusel, et A. Jakovlevi ja S. Kalinichevi tegevuse ulatus on suurem, kui seda on ülekuulatud tunnistajate abil tuvastatud. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul süü kvantitatiivset määra oluliselt tõsta prokuratuuri tõdemus, et isikud ei ole andnud toimepandud teo kohta õigeid ütlusi ning on tunnistanud vaid seda osa süüst, mille osas on otsesed tõendid, sest kohustust tõe väljaselgitamisele kaasaaitamiseks ja enese süüstamiseks süüdistatavatel ei ole. Ringkonnakohtu arvates väärib väide siiski tähelepanu seoses S. Agaevi kaitsja ja A. Jakovlevi kirjalikus seisukohas toodud kinnitusega puhtsüdamlikust kahetsusest. Nimelt nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga selles osas, et olukorras, kus süüdistatav ei anna õigeid ütlusi, ei saa sedastada tema puhtsüdamlikku kahetsust. 30.7 Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et kahtlematult tuleb arvestada, et arvutuste järgi on süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine kogus suur ning vajadus piirata narkootiliste ainete levikut õigustaks seetõttu süüdlaste karistamist vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Samas peab S. Agaevi ja S. Kalinichevi teosüüd hinnates arvestama, et nende tegevus leidis tõendamist suhteliselt lühikese aja vältel, st vastavalt poole kuu ja 3,5 kuu vältel, mistõttu tuleb süü suurust pidada keskmisest väiksemaks ning arvestada seda ka karistuse mõistmisel. 30.8 Lisaks eeltoodule kätkeb karistuse mõistmine eeldust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et S. Agaevit ja S. Kalinichevi ei ole varem narkootilise aine käitlemise eest karistatud. S. Agaevil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta tingimisi katseajaga 1 aasta. S. Kalinichevi on varem karistatud ühel korral. Ringkonnakohus peab oluliseks arvestada, et S. Agaev on varem toime pannud peamiselt avaliku korra vastu suunatud ja S. Kalinichev varavastaseid süütegusid. S. Kalinichevi on ka varem karistatud lühiajalise vabadusekaotusliku karistusega. Mõlema süüdistatava puhul on kuriteo toimepanemise üheks ajendiks sõltuvus narkootilistest ainetest. Karistusega peab andma isikutele selge signaali teo keelatusest, ent samas jätma võimaluse hilisemaks resotsialiseerumiseks. Arvestades isikute süü suurust, karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, leiab ringkonnakohus, et S. Agaevit tuleb karistada vangistusega 6 aastat ja 3 kuud, mille hulka arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg. S. Kalinichevi tuleb karistada vangistusega 3 aastat 5 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda S. Kalinichevi kantuks eelvangistuses viibitud aeg (13.-14.09.2013), s.o 2 päeva, mõistes karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. 30.9 S. Kalinchevi osas märgib apellatsioonikohus, et maksva kohtupraktika kohaselt on isikule mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik - on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist

asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. Samuti on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (vt RKKKo 3-1-1-99-06). Praegusel juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid aluse S. Kalinichevi vabastamiseks tingimisi. Sellisteks asjaoludeks ei saa S. Kalinichevi karistuse individualiseerimisel pidada ka maakohtu otsuses välja toodud narkootikumide tarvitamisest loobumist ja töö leidmist ning varasema katseaja edukat läbimist. Nagu prokuratuur õigesti märkis, lõppes S. Kalinichevile KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud 2 aasta ja 7 kuu pikkune katseaeg vahetult enne uute, seekord raskete rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemist. 30.10 A. Jakovlevi on karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest kümme aastat tagasi. Kehtivaid kriminaalkaristusi on A. Jakovlevil neli. Teda on karistatud varavastaste kuritegude (varguste ja röövimise) ning kehalise väärkohtlemise eest. Alates 2003. aastast on A. Jakovlevi kuritegelik aktiivsus olnud suur ning teda on korduvalt karistatud vabadusekaotusliku karistusega. Uue kuriteo pani A. Jakovlev toime katseajal olles. A. Jakovlevi osas märkis kohus lisaks, et narkootilise aine fentanüüli käitlemine katseajal olles näitab, et varasemad karistused ei ole suutnud panna teda oma käitumist muutma ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus nõustub sellise seisukohaga. Ringkonnakohus hindab A. Jakovlevi teosüüd suureks, sest tema poolt toime pandud kuritegude periood oli ajaliselt kõige pikem ning teosüü suur. Tõendatud on, et A. Jakovlev omandas korduvalt narkootilist ainet sihiga teenida pikaajalisemalt majanduslikku kasu, millist käitumist võib pidada eriti taunitavaks. Samuti teadis A. Jakovlev varem narkokuriteo eest kriminaalkorras karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, ent ta ei hoolinud nendest, tegutsedes 8 kuu vältel narkootiliste ainete käitlemisega. Samas ei leidnud A. Jakovlevi süü tõendamist prokuratuuri poolt esitatud mahus. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et A. Jakovlevi tuleb karistada vangistusega 6 aastat ja 10 kuud, mida suurendada KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 27.11.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõista A. Jakovlevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja hulka arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg.

III

31.Prokuratuur taotleb KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel A. Jakovlevilt välja mõista 600 eurot ning jätta selle nõude tagamiseks aresti alla A. Jakovlevi elukoha Tartu linn XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud televiisor Philips Model No: 32PFL3008H/12, Serial No: YN1A1328842838 koos puldiga, hinnangulise väärtusega 299 eurot, mis on arestitud Tartu Maakohtu 19.12.2013.a kohtumääruse nr 1-13-11008 alusel. 31.1 Maakohtu otsusest nähtub, et kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata, leides, et konfiskeerimise asendamise teeb võimatuks see, et prokuratuur ei ole taotlenud konfiskeerimise asendamiseks konkreetse rahasumma väljamõistmist. Prokuratuur sellega ei nõustu ja leiab, et kohtul oli võimalik lähtuda prokuratuuri esitatud A. Jakovlevi tulu kalkulatsioonist ja selles välja toodud summast, millise prokuröri abi J. Pajus esitas oma süüdistuskõnes. 31.2 Ringkonnakohus leiab, et prokuratuuri taotlus kuulub rahuldamisele. Antud juhul on süüdistusaktis märgitud, et süüdistatavad teenisid 1581 tšeki narkootilise aine müügist kokku vähemalt 23 715 eurot kriminaaltulu, samuti sisalduvad süüdistusaktis andmed kriminaalmenetluses konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta. 31.3 Süüdistusaktis nimetatud andmeid konfiskeerimise, laiendatud konfiskeerimise ja asendamise kohta süüdistusaktis tuleb käsitleda prokuratuuri konfiskeerimistaotlusena. Samas

ei ole kohus prokuratuuri konfiskeerimistaotlusega seotud ning on pädev konfiskeerima ka vara, mida süüdistusaktis ei nimetata ning kohaldama KarS § 83-84 ka siis, kui süüdistusaktis konfiskeerimisega seonduvat üldse ei käsitleta. Samas peab kohtumenetluse pooltel olema tõhus võimalus esitada konfiskeerimisele või selle asendamisele vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid. Sellest järelduvalt ei ole oma sisult õige ka maakohtu seisukoht, et konfiskeerimise asendamise teeb võimatuks see, et prokuratuur ei ole taotlenud konfiskeerimise asendamiseks konkreetse rahasumma väljamõistmist. 31.4 Prokurör on oma süüdistuskõnes märkinud, et A. Jakovlev sai enda kinnitusel lisasissetuleku narkootikumide müümisest 100-150 eurot kuus, mis tegutsemisaega arvestades teeb 800 eurot. Prokuratuur möönis samas, et see kogus ei ole ilmselgelt kooskõlas teiste kogutud tõenditega /-/, kuid on täiesti piisav A. Jakovlevilt arestitud vara konfiskeerimiseks. Süüdistuskõnest nähtub, et prokuratuur on taotlenud A. Jakovlevilt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud sularaha 200 eurot konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 alusel ja KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks televiisori, mille hinnanguliseks väärtuseks on 299 eurot, aresti alla jätmist (kd VI, lk 39). 31.5 Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui süüdistatavate süü neile esitatud süüdistuses täielikult kinnitust ei leidnud, oli kohtul võimalik lähtuda prokuratuuri esitatud A. Jakovlevi tulu kalkulatsioonist. Sellest ja kriminaalasjas kogutud teistest tõenditest, mh isikulistest tõendiallikatest nähtub, et 1 tšeki hind oli 15 eurot (V kd, lk-d 176, 197), millest A. Jakovlev sai endale 3 eurot (V kd, lk 198, A. Jakovlevi ringkonnakohtule esitatud kirjalik seisukoht). Nimetatud osas vaidlus puudub. Selliseid lähteandmeid arvestades oli kohtul võimalik võtta seisukoht A. Jakovlevi poolt kuritegelikul teel saadud vara osas, et takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. 31.6 Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis annavad aluse järeldada, et A. Jakovlevi tegevuseks on pikaajaliselt ja süsteemselt olnud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. Tegemist on kuriteoliigiga, millega kaasneb kriminaaltulu teenimine ja seda ei ole A. Jakovlev ka eitanud – nii teenis ta kohtus antud ütluste kohaselt igakuiselt 100-150 eurot (V kd, lk 198). Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsust lugedes jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kui suures osas kohus luges tõendatuks A. Jakovlevile süüks arvatud 1400 tšeki üleandmise S. Kalinichevile („oleks isegi juhul, kui ta nädalas vaid paar korda oleks ostmas käinud, Jakovlev pidanud talle üle andma vähemalt 60 tšekki fentanüüli“). Küll aga on maakohus lugenud tõendatuks narkootilise aine käitlemise A. Jakovlevi poolt alates 2013. a jaanuarist ning kui arvestada ka süüdistatava enda ütlusi kuus teenitud kriminaaltulu osas, peab ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada asenduskonfiskeerimist A. Jakovlevi poolt narkootikumide müügist saadud kriminaaltulu - selles osas, milles prokuratuur on apellatsioonimenetluses taotluse esitanud, so summas 600 eurot. Selle nõude tagamiseks tuleb jätta aresti alla A. Jakovlevi elukohast leitud ja ära võetud televiisor Philips Model No: 32PFL3008H/12, Serial No: YN1A1328842838 koos puldiga, hinnangulise väärtusega 299 eurot, mis on arestitud Tartu Maakohtu 19.12.2013 kohtumääruse nr 1-13-11008 alusel.

32.Prokuratuur on esitanud taotluse KarS § 832 lg 1 ja KarS § 84 alusel mõista S. Agaevilt välja 10 287 eurot ning jätta selle nõude tagamiseks S. Agaevi sõiduauto Opel Astra (reg nr XXX ) aresti alla. 32.1 Ringkonnakohus leiab, et prokuratuuri taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtuotsusest nähtub, et prokuratuur on võimaliku konfiskeerimise alusena osundanud KarS § 831 ja § 84 ning KarS § 832 ja § 84. Maakohus on analüüsinud konfiskeerimise mõlemaid aluseid ja sedastanud, et kuna Opel Astra on omandatud S. Agaevi poolt 2009. a, kuid kohtu käsutuses ei ole tõendeid, mille alusel oleks võimalik hinnata S. Agaevi majanduslikku olukorda sellel perioodil, ei saa

öelda, et sõiduk oleks omandatud kuritegude toimepanemise tulemusena saadud raha arvel. KarS § 831 lg 1 aga eeldab, et vara pärineb üksnes arutatava asja esemeks olevast kuriteost, mida samuti tõendada võimalik ei ole, kuna S. Agaev omandas auto 2009. aastal. 32.2 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole küsimus selles, kas nimetatud sõiduk omandati kuriteo eest saadud vahenditest, vaid selles, kas selle vara arvelt on võimalik asendada riigi konfiskeerimisnõuet. Selline analüüs maakohtu otsuses puudub. 32.3 Prokuratuuri poolt välja arvutatud kriminaaltulu aluseks on eeldus, et kogu A. Jakovlevi poolt edasi antud narkootiline aine pärineb S. Agaevilt. Apellatsioonikohus tuvastas, et A. Jakovlevi kaudu ringlusesse läinud narkootiline aine fentanüül pärines S. Agaevilt alates 28.08.2013. Nimetatud perioodi jooksul on tuvastamist leidnud vähemalt 57 fentanüüli sisaldava tšeki üleandmine A. Jakovlevile, 28.08.2013 üle antud narkootilise aine kogust ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada. 13.09.2013 episoodis on tõendatud küll narkootilise aine üleandmine A. Jakovlevile, ent selle üleandmist ei toimunud, kuna süüdistatav peeti kinni ja temalt võeti narkootiline aine ära. Ka S. Agaevi kodust leitud narkootiline aine võeti ära, mistõttu süüdistatavad selle käitlemisest kriminaaltulu ei saanud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et arvestades grupi poolt käideldud narkootilise aine kogust eelnimetatud perioodil – 57 tšekki ning selle müügihinda, sai S. Agaev kriminaaltulu 57x15-57x3= 684 eurot. Kriminaaltulu kuulub konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel. Riigi konfiskeerimisnõude tagamiseks tuleb jätta aresti alla sõiduauto Opel Astra (reg nr XXX ) (VIN

XXX ).

33.Viimaks taotleb prokuratuur kolmandalt isikult A.G. lt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 5500 euro väljamõistmist, mille tagamiseks jätta aresti alla talle kuuluv kinnistu nr XXX , aadressil Kallaste linn, XXX , mis on arestitud Tartu Maakohtu 20.12.2013 kohtumääruse 113-11317 alusel. 33.1 Prokuratuuri see taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kolmanda isiku vara arestimiseks KarS § 832 lg 2 p-de 1,2 alusel peavad esinema sama sätte lõikes 1 nimetatud eeldused. Kuivõrd arestimise objektiks olev korter omandati 03.10.2012. a, peavad seega esinema tõendid, et kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et süüdistatav oleks saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena ja see on edasi antud kolmandale isikule. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud eeldus täidetud ei ole. Riigikohtu praktikas ei ole aktsepteeritavaks peetud vara laiendatud konfiskeerimist ainuüksi põhjendusel, et isikul vara omandamisele eelnenud aastal legaalne sissetulek puudus. Samuti puuduvad viited sellele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. 33.2 Muus osas kasutab ringkonnakohus õigust jätta maakohtu poolt juba esitatud asjaolud kordamata ja nõustub esimese astme kohtu otsuses tehtud järeldustega selles, et kolmanda isiku vara laiendatud konfiskeerimise eeldused täidetud ei ole. Maakohus tuvastas, et korteri ostmise perioodil võis olla 2012. aastal A.G. l piisavalt rahalisi vahendeid 5500 eurot maksva korteri ostmiseks, kuna samal suvel Soomes töötades teenis ta 2300 eurot, sai emalt 1500 eurot ning teenis remonditöid tehes 500 eurot. Mitmed tunnistajad on avaldanud, et A.G. l oli korteriostuplaan, milleks ta kogus raha ning ei ole välistatud, et ta suutis mingeid summasid säästa. Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et S. Agaevi panus korterisse oleks oluline. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohaga.
34.Eeltoodu arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-dest 3,4,5 tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse lähtudes p-des 26-33 toodud seisukohtadest.

IV

35.Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra p-ga 16, mille kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks maakohtus, samuti apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistamise eest (sh kaitseakti koostamine) on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot igas astmes. Korra p 2 kohaselt lisandub juhul, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. 35.1 S. Agaevi kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt on tema poolt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 1 tund ning ta taotleb kaitsja 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on igati põhjendatud, taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja asjakohased. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulud tuleb kaitsjale hüvitada. 35.2 A. Jakovlevi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi taotlusest nähtub, et ta konsulteeris oma kaitsealusega Tartu Vanglas 1 tund, et selgitada välja apellatsiooniteate ja apellatsiooni esitamise soov. Samuti on ta põhjalikult tutvunud kohtuotsusega 1,5 tunni vältel ning ka prokuröri apellatsiooniga 1,5 tunni vältel ning koostas kirjalikku seisukohta 2 tundi. Kokku on kaitsja taotlenud 288 euro hüvitamist, mille hulgas on käibemaks 48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toimingud on vajalikud ja asjakohased ning tema taotluses märgitud ajakulu nende tegemiseks põhjendatud. Apellatsioonikohus leiab, et need kulud tuleb kaitsjale hüvitada. 35.3 Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Rein Napa esitatud taotluse kohaselt on tal kulunud kohtuotsusega tutvumiseks ja kirjaliku seisukoha kujundamiseks 4 tundi ning ta taotleb 192 euro hüvitamist, sealhulgas on ka käibemaks 32 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku esindaja poolt toimingute kulutatud ajakulu on põhjendatud ning vajalikud ning taotluses nimetatud summa tuleb talle täies ulatuses hüvitada. 35.4 Apellatsioonimenetluses KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 tehtud lahendi korral hüvitab menetluskulud riik. Seetõttu tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel jätta p-des 35.1-35.3 nimetatud kulud Eesti Vabariigi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.