Kohtulahend

Vandeadvokaat Ahto Sirendi

Süüdistatav

STANISLAV KALINICHEV

elukoht: XXXX; isikukood: 38706302724; emakeel: XXXX; töökoht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 07.02.2008. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 a vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust ja 2 aastat 7 kuud vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele 2-aastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 14.09.2013, kahtlustatavana kinni peetud 13-14.09.2013

Kaitsja

Advokaat Marko Paabumets

vandeadvokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 301, 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Shakhin Agaev KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Shakhin Agaevi karistuse kandmise alguseks 13. september 2013. Süüdi tunnistada Aleksandr Jakovlev KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 5 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 27.10.2011. a otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõista Aleksandr Jakovlevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Aleksandr Jakovlevi karistuse kandmise alguseks 13. september 2013. Süüdi tunnistada Stanislav Kalinichev KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg 13-14.09.2013, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusest kantuks, Stanislav Kalinichevi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Stanislav Kalinichevi suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning määratud kohustusi:

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumäärusega nr 1-13-11317 arestitud Shakhin Agaevile kuuluv 1835 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontol. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Shakhin Agaevile kuuluv sõiduauto Opel Tigra registreerimismärgiga XXXX (VIN XXXX) koos kahe süütevõtme ja registreerimistunnistusega, mis on arestitud Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumääruse nr 1-13-11317 alusel. Sõiduk asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri valvega parklas ning süütevõti koos registreerimistunnistusega asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos. Jätta rahuldamata prokuratuuri taotlus Shakhin Agaevile kuuluva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXXX (VIN XXXX) konfiskeerimiseks KarS §-de 831 lg 1 ja 84, §-de 832 lg 1 ja 84 alusel. Sõiduk asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri valvega parklas ning süütevõti koos registreerimistunnistusega asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos. Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumäärusega nr 1-13-11317 arestitud sularaha 1835 eurot ja sõiduauto Opel Tigra registreerimismärgiga XXXX jätta konfiskeerimise tagamiseks aresti alla. Sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXXX vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega omanikule või seaduslikule valdajale. Jätta rahuldamata prokuratuuri taotlus A.G. kuuluva kinnistu nr XXXX, aadressil XXXX konfiskeerimiseks KarS §-de 831 lg 1 ja 84, §-de 832 lg 1 ja 84 alusel. Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumääruse nr 1-13-11317 alusel Eesti Vabariigi kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud vara käsutamise keelumärge tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendite osas kohaldatavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised kriminaalasja juures olevad asitõendid:

sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1 (üks) euro, kutsete saatmise kulu 3 (kolm) eurot 54 senti, riigi õigusabi kulu 2592 (kaks tuhat viissada üheksakümmend kaks) eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja ekspertiiside kulu 993 (üheksasada üheksakümmend kolm) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 31. oktoobril 2014. a alates kella 13.00-st.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Süüdistused Stanislav Kalinichevi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema Tartu linnas koos Aleksandr Jakovleviga turustas Shakhin Agaevi poolt omandatud narkootilist ainet fentanüüli ajavahemikul 2013. aasta algusest kuni 13.09.2013. a. Aleksandr Jakovlev andis Stanislav Kalinichevile ajavahemikul alates 2013. a juunikuust kuni 12.09.2013 iga päev (v.a sellel ajaperioodil 5 päeva) 7-8 korda päevas 2-3 tšekki narkootilist ainet fentanüüli, s.o vähemalt 1400 tšekki (tšekk - piisab joobe tekitamiseks vähemalt kahele kroonilisele tarvitajale) narkootilist ainet fentanüüli, millest osa tarvitas Stanislav Kalinichev ise ja osa andis edasi järgmiselt: 2013. a suve alguses ühel korral Tartu linnas vähemalt 1 tšekki narkootilise aine fentanüüliga A.K., mida tarvitasid koos Stanislav Kalinicheviga; 2013. a suvel Tartu linnas vähemalt kahel korral 1 tšekki narkootilise aine fentanüüliga A.K., mida tarvitasid koos Stanislav Kalinicheviga. Seega andis Stanislav Kalinichev Tartu linnas 2013. a suve jooksul A.K. kokku vähemalt 3 tšekki narkootilise aine fentanüüliga.

Ajavahemikul 2013. a juulikuust kuni 13.09.2013. a Tartu linnas andis nädalas vähemalt neljal korral 1 tšekki fentanüüli I.Č. (s.o kokku vähemalt 42 tšekki). Veel andis Stanislav Kalinichev nimetatud ajavahemiku sees vähemalt viiel korral Tartu linnas korraga vähemalt 2 tšekki narkootilist ainet fentanüüli I.Č. (s.o. kokku vähemalt 10 tšekki). Lisaks andis Stanislav Kalinichev nimetatud ajavahemiku sees veel vähemalt kahel korral I.Č. 0,5 tšekki narkootilist ainet fentanüüli. Seega andis Stanislav Kalinichev Tartu linnas ajavahemikul 2013. a juulikuust kuni 13.09.2013. a I.Č. kokku vähemalt 53 tšekki narkootilise aine fentanüüliga. 13.09.2013. a Stanislav Kalinichev eelneva kokkuleppe kohaselt läks Tartus Kalmistu tn. asuva Raadi kalmistu juurde, et saada Aleksandr Jakovlevi käest 3 tšekki narkootilise aine fentanüüliga, kuid vahetult enne Aleksandr Jakovleviga kohtumist peeti Stanislav Kalinichev politsei poolt kahtlustatavana kinni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja fentanüüli puhul piisab kümnele isikule joobe tekitamiseks 1,3 mg (0,0013 grammi). Aleksandr Jakovlevi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema grupis koos Shakhin Agaevi ja Stanislav Kalinicheviga käitles tulu saamise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüüli. Aleksandr Jakovlev andis edasi Shakhin Agaevi poolt omandatud narkootilist ainet fentanüüli, mis oli pakendatud lõpptarbijale mõeldud nn tšekkidesse s.o fooliumvoldikud narkootilise aine kogusega, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kahele kroonilisele tarvitajale, selleks sai ta Shakhin Agajevilt:

grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit ja 0,37 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit ning eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja viisil omandatud 3,15 grammi narkootilist ainet marihuaanat hoidis Shakhin Agaev oma elukohas aadressil XXXX asuvas korteris kuni nimetatud narkootiline aine 13.09.2013 politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega andis Shakhin Agaev nimetatud perioodil Aleksandr Jakovlevile turustamiseks kokku vähemalt 1684 tšekki narkootilist ainet fentanüüliga. II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Shakhin Agaev ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda. Kohus võttis prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu tema varasemad ütlused (kd 5, tl 66-78). Shakhin Agaev on end 14.09.2013. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud süüdi selles, et omas oma kodus fentanüüli koguses, mis võeti läbiotsimisel 13.09.2013. a tema kodust ära. Selle aine ostis ta oma sõnul 3 nädalat varem Tallinnast umbes 400 euro eest. Samuti tunnistas Shakhin Agaev, et köögist leitud taimne puru on kanep, mis kuulub talle. Selle oli ta ise korjanud selle koha lähedalt, kust politsei ta kinni pidas. Aleksandr Jakovlevi tunneb ta ammu, nad suhtlevad omavahel – helistavad ja on ka kokku saanud. Stanislav Kalinichevi ta ei tunne. Äravõetud digitaalkaalu kohta selgitas Shakhin Agaev, et ostis selle kulla kaalumiseks, fooliumist lõikas tükke fentanüüli („hiinlase“) pakendamiseks, osa fooliumitükke oli tal ette valmistatud selleks, et läbi nende narkootilist ainet suitsetada. Shakhin Agaev tunnistas, et tarvitab ise narkootilisi aineid pikemat aega – varem mooni, nüüd „hiinlast“ ja vahepeal suitsetas kanepit. Ka viimasel ülekuulamisel 22.01.2014. a, samuti kohtuistungil jäi Shakhin Agaev selle juurde, et tema ei ole kellelegi fentanüüli müünud ja on süüdi vaid selle koguse narkootilise aine omamises, mis leiti tema kodust. Shakhin Agaev peeti kahtlustatavana kinni 13.09.2013. a kell 16.54 Tartu vallas AovereLuunja teel sõiduki Opel Astra registreerimismärgiga XXXX roolis (kd 1, tl 188-190). Nimetatud sõiduki läbiotsimisel leiti ja võeti minigrip kilekott taimse puruga (kd 1, tl 191197). Läbiotsimisel Shakhin Agaevi elukohas XXXX ning tema kasutuses olevas sõiduautos Opel Tigra reg nr XXX (kd 2, tl 10-21) leiti ja võeti ära magamistoast voodi pealt dressipükste taskust üks kokkuvolditud fooliumitükk, XX toast riidekapist fooliumist lõigatud ristkülikukujulised väiksed tükid, 11 fooliumvoldikut, jope sisetaskust sõlmega suletud kilekott fooliumvoldikutega, teksatagi taskust üks minigrip kilekott pruunikat värvi ainega, riidekapi pealt digitaalkaal „Myco“. Köögist leiti ja võeti ära minigrip kilekott rohelist värvi aine jääkidega ja papist karp rohelist värvi taimse puruga. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 2, tl 22-23) tõendab, et Shakhin Agaevi elukohast leiti läbiotsimisel 20 valmislõigatud ja kasutamata fooliumitükki. 11 kokku volditud fooliumitükki sisaldasid helepruuni värvi pulbrilist ainet (asitõendi vaatlusprotokoll kd 2, tl 24-26). Sõlme keeratud läbipaistvas kilekotis oli 50 kokkuvolditud fooliumitükki kogukaaluga 3,33 g. Foolimvoldikutes oli helepruuni värvi pulbriline aine (asitõendi vaatlusprotokoll kd 2, tl 4042). Minigrip kilekott, milles oli samuti helepruuni värvi pulbriline aine, kaalus 1,00 g (asitõendi vaatlusprotokoll kd 2, 43-44). Samuti on asitõendina vaadeldud digitaalkaalu „MYCO“, mille peal oli näha heledat värvi aine jääke (kd 2, tl 27-29). Eksperdi arvamusega (narkootilise aine ekspertiisakt nr 13E-AN1189 kd 2, tl 50-53) on

tõendatud, et Shakhin Agaevi elukohast dressipükste taskust leitud üks fooliumvoldik massiga 0,024 g sisaldas fentanüüli, mille protsentuaalset sisaldust ei olnud materjali vähesuse tõttu võimalik määrata; 11 fooliumvoldikut sisaldasid pruuni pulbrit massiga kokku 0,23 g, milles oli 4,1 % fentanüüli, s.o 0,0094 g; 50 fooliumpakendis oli pruun pulber massiga kokku 1,02 g, mis sisaldas 4,6% fentanüüli, s.o 0,047 g; ühes minigripp kilekotis oli pruun pulber massiga 0,37 g ja see sisaldas 3,9% fentanüüli, s.o 0,014 g. Ühes minigrip kilekotis oli peenestatud kanepi (marihuaana) jälgi ning pappkarbis oli roheline taimepuru massiga 3,15 g, mis oli peenestatud kanep tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,47%. Shakhin Agaevi kinnipidamisel temal autos kaasas olnud minigrip kilekotis oli eksperdi arvamuse kohaselt kanepi õisikuosa massiga 0,061 g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldust ei ole võimalik väikese koguse tõttu määrata. Seega leiti ja võeti võeti Shakhin Agaevilt ära kokku 1,644 g pruuni pulbrilist ainet, mis sisaldas puhast fentanüüli 0,0704 g ning 3,15 g marihuaanat tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,47%. Sõrmejäljeekspertiisiakt nr 13E-SS0185 (kd 2, tl 66-69) tõendab seda, et Shakhin Agaevi elukoha köögist leitud marihuaana jälgedega minigrip kilekotil oli tema parema käe nimetissõrme jälg. Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusega nr 73 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kohaselt II nimekirja. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on nii fentanüüli kui ka äravõetud marihuaana puhul tegemist narkootiliste ainetega vastavalt sama määruse § 3 lg-le 1 mille kätlemine on „Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 järgi keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seega ei ole asjas vaidlust ning eelpool käsitletud tõenditega on tõendamist leidnud, et Shakhin Agaev omandas tuvastamata isikult 2013. a kokku 1,644 g pruuni pulbrilist ainet, mis sisaldas puhast fentanüüli 0,0704 g ning lisaks veel 3,15 g marihuaanat tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,47%, mida ta hoidis oma kodus. KarS § 184 lg 1 järgi on karistatav narkootilise aine käitlemine suures koguses, s.o kas narkootilise ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muu ebaseaduslik käitlemine. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kohtutoksikoloogia eksperdi poolt menetlejale edastatud andmete kohaselt (kd 2, tl 55-57) on fentanüüli puhul kümnele isikule joobe tekitamiseks piisavaks koguseks 1,3 mg (0,0013 grammi) ning marihuaana puhul 7,5 g. Seega hoidis Shakhin Agaev kodus fentanüüli suures koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt 54 inimesele ning lisaks väikeses koguses marihuaanat. Väikeses koguses marihuaana käitlemine oleks karistatav KarS § 183 järgi ja seda ainult siis kui on olemas selle edasiandmise eesmärk. Sellist süüdistust esitatud ei ole. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et Shakhin Agaev on selle narkootikumi omandanud edasiandmiseks. Ta on ise erinevate narkootikumide tarvitaja, sh ka moonist valmistatud ainete. Seega sisaldab Shakhin Agaevile KarS § 184 järgi esitatud süüdistus põhjendamatult marihuaanat, kuna selle käitlemine ei vasta ühegi kuriteo tunnustele. Shakhin Agaevile on süüks arvatud veel 1,96 grammi fentanüüli omandamine 2013. aasta 1213. septembril ja selle 100-s fooliumvoldikus edasiandmine Aleksandr Jakovlevile 13.09.2013. a. Aleksandr Jakovlev peeti kahtlustatavana kinni 13.09.2013. a kell 14.45 Tartu linnas Lubja ja Kalmistu tänavate ristmikul Raadi kalmistul (kinnipidamise protokoll kd 1, tl 150-153). Tema õlakotis olevast rahakotist leiti ja võeti ära kilekott, milles oli 100 kokkuvolditud fooliumitükki heledat värvi pulbrilise ainega. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 157-161) tõendab, et Aleksandr Jakovlevi kinnipidamisel tema juurest leitud 100 kokkuvolditud fooliumitükki kaalusid 6,51 g ning avamisel oli voldikus helepruuni värvi teraline pulbriline aine. Eksperdi arvamusega (narkootilise aine ekspertiisakt nr 13E-AN1189 kd 2, tl 50-53) on tõendatud, et Aleksandr Jakovlevilt ära võetud 100 fooliumvoldikut sisaldasid pruuni pulbrit massiga 1,96 g, milles omakorda oli 4,5%, s.o 0,088 g puhast fentanüüli. Aleksandr Jakovlev tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, väites, et süüdistuses toodud fentanüüli kogused on liiga suured ja ei vasta tõele. Tema ütluste kohaselt (kd 5, tl 197-207) alustas ta fentanüüli müümist 2013. a veebruaris. Selle aja jooksul käis päris tihti fentanüüli ostmas D.D., peaaegu iga päev, kuid täpset kordade arvu ei oska ta öelda. D. müüs ta korraga 1-3 tšekki. (Tšekiks nimetasid nad ühte fooliumisse pakendatud narkootilise aine kogust, mille müügihinnaks tarvitajatele oli 15 eurot). Ta on müünud fentanüüli ka A.K., võibolla 3-5 korda, kogused olid väikesed 1-2 tšekki korraga. K. sai ta tuttavaks Stanislav Kalinichevi kaudu. Tšeki pealt teenis ta 3 eurot, kuus võis sissetulek olla 100-150 eurot. Fentanüüli ostis Jakovlev oma sõnul turult tundmatu mehe käest. Vastuolude tõttu avaldas kohus Jakovlevi varasemad ütlused, kus ta tunnistas, et need 100 tšekki, mis temalt 13.09.2013. a ära võeti, sai ta Kallaste linnas Agaevi käest. Nende eest ta midagi ei maksnud, jäi kokkulepe, et arveldatakse hiljem. Agaeviga ei olnud kokkulepet, mis hinnaga müüa, ta plaanis müüa ühe tšeki 15 euro eest. Kohtus jäi Aleksandr Jakovlev selle juurde, et Shakhin Agaev ei andnud talle narkootilist ainet. See pärineb küll samast kohast, kus oli Agaev, kuid mitte tema enda vaid seal viibinud teise isiku käest. Shakhin Agaev helistas talle, ta sõitis XXXX tema juurde koju. Seal oli Agaev ja veel üks mees. Ta laenas Agaevilt 500 eurot ja ostis siis selle inimese käest 100 tšekki. Jakovlev selgitas, et kolmandast isikust ei rääkinud ta varem seetõttu, et ei tunne teda. Miks ta kohtus 2013. a 3. ja 5. septembril Agaeviga, Aleksandr Jakovlev oma sõnul ei tea. Kohus leiab, et Aleksandr Jakovlevi ütlused selle kohta, et ta sai temalt ära võetud 100 fentanüüli sisaldavat tšekki mingi tundmatu mehe käest Shakin Agaevi elukohas, ei vasta tõele.

Jäljeekspertiisiakt nr 13E-TR0010 (kd 2, tl 58-64) tõendab, et Shakhin Agaevi elukoha läbiotsimisel ära võetud fooliumitükid ja Aleksandr Jakovlevilt ära võetud 100 fentanüüli sisaldanud fooliumitükki ning Agaevi elukohast leitud fooliumirull võisid pärineda ühtsest tervikust või moodustada ühtse terviku. See tõendab, et Aleksandr Jakovlev sai fentanüüli Agaevi käest, see oli pakitud temale kuuluvasse fooliumisse. Seda on tunnistanud Aleksandr Jakovlev ka kohtueelsel uurimisel, kuid kohtus on ta Shakhin Agaevi süüst vabastamiseks hakanud seda eitama. Varem ei ole Aleksandr Jakovlev kellestki kolmandast isikust rääkinud. Arvestades seda, kui umbusklikud on narkootikumide müügiga tegelevad isikud igasuguste võõraste suhtes, ei ole eluliselt usutav, et Aleksandr Jakovlevile müüs suures koguses fentanüüli inimene, keda ta nägi esimest korda. 24.01.2014. a vormistatud jälitustoimingu protokollis (kd 2, tl 125-195) on kajastatud Aleksandr Jakovlevi, Shakhin Agaevi ja Stanislav Kalinichevi kõned alates 04.06.2014. a kuni 13.09.2013. a. Jälitustoimingu alusena on kantud protokolli Tartu Maakohtu 28.08.2013. a määrus nr 98-2013. Kohus kontrollis, et nimetatud loaga on antud õigus kuulata pealt ja salvestada Aleksandr Jakovlevi, Shakhin Agaevi ja Stanislav Kalinichevi kõnesid ühe kuu jooksul alates 28.08.2013 kuni 27.09.2013. Samas sisaldab protokoll jälitustoiminguid ka varasemast perioodist. KrMS § 12610 lg 1 p 4, 5 kohaselt tuleb jälitustoimingu protokolli kanda muuhulgas jälitustoimingu aluseks oleva kohtu või prokuratuuri loa andmise kuupäev ning prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev, kui jälitustoimingu aluseks on kohtu luba. Nimetatud andmeid jälitusprotokolli kantud ei ole, millega on rikutud protokolli koostamise vorminõudeid. Samas leiab kohus, et selline vorminõuete rikkumine ei välista jälitusprotokolli kasutamist tõendina. 04.06.2013. a on Tartu Maakohus andnud määrusega nr 60-2013 loa Aleksandr Jakovlevi telefonide pealtkuulamiseks ja kõnede salvestamiseks üheks kuuks, alates 4. juunist kuni 3. juulini 2013. Seega on jälitustoimingud läbi viidud seaduslikult selleks antud kohtu loa alusel. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 12.09.2013. a kell 23.02 helistab Jakovlev Agaevile ja annab teada, et tahab homme tema juurde sõita. 13.09.2013 kell 10.16 helistab Jakovlev taas Agaevile ja annab teada, et on kell 11 peatuses. Kell 11.16 helistab Agaev Jakovlevile ja küsib, kus ta on, on pidanud juba pool tundi ootama ja läheb ära koju. Kell 12.09 helistab Jakovlevile Kalinichev ja küsib, kas läheb kaua, mille peale Jakovlev vastab eitavalt. Kell 13.19 helistab Kalinichev tuvastamata mehele, kes küsib, kas ta sinna helistas, mille peale Kalinichev vastab, et helistas ja tema ütles, et varsti, aga on juba tund mööda läinud. Pärast seda helistab Kalinichev kell 13.21 taas Jakovlevile ja viimane ütleb, et sõidab ise autoga välja ja tuleb varsti. See eelnes vahetult Jakovlevi ja Kalinichevi kinnipidamisele, mis toimus Tartus kell 14.45. Viimase kõne ja Jakovlevi ning Kalinichevi kinnipidamise vahele jääb aega ca 1 tund 20 minutit, mis on piisav selleks, et sõita Kallastelt Tartusse ja kohtuda kokkulepitud kohas. Kalinichevil oli kaasas 45 eurot, mis on täpselt 3 tšeki hind. Eeltoodu tõendab, et Aleksandr Jakovlev läks Shakhin Agaevi juurde narkootilise aine järgi, leppis temaga kokkusaamise kokku ning samal ajal ootas Jakovlevi saabumist Tartus kannatamatult Kalinichev. Seega ei ole tõesed Aleksandr Jakovlevi ütlused, et need 100 tšekki fentanüüliga, mis temalt kinnipidamisel ära võeti, ei ole saadud Agaevi käest. Uuritud tõendid kinnitavad, et lisaks Shakhin Agaevilt kodust ära võetu fentanüülile oli Agaev tuvastamata ajal ja kohas omandanud veel narkootilist ainet sisaldavat pulbrit massiga 1,96 g, milles oli 0,088 g puhast fentanüüli. Nimetatud koguse omandas omakorda Shakhin Agaevilt 13.09.2013. a Aleksandr Jakovlev. 0,088 grammist fentanüülist piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 67 inimesele, mis on suur kogus.

Stanislav Kalinichev peeti kahtlustatavana kinni 13.09.2013. a kell 14.45 Tartu linnas Raadi kalmistul koos Aleksandr Jakovleviga (kd 1, tl 126-128). Temalt võeti muude esemete hulgas ära ka 3 tühja minigrip kilekotti. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 131-132) nähtuvalt on üks kilekott mõõtmetega 85x55 mm, teine 100 x 70 mm, mõlemad on soonkinnitusribaga. Kolmas kilekott on paksemast kilest ja ilma kinnitusribata, kahe auguga, mõõtmetaga 100 x 100 mm. Stanislav Kalinichev eitab seda, et ta läks 13.09.2013. a Jakovlevilt narkootilist ainet ostma ja väidab, et 45 eurot oli tal kaasas selleks, et maksta ära vana võlg narkootikumide eest. Kahtlustatavana kinnipidamise järel 13.09.2013. a kell 18.05 Stanislav Kalinichevilt võetud uriini proovis sisaldus fentanüüli, tramadooli ja alprasolaami (joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 2946T kd 1, tl 1498). See tõendab tema poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamist. Kuigi Stanislav Kalinichevi uriinist leiti mh fentanüüli jälgi, ei ole selle alusel võimalik öelda, et ta tarvitas samal päeval Jakovlevilt saadud fentanüüli. Sellel perioodil oli Kalinichev pidev fentanüüli tarvitaja, mida ta on ise tunnistanud. Küll aga viitavad temal kinnipidamisel kaasas olnud minigrip kilekotid sellele, et ta läks Jakovleviga kohtuma selleks, et uut kogust osta. Fentanüül oli pakitud väikeste kogustena fooliumitükkidesse ning selle edasiseks hoidmiseks oli mõistlik see pakendada paremini, et midagi välja ei pudeneks ning selleks kasutati minigrip kilekotte. Järgnevalt käsitleb kohus Aleksandr Jakovlevi süüdistust D.D. fentanüüli edasiandmises. Tunnistaja D.D. (kd 5, tl 110-117) andis kohtus ütlusi selle kohta, et Aleksandr Jakovleviga on ta suhelnud ainult seoses narkootiliste ainetega. Tihedalt suhtles ta temaga kolm kuud, iga päev. See oli 2013. a algusest kuni märtsini. Sel ajal töötas ta Lipland OÜ-s. Ta ostis temalt fentanüüli, mis oli pruuni suhkru taoline, viimati 2013. a septembris. Millal täpsemalt, ei oska tunnistaja määratleda, öeldes, et narkomaani jaoks kulgeb aeg teistmoodi – ei mäleta, milline päev on täna või homme. Aine oli pakendatud fooliumisse, ühte kogust nimetasid nad tšekiks, millest piisab tavalisele inimesele 3 korraks, kuid tema narkomaanina vajas 3 tšekki korraga. Üks tšekk maksis 15 eurot. Ta ostis neid nii nagu raha oli – 1-3 tšekki korraga ja tegi seda iga päev. Pikem vahe oli siis, kui Jakovlevil ei olnud fentanüüli. Ainet käis ta ostmas Jakovlevi elukohas XXX, selle lähedal. Viimati ostis ta septembris fentanüüli Raadi kalmistu lähedal. Ühel korral, kas kevadel või suvel, peeti ta pärast aine ostmist politsei poolt kinni. Temalt võeti ära Marlboro pakk, mille vahel oli kaks fooliumvoldikut. Jakvovlevilt oli ta sel päeval ostnud neli voldikut, kuid enne kinnipidamist jõudis 2 endale ära süstida. Jakovleviga leppis ta kokkusaamise kokku telefoni teel. Tema telefoni nr võis olla XXX, praegu ta seda ei mäleta, kuid uurijale võis öelda selle oma telefoni mälust. Jakovleviga suhtles ta narkootiliste ainete teemal tihedalt Kohus avaldas vastuolude tõttu tunnistaja 27.03.2013. antud ütlused, kus ta tunnistas, et ostis Jakovlevilt 27.03.2013. a 3 fooliumvoldikut ja ühe tarvitas ära. D.D. selgitas, et tema mäletab, et ostis neli, kuna süstis tavaliselt kahe kaupa. Sel korral jäi pool süstlasse, ei jõudnud ära tarvitada. Uurijale andis ta ütlusi nii nagu mäletas. Kohus leiab, et tõesed on D.D. varasemad ütlused Aleksandr Jakovlevilt 27.03.2013. a ostetud aine koguse kohta, s.o 3 tšekki, kuna need on antud vahetult peale tema kinnipidamist. Kohtus ülekuulamise ajaks ei pruukinud tal pooleteistaasta tagune sündmus enam nii täpselt meeles olla.

D.D. tundis 25.09.2013. a fotode järgi ära Jakovlevi (äratundmiseks esitamise protokoll, kd 1, tl 87-89). Kohtus kinnitas at, et tundis ta ära kui isiku, kes müüs talle narkootilist ainet. D.D. läbivaatusel 27.03.2014. a leiti tema taskust ja võeti ära sigaretipakk „Marlboro“, mille kile vahel oli 2 fooliumvoldikut, samuti mobiiltelefon Nokia ja Tele 2 SIM-kaart numbrile XXX (kd 1, tl 85-86). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt olid sigaretipaki ühel küljel kile all olevad fooliumvoldikud mõõtmetega 25 x 8 mm ja 27 x 9 mm. Vaatluse käigus voldikuid ei avatud (kd 1, tl 98-99). Eksperdi arvamusega (narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN0391 kd 1, tl 102-103) tõendab, et D.D. ära võetud sigaretipakis olevas kahes fooliumvoldikus oli pruun pulber massiga kokku 0,036 g, mis sisaldas 5,3% fentanüüli ehk 0,0019 g. D.D. käest ära võetud fentanüüli kohta on määratud kohtutoksikoloogiaekspertiis, mille käigus andis ekspert arvamuse, et 0,0019 g fentanüülist piisab narkojoobe tekitamiseks 9-38 inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisav kogus on 0,5-2 mg (kd 1, tl 107-108), s.o keskmiselt 1,25 mg. D.D. äravõetud fentanüüli kogus oli seega piisav narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 15 inimesele, mis on suur kogus. Marlboro pakis olevatelt fooliumvoldikutelt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusmaterjalina esitati eksperdile vaid D.D. proovid. Ekspert andis arvamuse, et saadud tulemuse alusel ei saa kindlalt välistada D. bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis fooliumvoldikul nr 2 (DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE0393 kd 1, tl 110-115). Seega ei tõenda nimetatud eksperdi arvamus Jakovlevi ega Agaevi seotust D. ära võetud fentanüüliga. Järgnevalt esitati eksperdile küsimus ka Aleksandr Jakovlevi ja Shakhin Agaevi bioloogilise materjali pärinemise kohta Marlboro pakis olnud fooliumvoldikutelt võetud proovides. Eksperdi arvamuse kohaselt (DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1212 kd 1, tl 119-124) ei saa välistada Aleksandr Jakovlevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, mis on võetud fooliumvoldikult nr 2, st et segaproovis on esindatud suurem osa Jakovlevil esinevatest alleelidest. Shakhin Agaevi DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Fooliumvoldikult nr 1 võetud proovidest saadud tulemus ei ole seostatav Jakovlevi ega Agaevi DNA profiilidega. Eksperdi arvamus kinnitab, et Aleksandr Jakovlev puutus kokku D.D. ära võetud fentanüüliga. Aleksandr Jakovlev tunnistas ta ka ise, et ta müüs 2013. a D.D. fentanüüli, mis on kooskõlas ka viimati nimetatud DNA ekspertiisi aktis antud arvamusega ning D. ütlustega. Osa ainest on D. ka ära võetud ning ainuüksi selle puhul oli tegemist suure fentanüüli kogusega. Lisaks sellele andis Aleksandr Jakovlev D.D. 27.03.2013. a üle veel ühe tšeki, kokku seega 3 nn tšekki, millest ühe jõudis D. enne kinnipidamist ära tarvitada. Rohkem narkootilist ainet süüdistatavatelt ära võetud ei ole ja ülejäänud süüdistuse tõendatuse hindamisel on kohtul võimalik tugineda ainult tunnistajate ütlustele, süüdistatavate endi ütlustele, sideettevõtjalt saadud andmete protokollile ning jälitustoimingute protokollidele. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud Aleksandr Jakovlevi süüdistus D.D. ühe tšeki fentanüüli sisaldava aine üleandmises 2013. a mais. Kohtus ütlusi andes ütles D.D., et ta ei tea, kas ta on märtsi ja septembri vahepealsel ajal Jakovlevilt fentanüüli ostnud, kuna ta töötas Soomes. Prokurör tuletas varasemaid ütlusi tunnistajale meelde, kuid küsimuse peale, kas

maikuu on õige, vastas D., et mais võttis politsei ta kinni. Viimane väide ei vasta tõele, ta peeti kinni 28.03.2013. a. Seejärel möönis D., et mais võis olla teine kord. Kohtu küsimusele vastas tunnistaja taas, et ta töötas alates maist Soomes. Aleksandr Jakovlevi tema elukohas Tartus XXX külastanud isikute nimekirjast nähtub, et D.D. on käinud seal mais kahel korral 16-ndal ja 17-ndal kuupäeval. Eeltoodu näitab, et tunnistaja ei mäleta tegelikult, kas ta ostis mais fentanüüli või mitte ning selliste ütluste alusel ei saa lugeda tõendatuks, et Aleksandr Jakovlev müüs talle fentanüüli ka mais. Küll aga on D.D. ütlustega tõendatud, et ta ostis viimati Aleksandr Jakovlevilt fentanüüli 2013. a septembris Raadi pargis kalmistu lähedal. Seda sündmust mäletab tunnistaja hästi. Ta kirjeldab, kuidas tšekid olid Jakovlevil tsellofaankotis, 5-10 tükki, ta oli purjus ja puistas need seal laiali. Tunnistaja sõnul võis see olla 9. septembril, kuupäev seondub talle samal päeval olnud kohtuistungiga. Süüdistuse kohaselt on Jakovlevile süüks arvatud minimaalse koguse, s.o vähemalt 1 tšeki üleandmine D. 09.09.2013. a. Selles osas on süüdistus tõendatud nii tunnistaja kui ka Jakovlevi ütlustega, kes ei eita, et müüs talle fentanüüli 1-3 tšeki kaupa. Lisaks eeltoodule on Aleksandr Jakovlev müünud D.D. veel korduvalt fentanüüli 2013. a veebruaris-märtsis, peaaegu iga päev 1-3 tšekki korraga. Jakovlevi ja D. ütlused on selles osas kattuvad. Täpset fentanüüli kogust ei ole võimalik kindlaks teha, kuid arvestades seda, et ainuüksi D.D. 28.03.2013. a ära võetud Aleksandr Jakovlevilt ostetud kaks tšekki sisaldasid fentanüüli nii suures koguses, et see oli piisav narkojoobe tekitamiseks 15 inimesele, siis oli ilmselgelt tegemist sellel perioodil fentanüüli edasiandmisega suures koguses. Kahtlust ei ole ka selles, et tegemist oli fentanüüliga. D.D. on selle mõju kirjeldanud. Pideva fentanüüli tarvitajana tekkisid tal vaevused, kui ta uut kogust ei saanud. Igakord tema enesetunne pärast Jakovlevilt saadud uue doosi tarvitamist paranes, valud kadusid ära. Sõltuvuses oleva narkomaanina ei oleks D.D. läinud uut kogust hankima, kui see ei oleks talle mingit mõju avaldanud. Aleksandr Jakovlevi süüdistatakse veel selles, et ta turustas 2013. a suvel fentanüüli ka A.K. ja Stanislav Kalinichevile. Aleksandr Jakovlev võtab omaks, et ta on müünud fentanüüli A.K., kellega sai tuttavaks Stanislav Kalinichevi kaudu, 3-5 korda ja 1-2 tšekki korraga, mis teeb kokku maksimaalselt 10 tšekki. Süüdistuse kohaselt on neid olnud 29. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt (kd 5, tl 118-124) ostis ta 2013. a suvel Aleksandr Jakovlevilt narkootikume. Aleksandriga sai ta tuttavaks Stanislav Kalinichevi kaudu. Nad sõitsid koos Kalinicheviga Jakovlevi maja juurde, see on XXX, ja mõlemad ostsid endale narkootilist ainet. Koos käisid umbes 5 korda Jakovlevi majas seoses narkootikude ostmisega. Suve jooksul ostis ta Jakovlevilt fentanüüli umbes 10 korda. See oli graanulites pulber, hallikat või pruuni värvi, mis oli fooliumis, nad kutsusid seda fentanüüliks või „hiinlaseks“. Kui ta esimest korda käis Kalinicheviga kaasas, läks viimane endale ainet ostma, sai ka ja tarvitas ära. Tema ei saanud midagi. Samas ütleb kohe: „Ma sain ise ka, aga pärast alles hakkasin ise ostma, siis ei olnud mul enam Stanislavi abi tarvis.“. Ta sai Jakovlevilt telefoni numbri ja leppis hiljem ise kohtumised kokku. Ütleb, et nädala jooksul ostis 1-4 korda, täpselt ei mäleta, sõltuvalt soovist. Vahel ostis ühe vahel kaks tšekki. Maksis tšeki eest 15 eurot, hiljem võttis võlgu. Ta suitsetas või süstis fentanüüli. See tekitas eufooriat, oli kerge joove ja meeldiv olla. Aine kvaliteet, mida ta Aleksandr Jakovlevilt sai, oli standardne. Veel nähtub A.K. ütlustest, et Aleksandr Jakovleviga suhtles ta kahelt erinevalt numbrilt, kuid numbreid vahetada Jakovlev tal ei käskinud. Vastuolude tõttu avaldas kohus K. 13.01.2014. a

antud ütlused, mille kohaselt ta helistas Jakovlevile ühelt konkreetselt selleks otstarbeks omandatud numbrilt, Aleksander ise vahetas numbreid ja käskis seda ka temal teha. Ta vahetas numbreid 2 korda. Pärast ütluste avaldamist K. möönis, et otsest käsku ei olnud, kuid Jakovlev võis paluda numbrit vahetada. Seda, et süüdistatavad kasutasid suhtlemiseks erinevaid telefone ja telefoninumbreid kinnitab nende juurest läbiotsimistel leitud telefonide ja kaartide suur arv. Erinevaid numbreid on vaja selleks, et oma tegevust varjata ja raskendada helistajate tuvastamist. Teatud numbreid antakse ainult neile isikutele, kellega on vajalik suhelda narkootilise aine käitlemiseks. Aleksandr Jakovlev kasutas järgnevaid telefoninumbreid. Kahtlustatavana kinnipidamisel oli tal kaasas mobiiltelefon Nokia, mis vastab numbrile XXXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 164-165) ja mobiiltelefon Nokia C2, mis vastab numbrile XXXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 166-173), samuti ZEN SIM-kaardi ümbris numbrile XXXX ja XXXX (vaatlusprotokoll kd 1, tl 154-156). Läbiotsimisel Aleksandr Jakovlevi elukohas, kus ta elas üksi, leiti mobiiltelefon Nokia 2730C, milles oli Zen SIM-kaart, mis vastab numbrile XXXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 179-183) ning Super SIM-kaardi ümbris, mis vastab numbrile XXXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 186-187). Mitut telefoni ja erinevaid numbreid kasutas ka Shakhin Agaev. Kinnipidamisel olid tal sõiduautos Opel Astra mobiiltelefon Nokia, mis vastab numbrile XXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 198-203) ja mobiiltelefon Nokia 7230, milles Zen SIM-kaart, mis vastab numbrile XXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 2, tl 1-9). Shakhin Agaevi elukoha läbiotsimisel leiti mobiiltelefon Samsung ja Tele2 SIM-kaart, mis vastab nr-le XXX (asitõendi vaatlusprotokollid kd 2, tl 32-35, 36-37) ja Tele2 SIM-kaardi ümbris nr-le XXX (kd 2, tl 38-39), samuti Tele2 kõnekaardi ümbris, millele oli käsitsi kirjutatud nr XXX (kd 2, tl 30-31). Stanislav Kalinichevi kinnipidamisel leiti tema juurest EMT SIM-kaart, mis vastab numbrile XXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 129-130), Elisa SIM-kaardi ümbris, mis vastab numbrile XXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 133-134) ning mobiiltelefon Nokia 2730C, milles Elisa SIM-kaart, mis vastab numbrile XXX (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 135145). A.K. ütles, et telefoni number XXX on tema vana number, millal ta seda kasutas, ei mäleta. Ta tunnistab, et vahetas numbreid tihti, et need inimesed, kellega ta ei tahtnud suhelda, ei teaks tema numbrit. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 2, tl 84-123) ajavahemiku 01.01.201313.09.2013 kohta tõendab Aleksandr Jakovlevi ja Shakhin Agaevi tihedat omavahelist suhtlemist sellel perioodil, samuti Aleksandr Jakovlevi kontakte Stanislav Kalinichevi ja A.K.. Nii K. kui ka Kalinichev on esimest korda helistanud Jakovlevile 11.05.2013. a. Järgnevalt on K. ja Jakovlev helistanud üksteisele 31.05, 01.06, 02.06, 03.06, 05.06, 08.06. A.K. helistas numbrilt XXX. Juulikuus ei ole K. ja Jakovlev omavahel telefoni teel suhelnud, alates 6. augustist on alanud taas tihe suhtlemine, K. helistab nüüd numbrilt XXX päevas mitu korda kuni 14. augustini. Seejärel on vastastikust helistamist olnud veel 24. augustil. See kattub A.K. ütlustega, et pärast seda, kui Kalinichev neid tutvustas, sai ta Aleksandr Jakovlevilt telefoni numbri ning leppis seejärel ise narkootilise aine saamises kokku. Samuti on see kooskõlas A.K. ütlustega selles, et fentanüüli ostis ta Jakovlevilt 2013. a suvel ja seda nädalas mitu korda.

Seda kinnitab ka Aleksandr Jakovlevi tema elukohta külastanud isikute nimekiri (kd 2, tl 7375), millest nähtub, et A.K. (kirjas K.A.) on käinud seal 07.08.13, 09.08.13 ja 10.08.13, s.o kolm korda. A.K. ütluste kohaselt pandi nimed kirja ütlemise järgi. Seega võis tekkida nime kirjutamisel kuulmise järgi kirjaviga. Nii on ka Agaevi nimi selles nimekirjas vigane– Agaev Sahkarin. Stanislav Kalinichev on käinud Jakovlevi juures XXX sotsiaalmajas 2013. aastal kokku 11 korda: 21.07, 30.08, 31.08, 03.09, 04.09, 05.09, 06.09, 07.09 kaks korda, 09.09. ja 11.09 (kd 2, tl 73-75). Ainuüksi nimekirjade alusel ei ole võimalik öelda, kui sageli A.K. ja Stanislav Kalinichev Aleksandr Jakovlevilt fentanüüli ostsid, sest pealtkuulatud kõnedest, samuti tunnistajate ja Stanislav Kalinichevi ütlustest nähtuvalt saadi selleks kokku väljas Jakovlevi elukoha lähedal. Eeltoodud tõendite kogumiga loeb kohus tõendatuks, et Aleksandr Jakovlev andis A.K. 2013. a juulis-augustis üle fentanüüli vähemalt 10 korral ja vähemalt 10 tšekki. Stanislav Kalinichevi ütluste kohaselt (kd 5, tl 184-197) on ta ostnud Aleksandr Jakovlevilt korduvalt fentanüüli, samuti ka A.K.. Jakovleviga sai ta tuttavaks 2013. a kevadel S.N. kaudu. Narkootikume hakkas ta tarvitama 2012. a. Ta ostis neid Jakovlevi käest 1-2 tšekki korraga ning kui temal ei olnud, siis aitas Vanja (I.Č.). Jakovleviga sai ta kokku ühiselamu juures Tartus Lubja tänaval. Fentanüül oli pakendatud fooliumisse, mida nad nimetasid tšekiks. Ta võis korraga ära tarvitada kaks sellist doosi. Üks tšekk maksis 15 eurot. Tavaliselt tuli raha ette maksta aga sai ka võlgu. Sideettevõttelt saadud andmete protokoll ja jälitustoimingu protokoll tõendab, et Stanislav Kalinichev hankis 2013. a juunist alates Aleksandr Jakovlevilt pidevalt fentanüüli ja selline tegevus kestis kuni nende kinnipidamiseni 13.09.2013. a. Täpset kogust, kui palju Jakovlev Kalinichevile fentanüüli müüs, ei ole võimalik kindlaks teha. Arvestades mitmekuist perioodi ja selle jooksul toimunud sagedasi kontakte ning seda, et Kalinichev võis korraga ära tarvitada 2 doosi ja andis fentanüüli edasi veel kahele isikule, oleks isegi juhul kui ta nädalas vaid paar korda oleks ostmas käinud, Jakovlev pidanud talle üle andma vähemalt 60 tšekki fentanüüli, mis on suur kogus, arvestades eksperdi poolt antud arvamust D.D. ära võetud aine kohta. Fentanüüli sisaldus müüdavas pulbris varieerus 3,9%-st kuni 5,3%-ni. Kuna kogu fentanüüli müük käis Aleksandr Jakovlevi vahendusel, on alust arvata, et selle kvaliteet oli samasugune ja seda on kinnitanud oma ütlustes ka A.K.. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et Aleksandr Jakovlev omandas Shakhin Agaevilt korduvalt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli ning andis seda edasi Stanislav Kalinichevile, A.K. ja D.D.. Selline tegevus täidab KarS § 184 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Stanislav Kalinichev ei ostnud fentanüüli ainult omatarbeks, vaid müüs seda ka edasi. Talle esitatud süüdistuse kohaselt andis ta A.K. 2013. a suvel edasi vähemalt 3 tšekki fentanüüliga ning 2013. a juunist kuni 13.09.2013 I.Č. vähemalt 53 tšekki. Stanislav Kalinichev ise eitab Aleksandr Jakovlevilt saadud fentanüüli edasimüümist. Sellised süüdistatava ütlused on teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Tunnistaja I.Č. ütlused (kd 5, tl 168-178) tõendavad, et ta tunneb Stanislav Kalinichevi kui

Stasi, kellega nad tarvitasid varem koos fentanüüli. Ainet sai ta Stanislav Kalinichevi kaudu. Seda, et Kalinichevi kaudu saab fentanüüli või heroiini (ütleb, et ei tea kuidas seda ainet nimetatakse), sai ta teada nende ühiselt tuttavalt S.. Narkootilist ainet sai ta Kalinichevilt 2013. a suvel alates juunist või juulist. Täpseid kordi ei oska tunnistaja nimetada, ütleb, et ostmine toimus nii tihti kui selleks raha oli. Kui raha oli, siis ostis 1-3 tükki päevas. Aine oli pakendatud fooliumisse, mida nimetati tšekiks. Temale piisas ühest tšekist kaheks korraks, ta suitsetas seda, Kalinichev süstis. Kui ainet oli vaja, siis ta helistas Kalinichevile, ta ostis ainet endale ja Kalinichevile, kui üks tšekk maksis 15 eurot, siis tema maksis 30 eurot selle eest, et inimene teda aitas. Kui ta võttis 3 tšekki, siis andis ühe ära Stanislavile abi eest. Selliselt ostis ta ainet kuni septembrini kui Aleksandr kinni peeti. Stas sai ainet Aleksandr Jakovlevi kaudu. Tema maksis Stasile alati raha ette. Stas käis ära ja tõi aine. Pärast raha andmist läks maksimaalselt 15-20 minutit kuni aine saamiseni. Ta tahtis ise otse Aleksandrilt ainet saada, kuna Stasi kaudu läks see väga kalliks, kuid Aleksandr ütles talle, et tal ei ole midagi ja ta ei anna midagi. Ta on näinud kuidas Stas ja Aleksandr kohtuvad Lubja tänava ühiselamu juures, Raadi kalmistu lähedal ja füüsikainstituudi juures parklas. I.Č. tundis fotode järgi ära Stanislav Kalinichevi, kui Stasi, kelle kaudu ostis alati fentanüüli ( 01.11.2013. a äratundmiseks esitamise protokoll kd 5, tl 60-62). Samuti tundis I.Č. fotode järgi ära Aleksandr Jakovlevi isikuna, kelle käest sai Stas fentanüüli nii endale kui talle (01.11.2013. a äratundmiseks esitamise protokoll kd 5, tl 63-65). Kohtus kinnitas tunnistaja, et ta tundis mõlemad isikuid neil samadel asjaoludel. Stanislav Kalinichev tundis fotode järgi ära I.Č., keda teab Vanja nime all (21.01.2014. a äratundmiseks esitamise protokoll kd 1, tl 146-148). Seega tõendavad I.Č. ütlused, et temal mingit otsekontakti Aleksandr Jakovleviga ei olnud ja tema sai viimaselt fentanüüli ainult Stanislav Kalinichevi vahendusel. See on kooskõlas Jakovlevi ütlustega, kes tunnitas, et Č. üritas korra tema käest osta, kuid ta keeldus talle müümast. Seda, et I.Č. rääkis kohtus tõtt fentanüüli saamise kohta Stanislav Kalinichevi vahendusel, kinnitavad kogumis ka sideettevõttelt saadud andmete ja jälitustoimingu protokollid. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 135-145) tõendab, et Stanislav Kalinichevi käest ära võetud mobiiltelefonis Nokia on salvestatud Vanja nime all tel nr +XXXX. Vanja on Kalinichevi sõnul I.Č.. Sideettevõttelt saadud andmete protokollist (kd 2, tl 118-123) nähtub, et sellelt telefonilt on I.Č. Kalinichevile 2013. aastal saatnud sõnumeid 6. septembril 2 korda, pärast mida on Kalinichev talle helistanud samal päeval 7 korda. 7. septembril on I.Č. saatnud 9 sõnumit, Kalinichev on talle korduvalt vastuseks helistanud. 8 septembril on saadetud 5 sõnumit, 9. septembril 5 sõnumit, 10. septembril 10 sõnumit, 11. septembril 10 sõnumit ja 13. septembril veel 7 sõnumit. Arvukaid I.Č. kõnesid selgitas Kalinichev sellega, et ta aitaks leida raha, kuna I. Č. ei olnud kunagi raha. Tema hankis raha ja siis ostsid nad koos narkootikume. Saadetud sõnumite sisu on kajastatud Stanislav Kalinichevi mobiiltelefoni vaatluse protokollis (kd 1, tl 135-145). Nendest nähtub, kuidas I.Č. palub Kalinichevilt abi: küsib, kas ta sai; kas sealt on võimalik võtta; kas sul on võimalik taimega aidata, ei suuda tegutseda, halb on; 07.09.2013. a on ta saatnud sõnumi taas sisuga, et organiseerime midagi, halb on, ei suuda tõusta, 1 suits.

I.Č. poolt saadetud sõnumite sisu avab osaliselt ka jälitusprotokoll. Need on seotud narkootiliste ainete hankimisega. Nii kirjutab Čubrevičs 5. septembril, et tal on 10, hangi 5, lõbutseme. Järgmisel päeval saadab sõnumi, et 1 sajaprotsendiliselt hea hašš, 28. augusti sõnumis palutakse aidata, vend tuli, tal on halb olla. 30. augustil helistab Kalinichev Č. numbril, lepitakse kokku kohtumine, sest tema on siin kusagil. Pärast seda helistab Kalinichev Jakovlevile ja saab teada, et ta on Mõisavahes. 13. septembril enne süüdistatavate kinnipidamisi, helistab Kalinichev talle samuti. Kõnest selgub, et I.Č. ootab „kütust“ ning on mures, miks see viibib. See toimus ajal kui Jakovlev ootas Shakhin Agaevi saabumist, et saada temalt uus kogus fentanüüli. Ka 4. septembril salvestatud kõnes ütleb Kalinichev, oodates taas narkootilise aine saabumist, et Vanjale jäi üks andmata, s.o I.Č.. Saadetud sõnumid tõendavad, et I.Č. ei olnud soov saada Stanislav Kalinichevilt raha vaid narkootilist ainet. Kui I.Č. vajas narkootilist ainet, pöördus ta selle saamiseks just Stanislav Kalinichevi poole, tehes seda väga intensiivselt. Tunnistaja A.K. väitis kohtus, et ta ei ole ta enne Aleksandr Jakovleviga tutvumist Stanislav Kalinichevi käest fentanüüli saanud ega talle aine ostmiseks raha andnud. Ta andis Stanislav Kalinichevile raha võlgu väikeste summade - 15 euro kaupa. Vastuolude tõttu avaldas kohus tema poolt 21.10.2013. antud ütlused, kus A.K. tunnistas, et 2013. a suvel sai ta Stanislavilt ainet kokku kolmel korral. Ta andis kolmel korral talle 15 eurot. Aine saamine toimus selliselt, et Stanislav sai Võidu tehase juures oma inimesega kokku, tema jäi Stanislavi BMW-sse ootama, pärast nad suitsetasid seda koos. Aine oli fooliumtükis, helepruunid väikesed graanulid, doos oli nii suur nagu tikuots. A.K. põhjendas ütluste erinevust sellega, et võib-olla uurija ei saanud temast õigesti aru. Tunnistaja jäi selle juurde, et andis raha võlgu Kalinichevele, kes võttis ainet endale ja seejärel koos tarvitasid. Veel ütles ta, et nad on sõbrad, kord andis Kalinichev raha, kord tema, tarvitasid koos ja eraldi. Kohtu hinnangul on A.K. püüdnud kohtus anda ütlusi, mis ei süüstaks Kalinichevi temale fentanüüli edasiandmises, soovides jätta sellist muljet nagu Kalinichevgi, et viimane ostis ainet ainult enda tarbeks. Samas ei ole A.K. põhjendused loogilised. Tema kohtus antud ebajärjekindlatest ütlustest tuleb siiski välja, et ta andis Stanislav Kalinichevile raha ja viimane tõi selle eest fentanüüli, mida nad pärast koos tarvitasid. Kohtuistungil nimetas A.K. seda raha võlgu andmiseks, millele järgnes Kalinichevi poolt fentanüüli toomine ja ühine või eraldi tarvitamine. Seega on A.K. andnud õigeid ütlusi selle kohta, et ta andis 2013. a suvel Stanislav Kalinichevile kolmel korral kokku 45 eurot, mis on kolme doosi raha, ja mille eest viimane ostis Jakovlevilt fentanüüli ning andis edasi K.. Öeldes, et ostetud fentanüüli tarvitasid nad koos A.K., on Stanislav Kalinichev sisuliselt tunnistanud, et ta andis K. fentanüüli. Vastasel korral ei oleks K. saanud midagi tarvitada. Seega on tõendamist leidnud, et Stanislav Kalinichev andis Aleksandr Jakovlevilt saadud fentanüüli edasi korduvalt kahele isikule. Nii A.K. kui ka I.Č. edasi antud kogused on suured. Sellise järelduse teeb kohus D.D. ära võetud fentanüüli kohta antud eksperdi arvamuse alusel. Nimelt sisaldas temalt ära võetud narkootilise aine pulber kahes tšekis fentanüüli koguses, millest piisas vähemalt 15 inimesele narkojoobe tekitamiseks. K. andis Kalinichev edasi aga 3 tšekki ning I.Č. oluliselt rohkem. Viimane ostis päevas 1-3 tšekki ning selline ostmine toimus mitme kuu jooksul.

Prokuröri 21.08.2013. a loa nr 394 alusel on teostatud Aleksandr Jakovlevi varjatud jälgimist (kd 2, tl 76-82). Fikseeritud on Kalinichevi ja Jakovlevi kohtumine 03.09.2013. a XXX maja juures kell 9.44, kus Jakovlev tuli välja, ootas Kalinichevi, viimane võttis ta auto peale ja viis Narva mnt 112 Maxima poodi. Pärast seda jalutas Jakovlev koju. Umbes 2 tundi hiljem külastas Kalinichev taas XXX elamut, seejärel jalutas Lubja ja Peetri tänava ristmikule, kus kohtus L.B., viimane andis talle raha ja Kalinichev andis talle midagi väikest vastu. Selline Kalinichevi tegevus näitab, et ta sai Jakovlevilt narkootilist ainet, mille müüs edasi. Selles ei ole küll Stanislav Kalinichevile süüdistust esitatud, kuid eeltoodud tõend kinnitab, et Stanislav Kalinichev tegeles Aleksandr Jakovlevilt saadud fentanüüli edasi müümisega. Shakhin Agaevi ja Aleksandr Jakovlevi süüdistuse kohaselt pärines kogu viimase poolt edasi müüdud fentanüül Shakhin Agaevilt, keda süüdistatakse ka 05.09.2013. a Jakovlevile vähemalt 57 fentanüüli sisaldava tšeki üleandmises. Prokuröri 21.08.2013. a loa nr 394 alusel on teostatud Aleksandr Jakovlevi varjatud jälgimist (kd 2, tl 76-82). 05.09.2013. a kell 12.42 kohtus Aleksandr Jakovlev Raadi kalmistul Agaeviga. Nad istusid pingile, nende vahel oli tumedat värvi sigaretipakist veidi suurem karp, Jakovlev tõstis midagi selle juures ja Agaev samal ajal seletas talle midagi. Seejärel pani Jakovlev peoga midagi enda õlakotti, võttis kotist sularaha ja andis Agaevile, mille viimane pani pükste taskusse. Seejärel kõndisid nad Narva mnt 112 parklas asuva Agaevi auto Opel Tigra juurde, istusid autosse. 9 minutit hiljem kohtus Jakovlev parklas Kalinicheviga ja nad suundusid Raadi kalmistule. Seal andis Jakovlev peost mehele midagi väikesemõõdulist ja sai vastu rulli keeratud raha. Aleksandr Jakovlev ütles, et nad kohtusid Agaeviga pidevalt, ta ei oska öelda, miks toimus kohtumine 5. septembril, kuid Kalinichev ostis tema käest tšekke, mis olid tal kaasas, taskus. Pealtkuulatud telefoni kõnedest nähtub, et 04.09.2013. a õhtul helistab Agaev Jakovlevile ja ütleb, et homme sõida kindlasti kohale, ta on nullis, mille peale Agaev vastab: „Selge.“ 05.09.2013. a hommikul helistab Aleksandr Jakovlev taas Shakhin Agaevile ja küsib, kas ta täna ei tule ja lubab ise sõita tema juurde. Selle peale vastab Agaev, et jõuab Tartusse umbes kell 11. Jakovlev helistab Agaevile kella 12.26 ajal ja küsib, kus ta on ning saab vastuseks, et linnas ja lubab helistada. Jakovlev ütleb Agaevile, et ta on kodus, ei hakka ju terve päev ootama. Kell 13.14 helistab Stanislav Kalinichev Aleksandr Jakovlevile ja küsib, kus ta on. Jakovlev vastab, et Maximas ja tule sinna. Seejärel helistab Kalinichev tundmatule mehele, kellele ütleb, et veel ei toodud; ta võttis niigi viimase ära ja jäi puudu, Vanjale jäi üks andmata; üldiselt pidi toodama kell 11, aga ei toodudki. Kalinichev räägib veel mehele, et ta istub Maximas (seal ootas Jakovlev pikalt Agaevit, enne kui koju läks) ning lubas helistada. Kalinichev ütleb ka, et võta endale uus number, tema (mees, kes lubas helistada, ehk Jakovlev) võttis endale juba uue numbri. Asjaolu, et Aleksandr Jakovlev oli end ette valmistanud vajadusel sõiduks Kallastele, kinnitab temalt kinnipidamisel ära võetud 30.08.2013 kuupäeva bussiajad marsruudil Tartu bussijaam – Kallaste ning Kallaste – Tartu bussijaam (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1, tl 162-163). Eelnev vestlus kinnitab, et Stanislav Kalinichevil oli olemas täpne informatsioon, millal peaks fentanüüli tooja Tartusse jõudma. Fentanüüli tõi Tartusse Shakhin Agaev, mida tõendab varjatud jälgimise protokoll, kus on fikseeritud tema kohtumine Jakovleviga, selle käigus väikesemõõduliste esemete raha vastu saamine. 05.09.2013. a kell 15.14 helistab Kalinichev Jakovlevile ja nad lepivad kokku kohtumise Narva maanteel, järgneva kõnega täpustataske, et

Maximas. Sama päeva õhtupoolikul on salvestatud mitmeid kõnesid ja sõnumeid Stanislav Kalinichevile, millest nähtub, et on huvilisi ja toimub saadud narkootilise aine jagamine. Täpset kogust, kui palju fentanüüli Jakovlev 05.09.2013. a Shakhin Agaevilt sai, ei ole võimalik kindlaks teha. Fentanüül oli pakitud väga väikestesse fooliumvoldikutesse, mida tõendavad 13.09.2013. a Agaevilt ja Jakovlevilt ära võetud kogused. 100 kokkuvolditud fooliumitükki fentanüüli sisaldava pulbriga mahtusid koos kilekotiga Jakovlevi rahakotti ja kaalusid vaid 6,51 g. Varjatud jälgimise protokollist nähtub, et Aleksandr Jakovlev pani neid kotti peoga, mis tõendab, et ainet võis olla vähemalt 50 tšeki jagu. Seda pidi olema koguses, mida oli võimalik mitmetele tarvitajatele jagada arvestusega, et osteti 1-3 tšekki korraga. Puhta fentanüüli sisalduse kohta saab järeldusi teha Aleksandr Jakovlevilt ja Shakhin Agaevilt äravõetud aine alusel. Aleksandr Jakovlevilt ära võetud 100 fooliumvoldikut sisaldasid fentanüüli koguses, millest piisas narkojoobe tekitamiseks 67 inimesele. Samast allikast pärineva umbes poole väiksema kogusega oleks seega võimalik tekitada selline joove 33 inimesele, mis on suur kogus. Varasematest Shakhin Agaevi ja Aleksandr Jakovlevi omavahelistest vestlustest, mis on kajastatud jälitustoimingu protokollis, ilmneb, et selliseid konspireeritud kokkusaamisi on toimunud ka varem. 28.08.2013. a õhtul peale kella 21.00 kohtuvad Tartus tavapärases kohas Maxima juures Stanislav Kalinichev ja Aleksandr Jakovlev. Sinna sõidab ka Shakhin Agaev. Vastuskiri Tartu Linna Varjupaigast 26.09.2013 (kd 2, tl 74-75) tõendab, et Shakhin Agaev külastas Aleksandr Jakovlevi tema elukohas XXX aprillis 2014. aastal neli korda, mais 2 korda ja juunis 3 korda. Kohus on seisukohal, et ainuüksi selliste kaudsete tõendite alusel, milleks on omavaheline suhtlus, ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et ka enne 05.09.2013. a Aleksandr Jakovlevi poolt edasi antud fentanüül pärines Shakhin Agaevi käest. Kumbi neist seda ei kinnita. Selle kohta ei ole ütlusi andnud ka Stanislav Kalinichev. Üle kuulatud tunnistajad ei tea, kust pärines aine, mida Aleksandr Jakovlev edasi müüs. Seega loeb kohus tõendatuks Shakhin Agaevi poolt fentanüüli suures koguses omandamise kahel korral, s.o enne 05.09.2013. a koguses, mille ta andis Jakovlevile üle Raadi kalmistul 05.09.2013. a ning peale seda 162 tšeki omandamises, millest 62 leiti tema kodust ja ülejäänu võeti ära Aleksandr Jakovlevilt 13.09.2013. a. Samuti on tõendatud, et Shakhin Agaev andis kahel eelnimetatud korral Aleksandr Jakovlevile edasi suures koguses fentanüüli. Selline tegevus vastab KarS § 184 lg 2 p 2 tunnustele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Shakhin Agaevil, Aleksandr Jakovlevil ega Stanislav Kalinichevil ei olnud luba ühelgi eelnimetatud põhjusel narkootilise aine käitlemiseks, seega oli fentanüüli omandamine ja edasiandmine ebaseaduslik. Narkootilist ainet käitlesid kõik kolm süüdistatavat kavatsetult. Nad olid teadlikud sellest, et tegemist on fentanüüliga ja selle edasimüügi eesmärgiks oli Aleksandr Jakovlevil ning Shakhin Agaevil lisatulu teenimine. Stanislav Kalinichevi esmane eesmärk oli saada vahendeid endale narkootiliste ainete hankimiseks.

Kohus on seisukohal, et Shakhin Agaev, Aleksandr Jakovlev ja Stanislav Kalinichev ei ole käidelnud fentanüüli isikute grupis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Neile ei ole esitatud süüdistust selles, et nad oleksid koos toime pannud mingi KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud teo - kas koos omandanud, edasi müünud või mingil muul viisil käidelnud fentanüüli, st tegutsenud kaastäideviijatena. Narkootiliste ainete ostjad - müüjad ei moodusta omavahel isikute gruppi KarS § 21 mõttes. III. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette ainult vangistuse - kolmest kuni viieteistkümne aastani. Shakhin Agaev omab karistusregistri väljavõtte (kd I, tl 22-23) kohaselt kolme kehtivat kriminaalkaristust ja kolme kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati teda kriminaalkorras Tartu Maakohtu 12.04.2012. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mis loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga (kd IV, tl 192-194). Tartu Maakohtu 06.04.2006. a otsusega karistati Shakin Agaevit KarS § 263 p 1, 4, § 266 lg 2 p 2, 3, § 121 järgi 3 aasta vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes Tartu Maakohtu 21.08.2008 määruse alusel 02.09.2008. a tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta (kohtuotsus kd 4, tl 152-182). Aleksandr Jakovlevi on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda (karistusregistri teatis kd 1, tl 24-25, kohtuotsused kd 4, tl 134-136, 143-146, 195-201): 1) Tartu Maakohtu 28.08.2003. a otsusega KarS § 183 ja § 184 lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, millest loeti kantuks eelvangistusaeg 1 kuu 18 päeva, tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) Tartu Maakohtu 10.09.2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 200 lg 2 p 7, 9 järgi 3 aasta vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 5 aastata vangistust, kanda jäi 4 aastat 10 kuud 6 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi enne tähtaega 06.11.2007. a; 3) Tartu Maakohtu 21.11.2008. a otsusega KarS § 121 järgi 3 kuu vangistusega ja mõisteti liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu 20 päeva vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi enne tähtaega 27.10.2009. a. Ärakandmata karistuse osa 3 kuud 27 päeva vangistust pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 03.03.2011. a määrusega ning ta vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 29.06.2011. a; 4) Tartu Maakohtu 27.10.2011. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Kehtivaid väärteokaristusi Aleksandr Jakovlevil ei ole. Pärast seda, kui Aleksandr Jakovlev vabanes ennetähtaegselt talle Tartu Maakohtu 21.11.2008. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt, rikkus ta kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu, lahkus ilma kriminaalhooldaja loata oma elukohast ega ilmunud registreerimisele. Aleksandr Jakovlev kuulutati tagaotsitavaks ning tabamisel pöörati kandmata karistuse osa täitmisele (Tartu Maakohtu määrused kd 4, tl 137-142). Erakorralise

ettekande arutamise ajaks oli juba teada, et Aleksandr Jakovlev on toime pannud uued kuriteod - vargused, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 27.10.2011. a otsusega. Ka viimase kohtuotsusega määratud katseaega ei ole Aleksandr Jakovlev suutnud edukalt läbida ja on enne selle lõppu pannud toime uued kuriteod – narkootilise aine fentanüüli käitlemise. Eeltoodu näitab, et Aleksandr Jakovlevi ei ole varasemad karistused suutnud mõjutada oma käitumist muutma ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistusregistri teatise (kd 1, tl 26) kohaselt on Stanislav Kalinichev kriminaakorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 07.02.2008. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust ja 2 aastat 7 kuud vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele 2-aastase katseajaga. Süüdistusakti kohaselt on Shakhin Agaevi, Aleksandr Jakovlevi ja Stanislav Kalinichevi karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 kohaselt omakasu motiiv. Kohus nõustub sellega. Kõiki süüdistatavaid ajendas fentanüüli käitlema soov saada ainelist kasu. Seda kinnitab Shakhin Agaevi poolt Aleksandr Jakovlevile üle antud fentanüüli dooside suur kogus, mille iga doosi pealt sai Jakovlev omakorda edasimüügi korral vaheltkasu 3 eurot. Stanislav Kalinichevi ajendas soov teenida fentanüüli edasimüügi pealt enda tarbeks uus doos, mida kinnitavad tunnistaja I.Č. ütlused. Kui viimane ostis kolm doosi, siis andis ta alati ühe ära Kalinichevile abi eest. Abi aga seisneski talle fentanüüli hankimises. Süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Aleksandr Jakovlev ja Stanislv Kalinichev on küll avaldanud kahetsust, kuid seda ei saa lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks KarS § 57 lg 1 p 1mõttes. Selline käitumine, kus süüdistatav ei ole andnud toimepandud teo kohta õigeid ütlusi ja on tunnistanud vaid seda osa teost, mille kohta on olemas otsesed tõendid, ei näita sisulist kahetsust. Prokurör taotles KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi Shakhin Agaevile karistuseks 11 aastat vangistust, Aleksandr Jakovlevile 8 aastat vangistust ja Stanislav Kalinichevile 5 aastat vangistust. Kohus leiab, et süüdistatavate karistamine nii pikaajaliste vangistustega ei ole põhjendatud ja ei vasta nende süü suurusele. Kohus asus süüdistusele hinnangut andes seisukohale, et süüdistatavad ei ole kuritegusid toime pannud isikute grupis. Nende poolt käideldud narkootilise aine kogus ei ole väga suur ega tegevus laiaulatuslik. Karistuse mõistmisel saab kohus tugineda vaid nendele asjaoludele – kogustele ja ostjatena tuvastatud isikute ringile, mis on käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud. Shakhin Agaev ega Stanislav Kalinichev ei ole varem narkootilise aine käitlemise eest karistatud, mistõttu ei tingi nende varasemad karistused rangemat karistamist. Aleksandr Jakovlevi on varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest, kuid seda kümme aastat tagasi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kõiki kolme süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega, mis jääb alla KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Shakhin Agaev hankis fentanüüli suurtes kogustes tuvastamata allikast, tema panus fentanüüli ringlusse laskmises oli kõige suurem, mistõttu tuleb talle mõista kõige pikem vangistus, s.o 6 aastat. Aleksandr Jakovlevi abil, kes ise narkootilisi aineid ei tarvitanud, jõudis fentanüül narkomaanideni. Teda tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega. Stanislav Kalinichevi süü oli võrreldes kaassüüdistatavatega oluliselt väiksem, tema poolt edasimüüdud kogused olid

väiksemad, mistõttu on piisavaks karistuseks 3 aastat vangistust. Aleksandr Jakovlevile Tartu Maakohtu 27.10.2011. a kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes 26. aprillil 2013. a. Kohus luges tõendatuks, et Aleksandr Jakovlev omandas ning müüs D.D. narkootilist ainet 2013. a märtsis, s.o katseajal. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna Aleksandr Jakovlev pani KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ajal, kui ta oli karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Käesoleva otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistevale 5 aasta pikkusele vangistusele tuleb liita Tartu Maakohtu 27.10.2011. a otsusega mõistetud kandmata karistus 2 kuud vangistust. Seega kujuneb tema lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 2 kuud vangistust. Stanislav Kalinichev on näidanud üles tahet oma käitumist muuta. Ta ei tarvita enam narkootikume, käib tööl. Arvestades selliseid Stanilav Kalinichevi positiivseid muutusi on kohus seisukohal, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Stanislav Kalinichev suutis varasema katseaja läbida edukalt, ilma uusi kuritegusid toime panemata, mis näitab, et kriminaalhooldus on tema jaoks sobiv meede ning toetab õiguskuulekat käitumist. Arvestades seda, et Stanislav Kalinichevi näol on tegemist isikuga, kes tarvitas vahepeal narkootilisi aineid ning pani selleks toime ka kuriteo, tuleb talla katseajaks määrata kohustus mitte tarvitada narkootikume. Sellise kohustuse täitmine vähendab oluliselt Kalinichevi poolt uute kuritegude toimpanemise riski. IV. Konfiskeerimine Prokurör taotles KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Stanislav Kalinichevilt 13.09.2013. a kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha 45 eurot konfiskeerimist, mis on arestitud süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 18.12.2013. a kohtumääruse nr 1-13-11010 alusel (kd 3, tl 33-36). Sularaha 45 eurot on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste tulukontole (kd 4, tl 63-65). KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus KarS § 84 alusel välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohus luges kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatuks, et Stanislav Kalinichev käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli, müües seda I.Č. ja A.K.. Viimane andis Stanislav Kalinichevile vähemalt 45 eurot fentanüüli ostmiseks. Samuti ostis Kalinichevilt 2013. a suvel korduvalt fentanüüli I.Č., makstes oma doosi eest 15 eurot ja Kalinichevi doosi eest samuti 15 eurot, mis oli vahendustasu Stanislav Kalinichevi abi eest. Seega on Stanislav Kalinichev teeninud süüteoga varalist kasu rohkem kui 45 eurot. Stanislav Kalinichevi ütluste kohaselt oli kinnipidamisel temalt ära võtud raha tema töötasu ja ei pärinenud narkootiliste ainete müügist. Stanislav Kalinichev peeti 13.09.2013. a kinni enne

kui ta jõudis narkootilist ainet Aleksandr Jakovlevilt osta. 45 eurot on kolme doosi raha ja viitab sellele, et nimetatud raha eest oli Stanislav Kalinichevil kavas fentanüüli osta. Selle kohta, et raha 45 eurot oleks saadud kuriteoga, s.o narkootiliste ainete müügist, tõendeid pole, mistõttu ei ole võimalik seda konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel. Kohus leiab, et kuigi prokurör taotles 45 euro konfiskeerimist, mis ei ole KarS § 831 lg 1 alusel võimalik, tugines ta ka KarS § 84-le, mis annab kohtule võimaluse mõista süüdistatavalt välja kindel rahasumma juhul kui kuriteoga saadu on ära tarvitatud. Kuna Stanislav Kalinichev on teeninud narkootiliste ainete müügist tulu, mille ta on ära tarvitanud (investeerinud valdavalt endale narkootilise aine hankimiseks), tuleb temalt KarS § 84 alusel mõista riigi tuludesse summa, mille konfiskeerimist prokurör taotles, s.o 45 eurot, et vältida isiku rikastumist süüteo arvelt. Prokurör taotles KarS § 831 lg 1 alusel Aleksandr Jakovlevilt 13.09.2013. a kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud sularaha 200 eurot konfiskeerimist ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel 13.09.2013. a Aleksandr Jakovlevi elukohast XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud televiisori Philips koos puldiga konfiskeerimist. Rahast 50 eurot on arestitud süüteoga saadud varana ja 150 eurot ning televiisor on arestitud süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 19.12.2013. a kohtumääruse nr 1-13-11008 alusel (kd 3, tl 37-40). Sularaha on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole (kd 4, tl 66-68). Televiisor asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos (kd 4, tl 73). Kohus tuvastas, et Aleksandr Jakovlev käitles korduvalt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli ja teenis sellega tulu. Aleksandr Jakovlevi ütluste kohaselt sai tema ühe tšeki fentanüüli müügist, s.o 15-st eurost, 3 eurot endale vahendustasu. Aleksandr Jakovlev tunnistas kohtuistungil, et kinnipidamisel leitud ja äravõetud sularaha 200 eurot võib olla saadud narkootikumide müügist. Seega on tegemist tahtliku süüteoga saadud varaga, mis kuulub Aleksandr Jakovlevile ja mis tuleb KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida. LCD televiisor Philips on Aleksandr Jakovlevi poolt ostetud 27.08.2013. a 299 euro eest, mida kinnitab Elion Ettevõtted AS arve (kd 4, tl 72). Perioodil 2012. aasta detsembrist kuni 2013. a juunini on tehtud Aleksandr Jakovlevile Tarmeko LPD-st töötasuna väljamakseid XXX eurot ning Eesti Haigekassast XXX eurot (kd 4, tl 131), kokku XXX eurot. Arvelduskonto väljavõtete (kd 4, tl 73-86) kohaselt on Aleksandr Jakovlev saanud perioodil 01.06.2012. a – 17.09.2013. a lisaks Tarmeko LPD-st saadud töötasule pensionit ja sotsiaaltoetust. Pension on olnud algul XXX eurot ning alates 2013. a aprillist XXX eurot. Sotsiaaltoetus kuni 2013. a veebruarini oli XXX eurot, edasi XXX eurot. Tarmeko LPD lõpparve on tehtud 2013. a juunis. Sealt edasi puudus Aleksandr Jakovlevil sissetulek töötasu näol. Kohtuistungil väitis ta, et sai raha ka juhutööde tegemisest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Aleksandr Jakovlev on olnud perioodil detsember 2012. a – juuni 2013. a tööga hõivatud. Edasi on ta saanud pensionit ja sotsiaaltoetusi. Lisaks on ta teeninud raha juhutöödega ja narkootikumide müügiga. Tunnistaja V.K. ütlused tõendavad, et ta andis Aleksandr Jakovlevile 100 eurot televiisori ostmiseks. Aleksandr Jakovlevi sõnul on ta televiisori ostnud V.K. poolt antud 100 euro eest, samuti narkootikumide müügist saadud raha eest, raha on ta igalt poolt natukene saanud. Seega ei pärine televiisor vahetult kuriteost, kuid on osaliselt omandatud narkootiliste ainete müügist saadud vahendite arvelt. Kuna televiisor ei ole omandatud täies ulatuses kuriteost saadud vahendite arvel, ei ole võimalik seda konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel.

Prokurör on samuti seisukohal, et televiisori konfiskeerimine kuriteo läbi saadud varana ei ole võimalik, kuna taotletakse konfiskeerimise asendamist vastavalt KarS §-le 84, mida kohaldatakse siis kui süüteoga saadud vara ei ole alles. Sellisel juhul on kohtul võimalik välja mõista rahasumma, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Samas ei ole prokuratuur taotlenud kohtult konfiskeerimise asendamiseks konkreetse rahasumma väljamõistmist süüdistatavalt. Kohtul ei ole võimalik väljuda prokuratuuri poolt taotletust, asumata täitma süüdistaja funktsiooni ning mõista ise välja mingi rahasumma, mis vastaks konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Käesoleval juhul on televiisor arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks. KarS § 831 lg 1 kohaselt kuuluks konfiskeerimisele kogu tahtliku süüteoga saadud vara, mis kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Seega ei saa kohus lähtuda rahasumma väljamõistmisel ka arestitud vara väärtusest, kuna tahtliku süüteoga saadud vara suurus ja see vara, mis on olnud võimalik konfiskeerimise asendamiseks arestida, ei ole võrdsed suurused. Juhul kui prokurör peab vajalikuks kohaldada KarS § 84, tuleb taotleda kohtult konkreetse rahasumma väljamõistmist, arestitud vara on võimalik jätta selle nõude tagamiseks aresti alla. Kuna televiisori Philips (Model No: 32PFL3008H/12, Serial No: YN1A1328842838) konfiskeerimiseks puudub KarS § 831 lg-s 1 ette nähtud alus, tuleb see televiisor koos puldiga vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada omanikule. Prokurör taotles KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel või alternatiivselt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel Shakhin Agaevi kahtlustatavana kinnipidamisel 13.09.2013. a leitud ja ära võetud sularaha 35 eurot, sõiduauto Opel Astra reg märgiga XXXX (VIN XXXX) ning tema elukoha XXXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 1800 eurot, sõiduauto Opel Tigra reg märgiga XXXX (VIN XXXX) koos kahe süütevõtme ja registreerimistunnistusega konfiskeerimist või laiendatud konfiskeerimist. Eelnimetatud vara on arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 20.12.2013. a kohtumääruse nr 1-1311317 alusel (kd 3, tl 41-48). Kehtiv, 08.03.2014. a jõustunud KarS § 832 lg 1 redaktsioon raskendab süüdistatava olukorda, kuna annab võimaluse kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist juhul kui karistuseks mõistetakse vähemalt üheaastane vangistus. KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole isiku olukorda halvendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu, seega tuleb kohaldada käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele süüks arvatud kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 832 lg 1 redaktsiooni, mis oli järgmises sõnastuses. Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohus on seisukohal, et Shakhin Agaevile kuuluva vara osas ei ole võimalik väita, et tegemist on talle käesolevas asjas süüks arvatud kuriteost, s.o fentanüüli müügist saadud rahaga või selle raha eest ostetud autodega, mistõttu puudub alus selle vara konfiskeerimiseks KarS § 831 lg 1 alusel. KarS § 831 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et vara pärineb konkreetsest kuriteost, üksnes arutatava asja esemeks olevast kuriteost. Sellist seotust ei ole võimalik tõendada ainult üldiste kriteeriumitega nagu süüdistataval legaalse sissetuleku puudumine. Nii on sõiduauto Opel Astra omandatud Shakhin Agaevi poolt 2009. a, s.o ammu enne talle käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavaid kuritegusid. Sõiduauto Opel Tigra oli ostetud samuti enne seda, kui tal oli võimalik saada Aleksandr Jakovlevilt raha septembris talle

üleantud fentanüüli eest. Järgnevalt kontrollib kohus KarS §-s 832 ettenähtud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise aluste olemasolu. KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse, ega see, kas tegemist on omakasulise kuriteoga. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks tuleb kindlaks teha, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus jõudma veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Kõigepealt võtab kohus seisukoha sõiduauto Opel Astra reg märgiga XXXX osas. Sõiduauto Opel Astra on omandatud Shakhin Agaevi poolt 2009. a. Tunnistaja A.G. sõnul kuulub see auto Shakhin Agaevile juba 4 aastat. Auto osteti siis, kui A.G. isa veel elas. N.G. suri XXXX. a (kd5, tl 81). Tunnistaja A.G. sõnul oli Opel Astra tema isa auto, mis müüdi ära Arturi nimelise isiku kaudu. 2009. a sügisel nägi A.G. Shakhin Agaevit sõitmas selle Opel Astraga. Ka Shakhin Agaevi ütlused tõendavad, et auto ostis ta umbes 3 aastat tagasi (ütlusi andis 14.09.2013. a), kuid ei ole seda ümber vormistanud ning sõidab sellega volituse alusel. Kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik analüüsida Shakhin Agaevi sissetulekuid ja elatustaset alates 2011. aastast. Kuna kohtu poolt uuritud tõenditega on tuvastatud, et sõiduauto Opel Astra on omandatud Shakhin Agaevi poolt 2009. a, kuid kohtu käsutuses ei ole tõendeid, mille alusel oleks võimalik hinnata Shakhin Agaevi majanduslikku olukorda sellel perioodil, ei saa öelda, et see sõiduk on omandatud kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara arvelt. Eeltoodu alusel tuleb jätta prokuratuuri taotluse Shakhin Agaevile kuuluva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga XXXX (VIN XXXX) konfiskeerimiseks KarS §-de 831 lg 1 j 832 lg 1 alusel rahuldamata. Kohtuotsuse jõustumisl tuleb nimetatud sõiduauto vabastada aresti alt ja tagastada koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega omanikule või seaduslikule valdajale. Järgnevalt käsitleb kohus Agaevilt ära võetud sularaha ja sõiduauto Opel Tigraga seonduvat. Vaidlust ei ole selles, et läbiotsimise ajal 13.09.2014. a oli sõiduauto Opel Tigra reg märgiga XXXX Shakhin Agaevi elukohas XXXX ning tema valduses. Kindalaekas oli Opel Tigra müügileping ja sõiduki registreerimistunnistus (läbiotsimise protokoll kd 2, tl 10-21). Sõiduauto Opel Tigra võtmed leiti Shakin Agaevi kinnipidamisel tema juhitud sõidukist Opel Astra, mida tõendab läbiotsimise protokoll (kd 1, tl 191-197) ja 07.11.2013. a asitõendi vaatlusprotokoll (kd 4, tl 101-108). Kriminaalasjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kes on sõiduauto Opel Tigra reg märgiga XXXX omanik. Shakhin Agaev ja tunnistaja M.K. väidavad, et see kuulub M.K.. M.K. ütluste kohaselt andis ta Shakhin Agaevile, kes on tema XX A.G. XX.XX, 1000 eurot auto ostmiseks. Shakhin Agaev ostis auto ära ja hoidis tema palvel seda oma elukohas. M.K. endal juhtimisõigust ei ole, aga vajadusel oleks ta palunud sõita kas Agaevil või kellelgi teisel. Auto oli plaanis ümber registreerida M.K. nimele.

A.G. ütlustest nähtub, et Shakhin Agaev oli talle öelnud, et tahab autot osta. Seda, et ta oli ostnud auto hoopis tema emale M.K., sai ta teada Shakhin Agaevilt siis, kui auto oli ostetud. Agaev ütles, et ema andis talle selleks raha. Auto osteti ligikaudu 2 nädalat enne seda, kui Agaev kinni võeti. A.G. on kohtueelsel uurimisel andnud sõiduauto ostmise kohta teistsuguseid ütlusi, mis kohus prokuröri taotlusel vastuolude tõttu avaldas. 17.09.2013. a on ta öelnud, et auto on ostetud tema raha eest ning 07.11.2013. a, et tema ja Agaevi ühise raha eest. Vastuolu ütlustes selgitas A.G. sellega, et ta arvas, et Agaev võttis auto ostuks raha sellest summast, mis oli neil kõrvale pandud marjade korjamisest, hiljem sai aga teada, et ema andis raha. Tunnistaja J.S. ütlused tõendavad, et ta müüs sõiduauto Opel Tigra 800-900 euro eest Shakhin Agaevile mõni kuu enne tema ülekuulamist politsei poolt, s.o enne 30.10.2013. a. Temale teadaolevalt ostis Shakhin Agaev auto endale kasutamiseks, kuna see meeldis talle. Koos auto ja selle dokumentidega andis ta Shakhin Agaevile üle ka selle ostu-müügilepingu, millega ta ise auto ostis, et saaks auto arvele võtta. Sellel lepingul olid ainult talle auto müünud naisterahva andmed, J.S. andmeid seal ei olnud. Müügilepingu kohaselt on A.K. müünud 950 euro eest sõiduauto Opel Tigra registreerimismärgiga XXX, lepingul puudub kuupäev ja ostja andmed, müüja ja ostja allkirjad on olemas (Vaatlusprotokoll kd 4, tl 97-98). Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on omanikuks A.K. (kd 4, tl 99-100), kes on teostanud ka sõiduki esmase registreerimise 21.04.2009. a (kd 3, tl 54). Need tõendid kinnitavad, et sõiduauto Opel Tigra ostis Shakhin Agaev 2013. a augusti lõpus J.S. hinnaga 800-900 eurot. Maanteeameti andmetel (kd 3, tl 51-52) ei ole Shakhin Agaev liiklusregistrisse kantud sõiduauto Opel Tigra kasutaja ega omanikuna. Samas nähtub sealt, et ta on K.G. sõiduki Ford, reg märgiga XXX ja M.K. sõiduki Ford, reg märgiga XXX kasutaja. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt peetakse liiklusregistrit infotehnilise andmekoguna. Kuna liiklusregistri andmetel ei ole õiguslikult siduvat tähendust, tegemist on informatiivse andmekoguga, siis ei saa selle alusel teha järeldusi sõiduauto Opel Tigra tegeliku omaniku kohta. Praktikas vahetavad sõiduautod sageli omanikku ilma, et uus omanik liiklusregistris vajalikud kanded teeks. Asjaolu, et Shakhin Agaev ei ole kantud registrisse sõiduauto Opel Tigra kasutajana või omanikuna, ei välista sõiduauto kuuluvust temale. Shakhin Agaev ei ole registreeritud ka sõiduauto Opel Astra omanikuna ega kasutajana, kuid vaatamata sellele on ta ise öelnud, et auto kuulub talle ja ta kasutab seda volituse alusel. M.K. on pangakontod kolmes pangas. M.K. kinnitas tunnistajana kohtus ütlusi andes, et ta omab ainult ühte kontot, kuhu laekub pension ja see on Swedbank oma. Sellist asja ei saa tema sõnul olla, et tema nimele on tema teadmata keegi konto avanud, tal on lastega usalduslikud suhted ja nad peavad teda üleval. LHV Panga kontoväljavõttest (kd 3, tl 151) nähtub, et M.K. arvele on kantud 21.02.2013. a XXX eurot ning samal päeval on avatud tähtajaline hoius üheks aastaks. Swedbank kontoväljavõttest (kd 3, tl 154-176), nähtub, et sinna laekub M.K. pension ja sotsiaaltoetus, sellelt on tehtud igapäevaseid makseid, tasutud arveid ja käidud poes. Väikseid summasid (paarikümne euro kaupa) on mõnikord arvele kandnud tema XX, mis on kooskõlas M.K. ütlustega. 02.11.2011. a on notar kandnud arvele XXX eurot, mis on korteri müügist saadud raha. Sellest rahast on 5 päeva jooksul välja võetud XXX eurot. M.K. sõnul andis ta sellest XXX eurot oma XX A.G.. 20.02.2013. a on

M.K. arvele pannud XXX eurot, mis on kohe kantud tema teisele arvele LHV Panka tähtajalisele hoiusele. Sõiduauto Opel Tigra ostule eelneval ajal ei ole M.K. arvelt raha välja võtnud, tehtud on tavapäraseid pisitehinguid. Danske Pangas on M.K. sõlminud limiidilepigu 2007. a 15 000 EEK-i kasutamiseks, võlgnevus panga ees oli 28.11.2013. a seisuga XXX eurot (kd 3, tl 180-181, 182-206). M.K. pangakontode analüüs näitab, et tema arvele laekunud vahenditest ei ole olnud võimalik anda 2013. a Shakhin Agaevile 1000 eurot sõiduauto ostmiseks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et oma surnud abikaasa korteri müügist saadud rahast, mis laekus pangakontole 02.11.2011. a andis ta 1000 eurot ligi kaks aastat hiljem, 2013. a augustis, oma XX endisele mehele. Arvestades M.K. väikseid sissetulekuid, on ilmne, et see raha on kulunud selleks, et tagada oma pere igapäevast toimetulekut. Eeltoodud tõendite alusel on kohus seisukohal, et sõiduauto Opel Tigra registreerimismärgiga XXXX tegelikuks omanikuks on Shakhin Agaev ning versioon sellest, et auto osteti M.K. viimase raha eest, on esitatud selleks, et vältida sõiduki konfiskeerimist. Tunnistaja J.S. ja ka A.G. ütlustest nähtub, et Shakhin Agaev soovis endale autot osta. Shakhin Agaevi ütluste kohaselt (kd V, tl 66-70) kuulus tema kodust ära võetud rahast pool A.G. ja pool temale. See oli teenitud puude müügiga. Ta müüs mõned päevad enne tema kinnipidamist kolmele isikule küttepuid kokku 35 ruumimeetrit hinnaga 35 eurot ruumimeeter. Ta saab invaliidsuspensioni XXX eurot kuus, millele lisandub marjade korjamisest ja puude müügist saadud tulu. Igakuine sissetulek on XXX eurot ja see kulub elamiseks. Shakhin Agaevi sissetulekuteks perioodil 01.01.2011. a – 31.05.2012. a (kd 4, tl 59-60), perioodil 01.06.2012. a – 08.04.2013. a (kd III, tl 26-29) ja perioodil 09.04.2013. a – 17.09.2013. a (kd 3, tl 31-32) on olnud peamiselt sotsiaaltoetus ja töövõimetuspension. Shakhin Agaevile on makstud töövõimetuspensioni 30.05.2012. a – 30.09.2013. a tema kontole XXX eurot, XXX eurot kuus (va juulis, siis sai 110,74 eurot) ning 2013. a XXX eurot, millest esimesed kaks kuud XXX eurot, märtsis XXX eurot ja edasi XXX eurot. Töövõimetuspensioni maksmine on peatatud isiku kinnipidamiskohas viibimise tõttu (kd III, tl 70-72). Tunnistaja S.L. ütlustest nähtub, et ta tegeleb mustikate kokkuostuga. Shakhin Agaev müüs talle mustikaid 2010. a, kokku üle kümne korra, alguses 6-7 kg korraga, hiljem rohkem. 2011. a tõi Agaev samuti mustikaid üle kümne korra ning 2012. a tõi juuni teisest dekaadist kuni juuli kolmanda dekaadini kokku üle kümne korra. 2013. a müüsid nad talle mustikaid kolmel korral. Agaeviga olid kaasas tuttavad, kes samuti korjasid marju, kuid Agaev müüs enda marju ise. Mõnel korral oli kaasas tõmmu, lühemat kasvu naisterahvas, samuti Aleksandr (Jakovlev) ning G. (G.P.) XX. Metsast tulid korjajad välja tavaliselt kella 15 paiku. Mustika hind kõikus perioodide lõikes 1,90-2,20 euro vahel. Tunnistaja sõnul on inimene võimeline korjama 15-25 kg mustikaid päevas. Tunnistaja E.P. ütlustest nähtub, et Shakhin Agaev müüs talle mustikaid 2011. a juulis ja augustis ning kindlasti rohkem kui üks kord. Korraga tõi tavaliselt 50-60 kg. 2012. a sõitis ta ise Kallastele Agaevi elukohta mustikatele järgi. Ta jättis sinna 10 tühja kasti, millesse mahub 7-9 kg marju. Marjadel käis ta järel ülepäeviti ning peaaegu alati olid Agaevi 10 kasti marju täis. Mõned korrad aastal 2011 oli ka naine või endine naine temaga kaasas. Raha marjade eest, mis Shakhin Agaev ära andis, maksis ta kõik temale. Hind jäi 1,80 ja 3,20 euro vahele sõltuvalt perioodist. 2013. a ei toonud keegi talle marju.

Kohus leiab, et tõendite hulgast tuleb välja jätta tunnistaja G.P. ütlused, kuna need ei ole usaldusväärsed. Esmalt rääkis tunnistaja kaitsja küsimustele vastates, et ta käis Agaeviga marju korjamas kahel aastal - 2011. a ja 2012. a. Seejärel prokurörile vastates väitis tunnistaja, et käis Agaeviga marjul 2010. a ja seejärel, et käis kahel aastal - 2012 ja 2013 ning lõpuks, et nad käisid kogu aeg marju korjamas, kust muidu raha saab. Tunnistaja ütlustest jäi mulje, et ta vastas nii nagu tema käest küsiti ning vastustest ei ole võimalik aru saada, mida tunnistaja tegelikult teab. Kahtlusi tunnistaja usaldusväärsuses süvendas ka asjaolu, et tal oli kaasas paber, millele olid tema sõnul kirjutatud marjade kokkuostjate nimed, mis oli väidetavalt saanud ajalehest ja bussipeatuses olevate kuulutuste pealt. Aastaid samadele kokkuostajatel marju müünuna oleks ta pidanud ise teadma vähemalt nende eesnimesid. Puude ostmise kohta on ütlusi andnud järgmised tunnistajad. L.K. (A.G. õde) sõnul (kd 5, tl 218-222) on tema ostnud Shakhin Agaevilt puid neljal korral 10 ruumimeetri kaupa– 2011. a 350 euro eest, 2012. a 700 euro eest ja 2013. a juunis 350 euro eest (üks rumm maksis 35 eurot). Tunnistaja sõnul teab ta, et Agaev käis koos meestega metsa langetamas, tõi koju, saagis ja lõhkus ärea ja siis müüs valmis küttepuid. Puud tõi ta kohale renditud autoga. Tunnistaja R.Ž. ütluste kohaselt ostis ta Shakhin Agaevilt 2012. a 20 rm puid hinnaga 35 eurot rumm, kokku umbes 800 euro eest. Puud olid saetud ja lõhutud. Tunnistajate V.P. ja I.P. (kd 5, tl 223-224) ütlustest nähtub, et aasta tagasi (s.o 2013. a) ostsid nad Shakhin Agaevi käest 15 rm puid koguhinnaga 450 eurot. Puud toodi veoautoga koju kohale. Tunnistaja O.K. sõnul on ta ostnud Shakhin Agaevilt puid kolmel korral, s.o 2011. a, 2012. a ja 2013. a, iga kord 10 rm hinnaga 35 eurot rumm. Tunnistaja G.O. sõnul on Shakhin Agaev toonud talle tasuta 2 rm puid (kd 5, tl 228). Tunnistaja R.S. ütluste kohaselt (kd 5, tl 229-230) ostis ta Shakhin Agaevilt ühe päeva jooksul kaks korda puid koguses 10-12 rm, mille eest maksis 300-350 eurot. See oli 2012-2013 hooajal. Agaev koos ühe abilisega tõid kaubikuga talle puud koju. Raha maksti sularahas. Tunnistaja J.Š. andis ütlusi (kd 5, tl 230-233) selle kohta, et ta töötas Shakhin Agaevi juures ning lõhkus tal kodus puid ja ladus riita. Päevas toodi keskmiselt 80 ruumimeetrit. See võis olla aastal 2012. Shakhin Agaevil olid tööl veel inimesed, kes puid saagisid. Tema puid ei saaginud, kuid vedas metsast välja. Inimesed, kes Agaevit aitasid vahetusid. Tööd jagus umbes kuuks ajaks. Vahel sai ta töö eest raha, vahel toiduaineid. Tavaliselt oli 15 eurot päevatasu, lisaks veel lõuna. Tunnistaja sõnul leppis Agaev ilmselt kokku metsa omanikuga, maksis ja siis langetas seda metsa ja vedas välja. Shakhin Agaevi ütlustest (kd 5, tl 72) nähtuvalt ostis ta eraisikult 3 meetri pikkuseid puid kokku üle 100 kuupmeetri. Ta lõikas ja lõhkus neid ise ning müüs siis kallimalt edasi. Ühe meetri (ruumimeetri) eest maksis ta 15 eurot ja edasi müüs 35 euroga. Samuti ostis ta puid Tormas metsaveoautode pealt umbes 70 kuupmeetrit. KarS § 832 lg 1 kohaselt peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Shakhin Agaevi sõnul oli ta teeninud tema elukohast leitud raha puude müügist paar päeva enne kinnipidamist, s.o 2013. a septembri alguses. Sõiduauto Opel Tigra on aga ostetud varem, 2013. a augustis. Analüüsides esitatud tõendeid kogumis, jõudis kohus veendumusele, et Shakhin Agaevi sissetulekud ei võimaldanud tal soetada kogu arestitud vara. Kahtlust ei ole selles, et Shakhin Agaev käis mustikaid korjamas ning müüs puid, kuid sellest

saadud raha ei olnud nii suur, et oleks võimaldanud kõrvale panna 1835 eurot ja osta endale 900 euro eest auto. Pension ja sotsiaaltoetused olid nii väikesed, et ei võimaldanud äraelamist. Shakhin Agaev on ise avaldanud, et igakuiseks sissetulekuks võis olla 500-600 eurot, mis kulus tal igapäevakuludele. Nii suur sissetulek sai tal olla vaid kogumis puude müügist, marjade korjamisest ja narkootikumide müügist teenitud rahast. S.L. ütlustest nähtub, et mustikaid müüs Shakhin Agaev talle 2013. a vaid 3-l korral ning E.P. ütlustest nähtub, et 2013. a ei toonud talle keegi mustikaid. Seega ei olnud 2013. a marjade müügist saadud tulu nii suur, et sellest peale igapäevaste kulude katmist oleks jätkunud ka muude kulutuste tegemiseks. Samuti ei ole Shakhin Agaev tõendanud, et ta oleks mustikaid müünud 2013. a kusagile mujale, kui kahele tavapärasele kokkuostjale. Shakhin Agaevi ütluste kohaselt müüs ta paar päeva enne kinnipidamist 15 ruumimeetrit puid hinnaga 35 eurot ruumimeeter ning veel 10 rm puid sama hinnaga. See teeb kokku 875 eurot. Tunnistajate ütlusest nähtub, et viimati ostis temalt puid L.K. 2013. a juunis 350 euro eest. 2013. a on puid ostnud veel P. ja K., kokku 800 euro eest. Arvestades seda, et Shakhin Agaevil endal ei ole kinnistuid, kust oleks võimalik metsa üles töötada, pidi ta selleks leidma metsaomaniku, kes talle puitu müüb. Puidu töötlemiseks oli vaja tehnikat ja töölisi, kellele maksis. Samuti tuli tasuda puude lõhkumise eest, alles seejärel oli võimalik need maha müüa. Erinevalt Shakhin Agaevist, kes ütles, et lõikas ja lõhkus puid ise, on tunnistaja J.Š. ütlustega tõendatud, et Agaev kasutas täiendavat tööjõudu. Seega pidi Shakhin Agaev tegema enne märkimisväärseid kulutusi, et müüa lõhutud puid, mistõttu ei saa lugeda kogu puude müügist saadud raha tema sissetulekuks. Seega ei saanud sularaha 1835 eurot olla teenitud puude müügist. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka Shakhin Agaevi ja A.G. väide, et pool 1835-st eurost kuulub A.G.. Viimase ütluste kohaselt oli see raha, mõeldud korteri kütte eest maksmiseks ning saadud marjade korjamisest. Seda, et A.G. võis mõnel korral olla Agaeviga kaasas mustikaid müümas, on marjade kokkuostjad E.P. ja S.L. möönnud, kuid see ei tõenda, et ta oleks marju korjanud ja sellega nii palju raha teeninud, et selle arvelt säästa. A.G. pangakonto väljavõtetest perioodil 01.01.2011. a – 31.12.2012. a (kd 4, tl 16-57) ning perioodil 01.01.2013. a – 19.09.2013. a (kd 3, tl 87, 89-104) nähtub, et ta on maksnud oktoober 2012. a kuni september 2013. a peaaegu igakuiselt Kallastel asuva XXX korteri kütte või muude kommunaalkulude eest, samuti on ta tasunud Mustvees kommunaalkulusid. Pankakonto andmetest nähtuvalt puudus A.G. võimalus raha säästa. Kohtule ei ole teada ka ühtegi mõistlikku ja usutavat põhjust, miks oleks A.G. pidanud hoidma sularaha Kallastel korteris, kus igapäevaselt elas Shakhin Agaev, samal ajal kui ta ise elas XXX. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Shakhin Agaevilt tuleb KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida kriminaalse tuluna sularaha 1835 eurot ning sõiduauto Opel Tigra registreerimismärgiga XXXX (VIN XXXX) koos kahe süütevõtme ja registreerimistunnistusega. Kohus on seisukohal, et arvestades Shakhin Agaevi legaalsete sissetulekute vähesust, on see vara omandatud varasemate kuritegude tulemusena. Prokurör taotles KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja § 84 alusel või alternatiivselt 832 lg 2 p 1, 2 ja § 84 alusel kolmandale isikule A.G. kuuluva kinnistu nr XXXX, aadressil XXXX konfiskeerimist või laiendatud konfiskeerimist. Nimetatud kinnistu on arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 20.12.2013.a kohtumääruse nr 1-13-11317 alusel (kd 3, tl 41-48). Kinnistusraamatusse on kantud vara käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks.

KarS § 831 lg 2 p 1, 2 kohaselt võib kohus erandina konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Samadel alustel on võimalik kohaldada kolmanda isiku vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 832 lg 2 p 1 ja 2. 03.10.2012. a on sõlmitud notar Tiina Tombergi poolt müügileping (kd 3, tl 62-65), mille kohaselt A.G. ostis kinnistu nr XXXX, aadressil XXXX. Tehingu hinnaks on XXX eurot. A.G. on 05.10.2012. a kantud kinnistusraamatusse selle omanikuna (kd 3, tl 55-56). Seega on nimetatud kinnistu puhul tegemist kolmandale isikule kuuluva varaga A.G. sõnul ostis ta korteri XXX euro eest, mida aga müügileping ei kinnita - ostuhind oli XXX eurot. Kohus leiab, et kuna A.G. täpselt ei mäleta korteri eest tasumise asjaolusid, kuidas ja kui palju korraga maksti, võib ta ka kogusumma osas eksida. Kohus on seisukohal, et kuna Shakhin Agaev käitles narkootilist ainet fentanüüli 2013. a jooksul, kuid korteriomand asukohaga XXXX on omandatud A.G. poolt 03.10.2012. a, s.o enne käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavaid kuritegusid, ei ole võimalik kohaldada konfiskeerimist KarS § 831 lg 2 p 1, 2 alusel Korter ei saa olla omandatud nende kuritegude toimepanemise tulemusena saadud tulu arvelt. Seega tuleb kontrollida KarS § 832 lg 2 p 1, 2 alusel kolmanda isiku poolt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise aluseid. A.G. pere sissetulekud perioodil jaanuar 2011. a – oktoober 2013. a moodustavad peamiselt töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused (kd 3, tl 1-5). Talle on makstud töövõimetuspensioni 24.05.2012. a – 31.10.2013. a tema kontole nr XXXX 2012. a 1484,49 eurot, 204,53 eurot kuus (va mai, siis oli summaks 52,78 eurot) ning 2013. a 2116,42 eurot, jaanuar-märts 204,53 eurot, edasi 214,69 eurot kuus. XXX S.G. on makstud töövõimetuspensioni perioodil 19.04.2012. a – 31.10.2013. a. A.G. kontole on kantud 2012. a 1288,48 eurot, juunis 368,14 eurot ning edasi 153,39 eurot. 2013. a on makstud makstud 1587,24 eurot – esimesed kolm kuud 153,39 eurot, sellest edasi 161,01 eurot kuus (kd 3, tl 70-72). XXX S.G. makstakse sotsiaaltoetust A.G. kontole alates 08.07.2013. a igakuiselt (kd 3, tl 1-5). 2013. a juulis maksti 162,58 eurot, augustis ja septembris 69,04 eurot. Laste S.G. ja S.G. kontodele on valdavalt kandnud raha A.G., S. kontole on 2013. a kantud 197 eurot ning S. kontole 789 eurot, mida on kasutatud ostudeks erinevates kauplustes (kd 4, tl 3-15). A.G. ütluste kohaselt maksis ta 3000 eurot korteri omanikule ülekandega. Tema arvelduskonto väljavõtetest seda aga ei nähtu. Samas on ta väitnud ka, et ta ei mäleta täpselt ning võis olla ka nii, et Agaev viis omanikule raha ära. 10.07.2012. a müügilepingu p 3.2 (kd III, tl 57-61) kohaselt on müüja kinnitanud, et osa ostusummast, 3500 eurot on üle kantud tema arveldusarvele. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, kes selle summa tasus. 2000 eurot pidi ostja tasuma lepingu p 3.3 kohaselt 2012. a augustikuu jooksul. A.G. arvelduskonto väljavõttelt (kd 4, tl 16-57) nähtub, et 1500 eurot korteri ostusummast on tasutud 28.08.2012. a. Eelnevalt on perioodil 24.08.2012. a – 28.08.2012. a kontole sisse makstud sularahas 2760 eurot. A.G. sõnul sai ta 2300 eurot Soomes töötamise eest 2012. a suvel. Tunnistaja M.K. ütlused selle kohta, et XX.XX sai Soomes töötamise eest kusagil 2000

eurot ja tunnistaja Ž.K. ütlused selle kohta, et Soomes maksti neile töötamise eest 2300 eurot, kinnitavad eeltoodut. Tunnistaja J.K. ütluste kohaselt tegi A.G. tema juures 2012. a kevadel aprilli lõpust kuni mai alguseni remonditöid, mille eest ta tasus talle 500 eurot. A.G. kogus raha korteri ostmiseks. Tunnistaja L.K. on A.G. XX L.K. sõnul kuulus XXX asuv korter A.G.. Ta elas XXX seetõttu, et lapsed saaksid seal koolis käia. Aeg-ajalt käis ta XXX asuvas korteris -koolivaheajal, puhkusepäevadel. Korteri ostuks sai ta osa raha isalt, osa teenis ise marjade korjamisest. Tunnistaja M.K. sõnul andis ta oma XX.XX pärast mehe korteri müümist, kevadel, kokku 1500 eurot. A.G. teenis elatist peamiselt teisi aidates (töötas näiteks aias) või marju korjates. M.K. pangakonto väljavõte (kd 3, tl 153-176) kinnitab suurema sularaha summa väljavõtmist sellel perioodil. Väljavõttest on näha, et kulutused on igapäevased ning suuri summasid peale korteri müügist saadud raha ei ole laekunud. M.K. igakuise sissetuleku moodustab pension XXX eurot, lisaks saab ta aeg-ajalt sotsiaaltoetust, nt 2011. a märtsis XXX eurot; 2011. a aprillis XXX eurot. 02.11.2011. a on notar üle kandnud XXX eurot. Perioodil 02.11.2011. a – 07.11.2011. a M.K. võtnud välja sularaha XXX eurot. 2012. a ja 2013. a ei ole suuri ülekandeid ega raha väljavõtmisi olnud. M.K. ja L.K. ütluste kohaselt elab M.K. oma XX L. juures ning XX aitab XX rahaliselt. M.K. igakuised püsikulud on väikesed ning muud kulud katab XX, kellel ta aitab lapsi hoida. Seega on võimalik, et M.K. toetas oma XX A.G. ka pärandiks saadud korteri müügist saadud rahaga. Kohus leiab, et 2012. a korteri ostmise perioodil võis A.G. olla piisavalt rahalisi vahendeid XXX eurot maksva korteriomandi ostmiseks. Samal suvel Soome Vabariigis töötades teenis ta XXX eurot, samuti sai ta emalt XXX eurot ning teenis remonttöid tehes XXX eurot, see on kokku XXX eurot. Kuna mitmed tunnistajad on öelnud, et A.G. oli plaan soetada endale korter ja ta kogus selleks raha, ei ole välistatud, et ta suutis veel mingeid summasid säästa. Samuti võis talle osa raha korteri ostmiseks anda Shakhin Agaev. Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et Shakhin Agaevi panus korteri ostmisse oleks olnud oluline. Seega ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et korteriomand XXX, mille omanikuks on A.G., on omandatud KarS § 832 lg 2 p 1 kohaselt täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Kohus leiab, et A.G. XXX asuva korteriomandi konfiskeerimine on välistatud ka KarS § 832 lg 2 p 2 alusel, kuna ei ole tõendatud, et see on soetatud tema nimele tema teadmisel selleks, et vältida konfiskeerimist. Nii Shakhin Agaevi kui ka A.G. ütlustega on tõendatud, et A.G. ei olnud teadlik Shakhin Agaevi kuritegelikust eluviisist. A.G. tunnistas, et ta teadis, et Agaev on kunagi tarvitanud narkootikume, kuid ta teadnud midagi sellest, et ta tegeleb narkootiliste ainete müügiga. Shakhin Agaev on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et ei lapsed ega A.G. ei tea midagi fooliumvoldikutest ja pruuni värvi pulbrilisest ainest. Korteri ostis A.G. oktoobris 2012. a. Sellel ajal ei olnud Shakhin Agaevi kohta menetluses ühtegi kriminaalasja. Menetlust alustati 2013. a ning Agaev kuulati esimest korda kahtlustatavana üle alles septembris 2013. Seega ei olnud A.G. aasta varem mingit alust arvata, et Shakhin Agaevile kuuluvat vara ähvardab konfiskeerimine. Eelnevast tulenevalt tuleb prokuratuuri taotlus A.G. kuuluva kinnistu nr XXXX, aadressil XXXX konfiskeerimiseks KarS §-de 831 lg 2 p 1, 2 ja 832 lg 2 p 1, 2 alusel jätta rahuldamata.

Kuigi prokurör viitas konfiskeerimistaotluses ka KarS §-le 84, ei ole taotlust konfiskeerimise asendamiseks mingi rahasumma väljamõistmist kohtule esitatud. V. Asitõendid Kohtule on üle antud järgmised salvestised:

Stanislav Kalinichevi menetluskuludeks on kaitsjatele toimikust koopia tegemise kulu 1 euro, riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 432 eurot (kd 5, tl 1-3, 43-45, 52, 57) ja kohtumenetluses 2160 eurot, kokku 2592 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot (kd 1, tl 149). Aleksandr Jakovlevi menetluskuludeks on kaitsjatele toimikust koopia tegemise kulu 1 euro, riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 648 eurot (kd 5, tl 4-10, 39-41) ja kohtumenetluses 2400 eurot. Veel on menetluskuluks kutsete saatmise kulu on 10,62 eurot (kd 5, tl 59), mis tuleb hüvitada süüdistatavatel võrdsetes osades, s.o igal ühel 3,54 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks ka ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid:

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Robert Närska Rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Aivar Paapsi Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.