Kohtulahend

Asjaolud

1-13-6075

Viru Maakohtu 09.10.2013 kohtuotsusega nr 1-13-6075 tunnistati D.H süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg - 3 kuud ja 15 päeva - karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 2 aastat, 8 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel liideti üksikkaristuste suurendamise teel Viru Maakohtu 31.10.2011 otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust ja Viru Maakohtu 31.05.2011 otsusega mõistetud karistus 2 aastat, 6 kuud ja 16 päeva vangistust ning D.H-le mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Sellest arvati maha Viru Maakohtu 31.10.2011 otsusega mõistetud ja täielikult ära kantud 8 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaega arvestati alates 01.02.2013. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.10.2013 kohtuotsus jõustus 25.10.2013. 08.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks D.H suhtes. D.H kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 01.02.2013 ja lõpp 01.06.2016. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-13-6075 mõisteti D.H süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 2 aastat vangistust ning § 202 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust. Karistused liideti ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat, 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2011 kohtuotsusega nr 1-10-2646 mõistetud karistusega (8 kuud vangistust) ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.05.2011 kohtuotsusega nr 1-10-1329 mõistetud karistusega (2 aastat, 6 kuud ja 16 päeva vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Sellest

1-13-6075 arvati maha Viru Maakohtu 31.10.2011 otsusega mõistetud ja täielikult ära kantud 8 kuud vangistust ning kandmisele kuulus 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-2646 karistati D.H KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 1-aastase vangistusega, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatut mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-1329 karistati D.H KarS §199 lg 2 p 7,8,9 järgi 9-kuulise vangistusega, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades ka KarS § 68 lg-t 1 mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 13 päeva vangistust. Nimetatud karistus liideti omakorda Viru Maakohtu 18.02.2011 otsuse nr 1-10-4799 järgi mõistetud karistusega (2 aastat, 6 kuud ja 16 päeva vangistust) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 6 kuud ja 16 päeva vangistust. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati D.H KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1-aastase vangistusega, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu 29.11.2010 otsuse nr 1-08-14433 järgi mõistetud karistusega (2 aastat, 7 kuud ja 12 päeva vangistust) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja arvestades ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatut, mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat, 6 kuud ja 16 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-08-14433 karistati D.H KarS § 334 lg 2 p 1 järgi 4-aastase vangistusega, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat, 7 kuud ja 12 päeva vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199, § 202, § 209 ja 334 sätteid. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. Ülejäänud § 199 lõike 2 punktid (so p 7,8,9), mille alusel D.H on karistatud, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt üldjuhul aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona(va süstemaatilise varguse korral). Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Enamik D.H-le KarS § 199 alusel tehtud etteheiteid (va kohtuotsus nr 1-10-4799) hõlmasid ka süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemises, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust. Üksnes kohtuotsusega nr 1-10-4799 mõisteti D.H süüdi varguses, mis ei hõlmanud süstemaatilise varguse tunnust. Kõnealuses kriminaalasjas tunnistati D.H süüdi varguses, mille teoobjektiks oli vara väärtuses 7784 krooni (497,49 eurot), st enam kui 200 eurot. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et KarS § 199 ja eelnimetatud piirmäära muudatused ei too kaasa D.H-le KarS § 199 lg 2 järgi mõistetud karistuste tühistamist või muutmist. KarS § 202 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 2 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuna D.H on mõistetud süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 2 muudatus annab alust mõistetud karistuse muutmiseks. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 202 lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepanemise vähemalt teist korda. Uues sõnastuses on p 2 kohaselt kvalifitseerivaks tunnuseks süüteo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega on alates 01.01.2015 kehtiv sõnastus varasemaga võrreldes oluliselt laiem hõlmates

1-13-6075 korduvuse arvestamisel lisaks süüteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepannud isikutele ka teiste varavastaste kuritegude toimepanijaid. Kuivõrd kehtiva KarS § 202 lg 2 p 2 koosseisulised tunnused hõlmavad ka kuni 31.12.2014 kehtinud tunnuseid, puudub alus D.H-le nimetatud sätte alusel mõistetud karistuse muutmiseks. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste raames muudeti ka KarS § 209 sätteid. Samas alates 01.01.2015 kehtivad põhikoosseisu tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Lõike 2 p-s 1 sisalduvat korduvuse tunnust on uues redaktsioonis laiendatud ning varasemalt lg 2 p-s 3 sätestatud tunnus – teo toimepanek grupis, on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseerivaks tunnuseks lg 2 p 4 järgi. KarS § 209 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määra ei muudetud. Tulenevalt KarS § 218 lg-st 1 sõltub ka KarS § 209 lg-s 1 sätestatud süüteo kvalifitseerimine kas väär- või kuriteona teoobjektiks olnud vara väärtusest. Arvestades, et D.H mõisteti süüdi kelmuses, mille objektiks oli vara väärtuses 958,67 eurot, siis tulenevalt kehtivast KarS § 218 lg-st 1,4 ja § 44 lg-st 2, on tema poolt toimepandu jätkuvalt kuriteona karistatav ning KarS § 44 ja 209 muudatused ei too kaasa D.H-le mõistetud karistuse muutmist. Seonduvalt KarS §-ga 334 tuleb märkida, et 01.01.2015 muutusid üksnes lõikes 3 sisalduvad juriidilise isiku vastutuse sätted ning lõige 4 tunnistati kehtetuks. Kuivõrd D.H mõisteti aga süüdi KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, siis nimetatud muudatused D.H-le mõistetud karistust ei mõjuta. Kõike eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada D.H-le kohtuotsusega nr 1-13-6075 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.