lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6075/160

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-6075/160
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
964
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-6075/37Viru Maakohus Narva kohtumaja09.10.20131-13-6075/52Viru Maakohus Narva kohtumaja03.12.20131-13-6075/78Viru Maakohus Narva kohtumaja24.07.20141-13-6075/83Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium29.08.20141-13-6075/144Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.02.20151-13-6075/152Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6075 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. märtsi 2015 määrus J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu J.M, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid asendada maakohtu määruses toodud põhjendused J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta käesolevas määruses toodud põhistustega.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3; § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 4 järgi liideti karistusele Viru Maakohtu 31.05.2011 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti J.M-ile 3 aastat 4 kuud vangistust alates 01.02.2013.
1-13-6075/161
Viru Maakohus Narva kohtumaja
10.04.2015
1-13-6075/172Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.06.2016
2.
Viru Vangla esitas 29.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna esimese astme kohtu arvates väljendas J.M kohtuistungilt lahkudes soovi mitte vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kohus leidis, et kuivõrd kinnipeetav ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, ei saa kohus teda selleks ka kohustada. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus, mis saab olla tulemuslik vaid siis, kui isik on valmis kontrollnõudeid täitma.

Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.M, kes palub tühistada 03.03.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.J.M soovib, et ringkonnakohus vaataks üle Rakvere kohtumaja 26.02.2015 istungi videosalvestise, kuna kohtunik käitus istungil kinnipeetavaga ebaviisakalt, sh sinatas teda ja karjus. Hoolimata sellest, et J.M vastas kõigile esitatud küsimustele ja avaldas soovi vabaneda, jättis maakohus selles arvestamata ja isiku vabastamata.
4.2.Süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi vabaneda ja alustada uut elu. Kinnipeetav on vangistuses töötanud juba 2 aastat. Ta on teadlik, et kui vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid rikub, pööratakse ta karistus uuesti täitmisele. Lisaks on J.M-i tervis halb ning vanglas ei võimaldata talle kogu vajalikku ravi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Esmalt selgitab kohtukolleegium, et ringkonnakohtul ei ole võimalik vaadata 26.02.2015 videokohtuistungi salvestist. Ringkonnakohus tegi Rakvere kohtumajale päringu, mille vastusest selgus, et Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja salvestab üksnes üldmenetluse istungeid. 26.02.2015 istungi salvestamata jätmist ei saa aga esimese astme kohtule ette heita, kuna kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta ennetähtaegse vabastamise istungeid salvestama.
6.Hoolimata sellest, et ringkonnakohtul ei ole võimalik videokohtuistungi salvestisega tutvuda, saab kohus siiski otsustada J.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle, võttes aluseks kohtutoimikus toodud andmed, sh maakohtu istungi protokolli, kinnipeetava iseloomustuse, kriminaalhooldaja ettekande ja prokuröri seisukoha. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et J.M-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
7.Ringkonnakohus ei saa nõustuda maakohtu põhistustega selles, et J.M ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Isik on avaldanud soovi vabaneda nii kohtuistungil kui ka määruskaebuses. Maakohus on kinnipeetava käitumisest teinud järeldusi, mis ei vasta tegelikkusele. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhistustega J.M-i vabastamata jätmise kohta. Eelnevat arvesse võttes tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta küll muutmata, kuid KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 3 järgi muuta esimese

astme kohtu määruse põhiosas toodud põhjendusi ja asendada need käesolevas määruses toodud põhistustega.

8.J.M on kriminaalkorras karistatud juba 15 korda ning hetkel kannab ta seitsmendat vanglakaristust. Isikut on karitatud nii vara- kui isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kolmel korral on J.M allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta võeti kõigil katseaegadel vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Süüdimõistetu on alates 1996. aasast pidevalt pannud toime uusi süütegusid. Hetkel kannab J.M liitkaristust samuti katseajal toime pandud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega eeldavad juba ainuüksi kuriteo toimepanemise asjaolud ja J.M-i varasem elukäik, et tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad esinema väga kaalukad vabastamist toetavad asjaolud. Ringkonnakohus selliseid asjaolusid aga ei tuvastanud.
9.Kuigi kinnipeetav on vangistuses osalenud majandustöödel ja sotsiaalprogrammis, ei ole tema käitumine karistuse kandmise ajal olnud siiski rahuldav. J.M on neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning ka vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhtumine kehtivatesse reeglitesse puudulik. J.M on vabaduses olemas küll elukoht ja ema toetus, kuid ka need asjaolud ei ole isikut varasemalt takistanud uusi süütegusid toime panemast. Uute kuritegude toimepanemist võib jätkuvalt soodustada narkosõltuvus ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on keeldunud narkorehabilitatsioonikeskusest. Sellest järeldab ringkonnakohus, et J.M ei ole tegelikku soovi narkoprobleemiga tegeleda ning enda käitumist parandada. Hetkel hindab vangla uue kuriteo toimepanemise tõenäosust väga kõrgeks (kuni 77%), millest tulenevalt ka ei toeta J.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
10.Puutuvalt J.M-i tervislikku olukorda selgitab kohus, et kinnipeetava parandamatult raske haigus võib olla iseseisvaks karistuse kandmisest vabastamise aluseks KarS § 79 lg 1 järgi ning eeldab iseseisvat menetlust. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Käesoleval juhul ei nähtu aga toimiku materjalidest, et J.M oleks parandamatult raskesti haige KarS § 79 lg 1 mõttes.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 määruse resolutsioon muutmata, kuid lisada J.M-i tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise määrusele ringkonnakohtu määruses toodud põhistused. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.