Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
02.02.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-6075
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vadim Goldman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VADIM GOLDMAN, isikukood 38005162255, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 14.07.2014 ja lõpp 14.04.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.01.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Vadim Goldman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Goldman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vadim Goldman on süüdi tunnistatud 09.10.2013 Viru Maakohtu otsusega KarS §209 lg 1 p 1,3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti üksikkaristustest raskeima suurenamise teel mõistetud karistusele 1 aasta vangistust Viru
Maakohtu 28.11.2011 otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust, millest arvati maha Viru Maakohtu 29.11.2011 otsuse alusel ärakantud 8 kuud vangistust ning mõisteti Vadim Goldmanile lõplikuks karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistus, 9 kuud, jäetakse tingimuslikult kohaldamata, kui Vadim Goldman ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Samuti pidi süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus 25.10.2013. Viru Maakohus 24.07.2014 kohtumäärusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2014 kohtumäärusega), osundades KarS § 74 lg -s 4 sätestatule, rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ja pööras Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Vadim Goldman taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Elama kavatseb asuda ema juurde, kuid kui sinna ei ole antud luba elama minna, siis ei ole kuskil elada. Karistus pöörati täitmisele, sest ta ei käinud registreerimas. Kinnipeetaval on invaliidsus ja ta kavatseb vormistada pensioni. Hetkel elab vabaabielus ja kaaslasega kahepeale on üüritud korter, kuid ta ei märkinud seda aadressi elukohaks, sest vabanedes tahab elama minna ema juurde. Vangla iseloomustuses on öeldud, et kinnipeetav tarvitas narkootikume alates üheksakümnendatest aastatest, kuid kinnipeetav oli siis 10 aastane ja ta avaldas kohtuistungil, et ta ei tea kust selline info on võetud. Kinnipeetav avaldas, et enne vangistust tarvitas narkootikume. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Toimepandud kuriteod on olnud valdavalt varavastased ning soodusteguriks on töö puudumine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Kinnipeetav soovib elama asuda ema juurde munitsipaalkorterisse Kreenholmi 40-42, Narva, kuid kinnipeetaval puudub õiguslik alus antud elupinnal elada, sest ta pole aadressile sisse registreeritud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ning KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud muud lisakohustused. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning kinnipeetav plaanib vabaduses esialgu elatuda töövõimetuspensionist. Kuivõrd kinnipeetava varasemad kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, siis on majanduslike raskuste saabumine vabaduses reaalne, mis võib viia kinnipeetava uute kuritegude toimepanemiseni.
Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ja Viru Maakohtu 09.10.2013 kohtuotsusega kohaldatud käitumiskontroll ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav ei andnud nõusolekut vabaneda tingimisi ennetähtaegselt sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse, olles arvamusel, et suudab iseseisvalt narkootikumidest hoiduda. Kinnipeetav ei ole kohut veennud sellest, et ta suudaks vabanedes hoiduda narkootikumide tarvitamist. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude arvukust ja laadi, samuti probleeme sõltuvusainetega, on kohus seisukohal, et distsiplinaarkaristuste eelnimetatud kinnipeetaval puudumine ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ning riske uute kuritegude toimepanemisel. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks kehtivate distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et antud asjaolu iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 65% ja 30%. Seeg a on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetavale anti 09.10.2013 kohtuotsusega võimalus karistust kanda vabaduses, kuid isik rikkus ilma mõjuva põhjuseta korduvalt kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud ajal registreerimisele 28.11.2013, 30.01.2014, 11.02.2014, 20.02.2014 ilma mõjuva põhjuseta. Lisaks ei elanud hooldusalune kohtu määratud elukohas, mis selgus kodukülastusel. Kinnipeetav õigustas kontrollnõuete rikkumist 27.01.2015 kohtuistungil selliselt, et ta oli valiku ees, kas käia tööl või käia registreerimas. Kohtu hinnangul üks ei välista teist ning kinnipeetav peaks kontrollnõudeid täites suutma käia nii tööl kui registreerimas. Kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse annab alust kahelda ka käesoleval juhul määratavate kontrollnõuete täitmise edukuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav, ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.