Liiklussüüteod

1, 4, 7, 8, 9 alusel

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kolm (3) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. S.Q vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista S.Q-lt menetluskuluna riigituludesse 139,32 eurot kaitsetasu v. adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalukasuks 139,32 eurot (sh käibemaks 20%) v. adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu S.Q kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.Q

ile, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.Q on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.08.2014 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 213 lg 1 ja § 424 järgi ning mõistet i KarS § 64 lg 1 liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 08.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9578 mõistetud ja Tartu

Maakohtu 19.12.2013 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud ja 23 päeva vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 13.08.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku kolmel korral. Kuriteod on toime pandud enamasti majandusliku kasusaamise eesmärgil. Kuriteod on muutunud kergemaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles S.Q enda ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib minna tööle, kooli lõpetada ning loobuda alkoholist. Isikul on kindel töökoht olemas ning ta on uurinud, kuidas on võimalik minna alkoholiravile. Isiku sõnul on ta aru saanud, millest ta on elus ilma jäänud ning soovib elada edaspidi ausa inimese elu. Prokurör toetas S.Q i tingimisi enne tähtaega vabanemist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega ning antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik isiku juhul vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Käitumiskontrolli aja jooksul saab tegeleda tema hoiakute kujundamise ja kinnistamisega edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni, s.o kuni 06.05.2016. Kaitsja palus isik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leidis, et järelevalve oleks isikule tugi ja toetus vabanemisel. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et S.Q saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud

käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni või tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et S.Q saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Isikul on olemas reaalsed eesmärgid, vabanedes kindel elu- ja töökoht ning isiku vanemad on valmis teda majanduslikult toetama. Isik on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ning elama seaduskuulekat elu. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et S.Q kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.