Üldohtlikud süüteod › Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista Janek Jaanus’elt

-2-

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Janek Jaanus, elades korteris aadressil Tallinn XXX tarbimisvõrku ebaseadusliku sisse lülitumise teel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat ajavahemikul 05.03.2014 kuni 19.08.2014, millega tekitas XXX OÜ-le varalist kahju 532,82 eurot, millise käitumisega pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 26.augustil 2014.a. kella 18.30 paiku Tallinnas XXX asuvas mitmekordses ja paljukorterilises puumajas Tallinna linnale kuuluvas korteris nr 2/4, millises Janek Jaanus ise alaliselt elas, motiveerituna vihast ja pahameelest et ta on sunnitud lähiajal oma nimetatud elukohast ilma jääma ja välja kolima, süütas ehk väljaspool küttekollet pani põlema lahtise tule allikat kasutades korteris olnud põlevmaterjali ega hoidnud põlemisprotsessi pideva järelevalve ja kontrolli all, vaid põgenes kohe põlemisprotsessi kontrolli alt väljumise järel sündmuskohalt, püüdmata ise põlengut kustutada või majaelanikke aidata või ise abi kutsuda. Janek Jaanuse sellise käitumise tõttu tekkis korteris 2/4 ulatuslik põleng ning tule-, kuumus- ja tahmakahjustusi said lisaks korterile nr 2/4 ka XXX maja ühiskoridor, maja väli fassaad ning samas majas nimetatud korteri kohal asuv korter 24/26. Kuna tegemist oli tööpäeva õhtuga, siis viibisid nimetatud maja paljudes korterites sel ajal ka paljud elanikud, kes suutsid küll ise põlevast majast väljuda, kuid tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele, eriti arvestades asjaoluga, et tegemist oli puumajaga. Tuleohutuse Seaduse § 3 lg 1 p 5 kohaselt on isik kohustatud hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju ning sama seaduse § 3 lg 1 p 8 kohaselt on isik kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning „Küttekoldevälise tule tegemise kohale esitatavate nõuete“ § 2 lg 1 kohaselt paikneb küttekoldevälise tule tegemise koht ehk lõkkekoht väljaspool hoonet asuval maa-alal /ehk ei tohi asuda hoones sees/. Seega Janek Jaanus oma kirjeldatud käitumisega ehk asja süütamisega põhjustas ohu samas puust elumajas õhtusel ajal viibinud inimeste elule ja tervisele ehk pani toime KarS 404 (alates 01.01.2015.a. KarS § 404 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema sama teoga, s.o eespoolkirjeldatud süütamise ehk tahtliku käitumisega pani toime temale võõra(ste) asja(de) rikkumise ja hävitamise, mis seisnes selles, et tekitas tema enda poolt põhjustatud süütamisega kaasnenud põlenguga varalise kahju alljärgnevatele kannatanutele : Tallinna linnale kuuluva XXX korteri ühe toa täieliku hävimisega seoses 6792 eurot, Capital Kinnisvara OÜ-le 1500 eurot seoses põlenud 2/4 korteri peal paiknenud Capital Kinnisvara OÜ-le kuuluva korteri 24/26 akende ja metallukse hävimisega ning korteri siseviimistluse kahjustamisega ning korteriühistule XXX tulekahju tagajärgede likvideerimisega XXX trepikodades ja fassaaditöödega 6734,40 eurot (mille kohta ühistu ei pidanud mõistlikuks tsiviilhagi esitamist) ehk Janek Jaanus tekitas kokku temale võõraste asjade rikkumise ja hävitamisega olulise ehk vastavalt KarS § 121 p-le 1 4000 eurot ületava varalise kahju ehk pani -3-

kirjeldatud käitumisega toime KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. KarS § 203 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Elektrilevi OÜ on esitanud tsiviilhagi 532,82 euro nõudes, Tallinna linn Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse kaudu 6792 euro nõudes ja Capital Kinnisvara OÜ 1500 euro nõudes. Karistuse liik ja määr: KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Janek Jaanusele karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust, KarS §-de 404 ja 203 järgi nõuab prokurör Janek Jaanusele KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel nõuab prokurör liitkaristuseks Janek Jaanusele kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, tuleb Janek Jaanusel sooritada üldkasulikku tööd 2x365=730 (seitsesada kolmkümmend) tundi ja seda 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul. Kohtuistungil jäi süüdistatav Janek Jaanus sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Janek Jaanus tuleb süüdi tunnistada KarS § 216 lg.1;§ 203;§ 404 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Janek Jaanus’elt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot, kaitsjatasu 240 eurot ja tulekahjuekspertiisi maksumus 704 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. -4-

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/

-5-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.