Toimik nr 1-14-7642
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-14-7642
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
25.03.2015 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
B.L, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas
Kaitsja
vandeadvokaat Lembit Nirgi
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta B.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt B.L-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 85,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 71 eurot, ning käibemaks 14,20 eurot). Välja mõista B.L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 85,20 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. B.L tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700026342 ning selgitus „B.L 114-7642 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1(5)
Asjaolud Viru Vangla esitas 09.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 213 lg 1 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 1 aasta 5 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus 02.04.2014 ja lõpp 29.09.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.12.2014. Kinnipidamisasutusest B.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: alates 01.09.2014 töötab majandustöödel koristajana; alates 11.08.2014 osaleb riigikeele A2 tasemeõppes. Süüdimõistetu on lõpetanud Viljandi Vanglas viibides Viljandi Kaare Koolis 9.klassi. Isik on olnud ema ülalpidamisel, vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Isiku suhtlusring koosneb peaasjalikult kuritegeliku mõtteviisiga isikutest. Isik põeb kroonilist haigust. Isik kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55 %. Viru Vangla toetab B.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema (kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt suhtleb vaid emaga, kuigi veel elavad ka kinnipeetava vend ja õde). Isiku suhtlusring vabaduses koosnes peaasjalikult kuritegeliku mõtteviisiga isikutest. Vabanemisjärgseks elukohaks on xxx. Korteris elab kinnipeetava ema üksi, enne vangistust elas koos süüdimõistetuga. Tegemist on kahetoalise korteriga. Ema toetab kinnipeetavat materiaalselt võimaluste piires. Isikule ei ole vabanemisel töökohta garanteeritud. Kriminaalhooldaja märgib, et süüdimõistetu käitumine on olnud muutusteta alates 2003ndast aastast. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav B.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks B.L jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 29.09.2015. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 04.03.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokuratuur toetab B.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja selgitas, et isikul on elukoht ja lähedaste toetus. Ta ei tarvita alkoholi. Vangla ja prokuratuur toetavad isiku vabastamist. B.L selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime oanema. Kohtu põhjendused
2(5)
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et B.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud Viljandi Vanglas viibides Viljandi Kaare Koolis 9. klassi. Enda sõnul on töötanud ametlikult vaid paar kuud. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt, mis on toime pandud sissetungimisega, mis on toime pandud süstemaatiliselt; kelmuse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, arvutikelmuse eest; omavolilise sissetungi eest. Isik on viibinud ühel korral kriminaalhoolduse. Käesoleval hetkel kannab isik karistust süstemaatilise varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega ja arvutikelmuse eest. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 16-25) nähtub, et isik pani toime paljuepisoodilisi varguseid. Nimelt: jaanuaris 2014 pani ta toime 5 varguseepisoodi, veebruaris 2014 samuti 5 varguseepisoodi, märtsis 2014 pani toime 11 varguseepisoodi. Isiku peamiseks käitumismustriks oli autovõtmete sobitamine või ukseklaasi lõhkumine, et varastada autodest vallasvara. Lisaks pani isik toime arvutikelmuse. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud kokku 8-l korral: Alkoholiseaduse alusel 2-l korral; Tubakaseaduse alusel 3-l korral; Tolliseaduse alusel 1-l korral; Liiklusseaduse alusel 1-l korral; 1-l korral KarS § 262 alusel (avaliku korra rikkumine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine varasemalt käitumisele, kuriteod on liigiti jäänud samaks ja raskusaste pole muutunud. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on järjepidevalt toime pannud varguseid. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 09.01.2014 kuni käesoleva ajani majandustöödel koristajana ja alates 11.08.2014 osaleb riigikeele A2 tasemeõppes. Lisaks peab kohus vajalikuks viidata ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, pikaajaline elamisluba (kehtivusaeg ei ole piiratud). Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Isikule puudub 3(5)
vabanemisel garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusring koosneb peaasjalikult kuritegeliku mõtteviisiga isikutest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik varastas süstemaatiliselt sõiduautodest klaasi lõhkumise teel vallasasju), korduvaid karistusi (isik on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varguste eest, kuid ka kelmuse ja omavolilise sissetungi eest; väärteokorras karistatud kokku 8-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on neli kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et talle mõisteti tingimusliku vangistuse asemel karistuseks reaalne vangistus, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates 09.01.2014 tööle majandustöödel ja alates 11.08.2014 osaleb riigikeele A2 tasemeõppes, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on välja kujunenud kriminaalne eluviis, mida iseloomustab järjepidev varguste toimepanemine sissetungimisega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.09.2015, ärakandmiseks on veel natuke üle poole aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht. Lisaks nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isiku suhtlusvõrgustik koosneb peaasjalikult kriminaalse mõtteviisiga isikutest, mida võib pidada üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, riigikeele õpe, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku 4(5)
materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.L-i temale Viru Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.