Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-14-7642/55
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.01.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 771

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-14-7642/45Viru Maakohus Narva kohtumaja23.10.2014 1-14-7642/63Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7642

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. oktoobri 2014 kohtuotsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.G, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsus R.G-lt välja mõistetud menetluskulude osas muutmata.

2.Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 23.10.2014 otsusega tunnistati R.G süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja KarS § 213 lg 1 järgi ning teda karistati 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati nimetatud karistust 1/3 võrra. R.G karistuseks jäi 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg 19.02.21.02.2014. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 02.04.2014.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

5.Edasikaebuses on R.G taotlenud maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamist, kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid nende tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et R.G taotlus menetluskulude osas ei kuulu rahuldamisele. 5.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et kohtul puudub võimalus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 5.2 Viru Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on juba arvestanud R.G varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jättes osaliselt riigi kanda ekspertiisikulud ja sundraha. Kuivõrd maakohus on juba vähendanud R.G menetluskulusid, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ega ka võimalikuks täiendavalt kulusid riigi kanda jätta. 5.3 Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – R.G maksejõuetus -, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Töötasu puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. Käesolevalt ei ole R.G esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. 5.4 Lisaks peab menetluskulude riigi kanda jätmisel isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK 3-1-1-38-11, p 27). R.G süüdistus seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Süüdistuse sisu hõlmab 19 episoodi KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi. Lisaks tunnistati R.G süüdi varalise kasu saamises andmete ebaseadusliku sisestamise teel. R.G on ka varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemises. Apellatsioonikohus leiab, et arvestades R.G poolt toime pandud uute kuritegude süstemaatilisust ja kaitstavaid õigushüvesid, ei ole põhjendatud kriminaalmenetluse kulude täiendav riigi kanda jätmine.