Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Taotlus Süüdimõistetu
Viru Maakohus
Rahuldada taotlus kinnipeetava A Di karistusmäära ümbervaatamiseks. Vabastada A D temale Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1358 KarS § 275 järgi mõistetud karistusest (s.o. 1 kuu vangistust) lugedes edasi kandmisele kuuluvaks karistuseks sama otsusega KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistus 4 kuud vangistust, millele KarS § 65 lg 2 alusel lisandub Harju Maakohtu 12.09.2013 otsusega mõistetud karistus (2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust) lugedes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust, mis kuulub kandmisele. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.2013 Saata määrus Viru Vanglale väärteomenetluste alustamiseks A Di suhtes KarS § 275 järgi määruses nimetatud episoodis. Saata kohtumäärus teadmiseks A Dile, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja täitmiseks Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1358 KarS § 275 järgi ja karistatud 1 kuulise vangistusega ja KarS § 274 lg 1 järgi - 4 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 12.09.2013 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus - 05.03.2013.
Harju Maakohtu 12.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-7017 A D on süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 5 kuulise vangistusega, KarS § 200 lg 2 p 4 järgi KarS § 61 lg 1 kohaldamisega 1 aastase vangistusega ja KarS § 274 lg 1 järgi 3 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra mõistes karistuseks 8 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistus, mõistes karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega nr 1-12-11933 A D on süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 9 kuulise vangistusega ja KarS § 200 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust, millest KarS § 68 alusel arvati maha eelvangistus, mõistes karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga. 7.01.2015 edastas Viru Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks A D suhtes tulenevalt KarS § 5 lg 2. Kohtu seisukoht 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. Vastavalt KrMS § 432 lg 34 kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. KrMS § 432 lg 35 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. A D kannab Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust, mis sisaldab mitme varasema kohtuotsusega mõistetud karistust.
Osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida A D kannab, moodustab talle Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega nr 1-12-11933 KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi mõistetud karistus 9 kuud vangistust ja KarS § 200 lg 1 järgi - 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust, millest KarS § 68 alusel arvati maha eelvangistus mõistes karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga. KarS § 200 lg 1 ja § 199 lg 2 p 5, 9 pole ülalmainitud seadusega muudetud. Seega puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud 19.02.2013 otsuse puhul. Veel ühe osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida A D kannab, moodustab talle Harju Maakohtu 12.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-7017 KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi mõistetud karistust 5 kuud vangistust KarS § 200 lg 2 p 4 järgi KarS § 61 lg 1 kohaldamisega - 1 aasta vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi - 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra mõistes karistuseks 8 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistus mõistes karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 200 lg 2,4 ja § 199 lg 2 p 5, 9 pole ülalmainitud seadusega muudetud. Seega puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud sätete puhul. A D on karistatud KarS § 274 lg 1 järgi vanglaametnike suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega toime pandud tegude eest. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on tegu karistatav nüüd vaid võimuesindaja suhtes toimepanemisel ning lisaks on juurde tulnud täiendavad kvalifitseerimistunnused. Lisaks on lõike 2 järgi tõstetud karistuse alammäära. Vastavalt süüdistusele leiab kohus, et A Di tegu on käesoleval ajal samuti kvalifitseeritav KarS § 274 järgi. Seega ei ole alust karistuse vähendamiseks. Viru Maakohtu Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1358 karistati A Dit KarS § 275 järgi 1 kuulise vangistusega ja KarS § 274 lg 1 järgi - 4 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 12.09.2013 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. A Dit on karistatud KarS § 274 lg 1 järgi vanglaametnike suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega toime pandud tegude eest. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on tegu karistatav nüüd vaid võimuesindaja suhtes toimepanemisel ning lisaks on juurde tulnud täiendavad kvalifitseerimistunnused. Lisaks on lõike 2 järgi tõstetud karistuse alammäära. Vastavalt süüdistusele leiab kohus, et A Di tegu on käesoleval ajal samuti kvalifitseeritav KarS § 274 järgi. Seega ei ole alust karistuse vähendamiseks. 01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku § 275 lg 1 redaktsiooni kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega A Di toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav.
Kuna KarS § 275 järgi toime pandud teod on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kohus tuvastas, et 26.11.2013 toime pandud väärtegude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava A Di karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta A D karistust, vabastades teda Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1358 KarS § 275 järgi mõistetud karistusest. KrMS § 432 lg 3-5 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kuna A D tuleb vabastada Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1358 KarS § 275 järgi mõistetud karistusest, tuleb muuta ka liitkaristus lugedes, et nimetatud otsusega KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistusele 4 kuud vangistust lisandub Harju Maakohtu 12.09.2013 otsusega mõistetud karistus (2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust) ning liitkaristuseks jääb 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.