Kohtulahend

saamise eesmärgil. Seega A Dile ei piisanud nendest vahenditest, mis vanemad temale võimaldasid. A D suunati 19.07.2011 xxxx koolikohustuse mittetäitmise ja süütegude tõttu. Kinnipeetav ei oska riigikeelt. A D suhtles enne vangistust probleemse käitumise ja kriminaalse taustaga isikutega. Nii erikoolis kui ka vanglas on tal olnud raskusi kohanemisega. Ta on olnud vanemate ja tugevamate kaaslaste poolt mõjutatav, samas mõjutas ta ise endast väiksemaid ja nõrgemaid kaasõpilasi. A D ei hoolinud oma tegude tagajärgedest, tehes sageli riskantseid otsuseid ja olles süstemaatiline õigusrikkuja. Meditsiinilise õiendi kohaselt on diagnoositud sõltuvus (kesknärvisüsteemi teised stimulaatorid). Ohtlikkuse ja riskide maandamiseks vajab A D pikemaajalist nõustamist ja tööd psühhoterapeudiga, ta vajab jätkuvaid tugiteenuseid ja programme tagasipöördumisel ühiskonda. A Di käitumine on ettearvamatu. Kinnipidamisasutuses on ta viibinud psühhiaatri vastuvõtul. Riske maandaks psühhiaatriline ravi. Kuritegude toimepanemine näitab ükskõikset suhtumist ühiskonna õigusja moraalinormidesse. Vabanemisel soovib kinnipeetav elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik ametnikele (risk vanglas). Ta võib toime panna varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, võib ametnike suhtes kasutada vägivalda. A Di ennetähtaegse vabanemise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav suhtleb pereliikmetega ka telefoni vahendusel. Ema sõnul ootavad pereliikmed A Dit koju, olles nõus teda igati toetama. Perekond B elukohaks on 2-toaline mugavustega korter aadressil xxxx. Antud korteris elavad A B, tema abikaasa K B ja A B. Lastele on omaette tuba. Pere tuleb majanduslikult toime, on olemas võimalus kinnipeetava materiaalseks toetamiseks. A B töötab xxxx. Vanemad on kinnipeetavat vangistuse ajal materiaalselt toetanud, tehes rahalisi ülekandeid tema arvele. Kinnipeetavat on varem väärteokorras karistatud. Oluline on kriminaalhooldusametniku hinnangul see, millised järeldused on A D nüüdseks teinud oma karistusest ja kui motiveeritud ta on elamaks seaduskuulekalt. Oluline on valida suhtlusringkonda, järgida karsket eluviisi, hoiduda impulsiivsest käitumisest ja riskeerivast elustiilist. Samuti on tähtis eriala omandamine, tööle asumine ning töökoha säilitamine, samuti heade suhete hoidmine lähedastega. Kui kohus leiab, et peaks A Di vabastama ennetähtaegselt, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. A D avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et vabaduses olles suudab ta edaspidi seaduskuulekalt käituda. Ta on olnud vanglas juba 2 aastat, suhtleb pidevalt psühholoogiga ja suudab ennast kontrollida. Distsiplinaarkaristused on talle määratud põhiliselt kambris keelatud esemete omamise eest. Ta saab aru, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneb ta kriminaalhoolduse alla ühes kontrollnõuete ja kohustustega ning tähtaegsel vabanemisel ilma mingite kohustusteta. Kinnipeetav soovib olla järelevalve all, olles valmis täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. A D on vaid psühhiaatrilise ravi vastu, sest ta saab ise endaga hakkama ega soovi mingeid psühhotroopseid ravimeid võtta. Ta on vangistuse ajal suhelnud kõige rohkem oma ema ja perega. Kinnipeetav on oma sõnul läbinud palju sotsiaalprogramme. Vanglas ei ole tal kokkupuuteid endiste xxxx poistega. Ta on huvitatud keevitaja elukutsest. Vanglas ei võetud teda keevitaja kursustele, sest tal olid halvad hinded põhikooli tunnistusel. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A Di tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses

kanda, pannes katseajal toime uusi vara- ja avaliku rahu vastaseid kuritegusid. Seega ei ole suutnud kriminaalhooldus avaldada A Dile positiivset mõju, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist kriminaalhoolduse ajal ning seetõttu on prokuratuur seisukohal, et ei ole põhjendatud vabastada kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega ning allutada ta kriminaalhooldusele. Prokurör märgib siinjuures, et kuna kinnipeetav kannab liitkaristust (vangistust) mh KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo (röövimise) toimepanemise eest, ei kohaldata tema puhul KarS §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Samuti on isiku suhtes käimas (Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses) kriminaalasi nr 14922700052, kuna teda kahtlustatakse vangistuses viibides KarS § 121, § 404, § 274 lg 1, § 274 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p 3- § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 23 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on vangistuses karistatud Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest (mh vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui mh I astme vägivaldse kuriteo (röövimise) toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 761 lg 1 p 2 mõttes) avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur A Di tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et vastukaaluks toimepandud rikkumistele on A D läbinud hulgaliselt sotsiaalprogramme, kinnitades, et need on õpetanud teda õigesti käituma ja iseendaga toime tulema. A Dil on toetavad lähedased, kellega tal oleks võimalus vabanemisel koos elada, tal tekkiks võimalus jätkata haridusteed ja omandada eriala. A Di vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel saaks me veenduda selles, kas tema poolt lubatu vastab tõele. Kaitsja tahaks seda väga loota. Prokurör ei ole toetanud A Di vabanemist, vangla seisukoht iseloomustusest kahjuks ei selgu. Vangla on siiski märkinud, et vabanemisel peaksid olema kindlad tingimused A Di jaoks. Kaitsja palus kohtul kaaluda A Di vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja kaitsja poolt esitatud dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu A D ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla materjalidest nähtuvalt on A Dit kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest

korda. Märkimist väärib, et käesoleval ajal kannab A D karistust Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsuse kohaselt muuhulgas kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi, milline on toime pandud Viru Vanglas karistust kandes. A D kannab käesoleval ajal liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme kuriteo, s.o röövimise eest, sest Harju Maakohtu kohtuotsusega 12.09.2013 tunnistati A D süüdi muuhulgas KarS § 2 00 lg 2 p 4 järgi. Arvestades asjaolu, et A D kannab karistust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo eest, ei kohaldu tema suhtes KarS § 761 lg 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal ning vanglas range järelevalve tingimustes. Lisaks sellele väärib märkimist, et Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 14922700052, milles A Dit kahtlustatakse vangistuses viibides KarS § 121, § 404, § 274 lg 1, § 274 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A Dil 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on täheldatavad siiski ka teatavad positiivsed asjaolud, milledeks on põhikooli lõpetamine, sotsiaalprogrammide läbimine ja töötamine, samuti tema igakülgne nõustamine oma ala spetsialistide poolt, samas ei kaalu need üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ja mida kohus peab kaalukamateks isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus (tokikomaania), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kuna isik on jätkanud vanglas kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et vabaduses olles on isiku käitumine seaduskuulekas. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A Di suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales alaealise kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 158,64 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, kuid leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb nimetatud summast osa, s.o 58,64 eurot jätta alaealisel kinnipeetaval küllaldaste rahaliste vahendite puudumise tõttu riigi kanda ja 100 eurot õigusabi osutamise eest välja mõista kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.03.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOOON:

A D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A D 1-14-1358 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.