Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Taotlus Süüdimõistetu
Viru Maakohus
Jätta Viru Vangla taotlus kinnipeetava I.A karistuse vähendamise otsustamiseks rahuldamata ning temale 18.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-8814 mõistetud karistus muutmata. Saata kohtumäärus I.A ́le, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud I.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-8814 KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.01.2010 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 2 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega nr 1-09-15477 I.A on süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi 3 aasta 2 kuulise vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi 10 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. 2.01.2015 edastas Viru Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks I.A suhtes tulenevalt KarS § 5 lg 2. Kohtu seisukoht 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega
karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. I.A kannab Viru Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust. Viru Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsusega karistati I.A KarS § 121 järgi 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 15.01.2010 otsusega mõistetud karistus ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 121 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõikeks ning tekkisid juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et I.A tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis samuti KarS § 121 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu antud juhul I.A-le KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele. Osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida I.A kannab, moodustab talle Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega nr 1-09-15477 KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi mõistetud karistus 3 aastat 2 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi mõistetud karistus 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 lg 2 p 5,7 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.
Süüdistusest nähtub, et KarS § 199 lg 2 p 5,7 järgi kvalifitseeritava süüteoga on põhjustanud varaline kahju 6400 krooni ja seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS-i 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg4) ning on tegemist jätkuvalt kuriteoga. Seega I.A tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5,7 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Antud juhul puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud KarS § 199 järgi mõistetud karistuse puhul. KarS § 200 lg 2 p 5,7 pole ülalmainitud seadusega muudetud ning selle sätte järgi mõistetud karistuse vähendamiseks või vabastamiseks puudub alus. Kuna puudub alus I.A-le üksikkaristuste ja otsustega mõistetud karistuste vähendamiseks ei ole alust ka liitkaristuse vähendamiseks. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava I.A karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks jätta rahuldamata. Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.