Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
18.03.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-8814
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.Z , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Karistuse kandmise algus 05.06.2012 ja lõpp 05.09.2015
Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.03.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta B.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista B.Z menetluskuluna riigituludesse 187,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 187,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu B.Z kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 20.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.Z on Viru Maakohtu 18.11.2013 otsusega asjas 1-13-8814 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 65 l g 2 suurendades mõistetud karistust Viru maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 2 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.06.2012. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vanglast enne tähtaega. Kohtuistung: B.Z taotles enda tingimus enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et elama asub ta ema juurde, lõpetab ära 9. klassi. Peale kooli soovib kinnipeetav minna keevitajakursustele ja load ära teha. Kinnipeetaval on kaks last. Laste ja elukaaslasega on suhted head. Vanglas ei saa kinnipeetav lapsi majanduslikult toetada, kuid sellega tegeleb tema ema. Kinnipeetav avaldas, et kindlasti hakkab vabanedes lapsi toetama. Ema on valmis teda vabanemisel igati toetama. Endiste sõpradega enam ei suhtle ning ei taha nendega suhelda ega omada nendega midagi ühist. Kinnipeetav avaldas, et ta on aru saanud, et kaine eluviis on parem. Vihajuhtimise programmis õppis, kuidas maandada viha, kui olukord on kriitiline. Kinnipeetav avaldas veel, et kui kohus tema taotlust ei rahulda, siis ta ei löö kõigele käega, vaid jääb oma mõtete juurde, ta on eesmärgid paika pannud. Vanglas viibides alustas lubade tegemist, on selle jaoks vanglas palju vaeva näinud. Kinnipeetaval on põhikooli lõpp ees. Prokurör kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust mh röövimise eest. Kohus nõustub prokuröriga, kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba kolm korda, siis viimasena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Viimases kohtuotsuses on vangistuses toimepandud kehalise väärkohtlemise episood. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (9 korda karistatud alkoholi seaduse rikkumise eest; röövimise episoodid on vahetus seos alkoholi liigtarvitamisega). Jätkuvalt on olemas oht, et kinnipeetav võib jätkata
vabaduses alkoholi riskifaktoriks.
kuritarvitamist, mida võib pidada uute kuritegude
toimepanemise
Lisaks on vangla märkinud, et riskianalüüsi hindamise tulemusena on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56 %, mis on kõrge risk. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras või konfliktisituatsioonis. Majanduslikult raske olukord on aga vabanedes reaalne, kuivõrd isikul puudub kindel töökoht. Töökoha leidmise võimalusi võib isik suurendada sellega kui lõpetab põhikooli ning omandab eriala, milleks kinnipeetav on soovinud valida keevitamist. Kinnipeetav õpib hetkel Viru Vangla 9. klassis ning tal on head hinded. Kohus leiab, et kinnipeetaval on mõistlik omandada vangistuses põhiharidus, sest käimas on viimane veerand ning põhikooli lõpp on lähedal. Kohus on seisukohal, et isiku püüdlusi arvestades on tõenäosus, et isik suudab põhikooli lõpetada vangistuses kõrgem sellest, kui ta üritab lõpetada põhikooli vabaduses omal algatusel ja iseseisvalt. Lisaks on isikul võimalik kinnipidamiskohas omandada keevitaja eriala. Kuigi kohus tunnustab kinnipeetavat tema püüdluste eest hariduse omandamiseks, siis kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (viimati Viru Maakohtu 15.10.2010 kohtuotsusega) ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning teda on vangistuses karistatud Viru Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsusega KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Tema enne tähtaega vabastamine vangistusest ei ole ilmselt põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglustunnet. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2014kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.