Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
04. detsember 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-8814
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.M , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 05.06.2012 ja lõpp 05.09.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.M-ile ja prokurörile.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 20.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.M on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 18.11.2013 otsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.06.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning kannab reaalset vangistust teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks võrreldes eelnevaga. Varasemad kuriteid olid varavastased, eelnev aga röövimine. Praegune kuritegu oli kehaline väärkohtlemine. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung D.M taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib osaleda oma laste kasvatamisel ning täide viia oma alu eesmärgid. Isiku sõnul on ta oma tegudest aru saanud. Vabanedes soovib isik minna keevitaja kursustele ning saab siis teha endale meeldivat tööd. Kinnipeetav tunnistas, et tal on olnud probleeme narkootikumidega, kuid ta ei ole sõltlane ning saab ilma nendeta hakkama. Enda sõnul on ta aru saanud, et narkootikumid viivad inimese põhja. Isik kahetseb oma tegu ning ta on käinud ka kannatanu juures vabandust palumas. Prokurör D.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba kolm korda, saab teha järelduse, et viimasena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega - 9 korda karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest; röövimise episoodid on vahetus seoses alkoholi liigtarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et isik võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt viimati Viru Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2010 kohtuotsusega) ja 30.06.2011 kohtumäärusega (millega lisati kohustus läbida alkoholismivastane ravi) antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Seega ei ole isik varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ning lisakohustuste panemine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Antud kinnipeetava puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud
oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas ja vanglas on olemas. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras või konfliktisituatsioonis. Vangla iseloomustusest nähtub, et D.M suhtes mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%. Isikut toetab vangistuses materiaalselt ema, kes on valmis teda toetama ka vabanedes. Kinnipeetava ema on töötav pensionär. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid. Kuigi isik on motiveeritud neid tasuma, puuduvad tal hetkel selleks rahalised vahendid. Vabanedes isikul garanteeritud töökohta pole. Vangla materjalidest nähtub, et antud isiku puhul on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras. Kohus leiab, et isik võib vabaduses sattuda majanduslikult keerulisse olukorda ka siis, kui ta ema teda materiaalselt toetab ning selle tulemusena toime panna uusi kuritegusid, et saada majanduslikku kasu. Samuti nähtub vangla materjalidest, et isiku tutvusringkonda kuuluvad kuritegeliku minevikuga inimesed. Isik on kuritegusid toime pannud grupis, millest järeldub, et isik on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetavat iseloomustab riskiv ja hoolimatu elustiil, isikut on 25 korda väärteokorras karistatud. Isik on varasemalt püüdnud oma tegusid erinevate asjadega õigustada. Kuigi isik tunnistab probleeme, ei hinda ta neid objektiivselt. Isikul esineb impulsiivset käitumist, enne tegutseb, siis mõtleb. Kuigi isikul on pikaajalised eesmärgid ja soov elada seaduskuulekalt, puudub kohtul veendumus, et isik suudab läbida talle määratava katseaja nõuetekohaselt, kuivõrd isik on varasemalt rikkunud katseaja tingimusi. Samuti nähtub vangla materjalidest, et isik kasutab konfliktide lahendamiseks vägivalda ning on seda teinud ka vanglas. Isiku seadusrikkumised on vahetus seoses alkoholi kuritarvitamisega. Isik tunnistab, et võib muutuda agressiivseks, kui tarvitab alkoholi. Samuti on isik enne vangistust tarvitanud erinevaid narkootikume. Isik on motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest tervise halvenedes. Kuigi isik on läbinud erinevaid sotsiaalabiprogramme seoses oma sõltuvustega, puudub kohtul veendumus, et isik suudab vabaduses loobuda täielikult alkoholi ja
narkootikumide tarvitamisest ning täita talle määratava kontrollnõude alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. Isikul on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud katseaja tingimusi. Kohus leiab, et sellest lähtuvalt võib järeldada, et isik võib taaskord rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.