lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-4232/78

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-4232/78
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-4232/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.05.20131-13-4232/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.01.20141-13-4232/31Tartu Ringkonnakohus10.03.20141-13-4232/62Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.10.20141-13-4232/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.02.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-14-17643/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-4232

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. veebruari 2015 määrus T.N-ile mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

T.N, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.T.N tunnistati Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 2 aasta ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2013 karistusaja hulka, millest alates loeti karistuse kandmise algust.
2.02.01.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T.N karistuse vähendamise või tema vabastamise otsustamiseks seoses karistusseadustiku 01.01.2015 jõustunud muudatustega. Maakohtu määrus
3.
Viru Maakohus 23.02.2015 määrusega jättis T.N-ile Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 1 järgi mõistetud karistused ning KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse muutmata. Kohtu seisukoht oli järgmine.

3.1 Kohus leidis, et tegu, mille eest T.N Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süüdi mõisteti, on kuriteona karistatav ka käesoleval ajal. Vargused olid süstemaatilised, mistõttu ei muuda kuritegu väärteoks asjaolu, et kaheksast kannatanust kahe puhul oli kahju väiksem kui 200 eurot. Kuivõrd karistus on mõistetud kogumis ja see ei ületa sanktsiooni ülemmäära, milleks on 5 aastat vangistust, siis antud karistus muutmisele ei kuulu. 3.2 T.N oli süüdi tunnistatud ka KarS § 266 lg 3 p 1 järgi. Kohus märkis, et kuivõrd alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 266 lg 1 teokirjeldus on muutunud, tuleb kindlaks teha, kas kinnipeetava tegu võib vastata mõnele muule KarS-is sätestatud koosseisule. Alates 01.01.2015 jõustunud KarS § 266 lg 2 p 1 kohaselt karistatakse KarS § 266 lg-s 1 nimetatud teo toimepanemise eest, kui see toimus elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Käesoleval juhul on tuvastatud, et T.N tungis 27.02.2013 kella 13.40 ajal omavoliliselt trosslukuga suletud ukse lahtitõmbamise teel keldri kaudu läbi garaaži XXX asuvasse T.P. eramusse. Kohtu hinnangul on eramu puhul tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. Seega on täidetud KarS § 266 lg 2 p 1 koosseis ja isikule määratud karistus ei ületa sanktsiooni ülemmäära, milleks on 3 aastat vangistust. Seega karistust muuta ei tule. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T.N , taotledes selle tühistamist. Süüdimõistetu on veendunud, et teda tuleks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud vangistusest vabastada ning tema lõplikku karistust vastavalt sellele vähendada. T.N hinnangul on vale maakohtu seisukoht, et kuivõrd ta murdis sisse kannatanu eluruumi, siis on tema tegu endiselt karistatav kuriteona. Kohtunik on ise loetlenud, et tema tungis sisse garaaži, keldrisse ja trepikotta. T.N hinnangul ei ole ükski neist kolmest käsitletav eluruumina. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh Viru Maakohtu 23.02.2015 määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus jääb rahuldamata. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
6.Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 266 lg 2 p 1 sõnastus nägi ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda. Seaduse uue, s.o alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt on kirjeldatud tegu käsitletav väärteona ja kvalifitseeritav sama paragrahvi lõike 1 alla, v.a juhul, kui esinevad KarS § 266 lg-s 2 loetletud raskendavad asjaolud. Sellise raskendava asjaoluna on sätte punktis 1 nimetatud eluruumi tungimist. Käesolevalt ongi vaidlus tõusetunud küsimuses, kas T.N tungis sisse kannatanu eluruumi. 6.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetu murdis sisse kannatanu eluruumi. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusest, et T.N tunnistati süüdi sissetungimises T.P. eramusse trosslukuga suletud ukse lahti tõmbamise teel keldri kaudu läbi garaaži. Kolleegiumi hinnangul, isegi kui süüdimõistetu tegevus piirdus vaid eramaja keldrisse tungimisega, tuleb KarS § 266 lg 2 p 1 koosseis lugeda täidetuks. Eramaja tervikuna on käsitletav isiku koduna ja tähendust ei oma, millisesse selles olevasse ruumi võõras omavoliliselt sisse tungib. Kodu puutumatus on isiku põhiseaduslik väärtus (PS § 33) Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et T.N tegu on kuriteona käsitletav ka peale 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatusi. Kuivõrd

muutumatuks on jäänud KarS § 266 lg 2 karistusraamid, ei kuulu ümbervaatamisele ka temale mõistetud karistus.

7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja T.N määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.